............................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus
Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine
On olemas eluks vajalikud kommunikatsioonid, tegutseb koolimaja, elanikel on võimalusi rakendada end väljaspool tööaega. Ääsmäel elab üle kuuesaja inimese. Piirkonnas elavad inimesed on rahvuselt eestlased. Elanikest paljud käivad tööl. Töökohti on väga vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajanduslikul tegutsemisel. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, marjakasvatus ja jaekaubandus. Põllumajandusega tegelevad paljud inimesed ise, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb Maidla Seltsimaja. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb OÜ MARJA. Toitlustusega tegeleb Bal Snack OÜ ning Kadarbik.. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb OÜ NEO MEL. Ääsmäel elavad lapsed saavad omandada haridust Ääsmäe Põhikoolis. Ääsmäe esimene
On olemas eluks vajalikud kommunikatsioonid, tegutseb koolimaja, elanikel on võimalusi rakendada end väljaspool tööaega. Osulas elab üle kolmesaja inimese. Piirkonnas elavad inimesed on rahvuselt eestlased. Elanikest paljud käivad tööl. Töökohti on vähe. Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajandusliku ning puidusektori tegutsemises. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, karusloomakasvatus, marjakasvatus ja jaekaubandus. 1Puidutöötlemise suurettevõteks on Varesel asuv AS Toftan. Põllumajandusega tegeleb Võhandu Põllumajanduse OÜ, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb OÜ Ancile. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb FIE Aarne Musting. Karusloomakasvatusega tegeleb FIE Endel 1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=37 Leius. Tegutseb veel OÜ Osula Perearstikeskus. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb FIE Raivo Simson.
Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud.
keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4) Metsamajandus Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine. Ning Heino Mikli maad ja metsad OÜ, kelle tegevusalaks on marjakasvatus ja korjamine ning metsamajandus ja metsavarumine. (5) Tiheasustusaladel saab taotleda ka üksikpuude raie luba. Turism Turismisektoris on olulised majutusasutused Kalda Puhkemajad ja Marvella kodumajutus. Kuna majutusasustusi külastatavate turistide arv on minimaalne siis ei avalda ka see suuremat mõju keskkonnale. Suuremat survet loodusele tekitab aga hoopis Sooru paisjärve äärsed pidustused
kasumit saama hakata juba alates kolmandast aastast. Kasum on küllalt suur 200-300 %. Riskid: Olulisemateks riskiteguriteks on karusloomade haigused, toksikoosid jne., kuid töö õige organiseerimise ja kvaliteetse sööda kasutamisel vähenevad need oluliselt. Riskide esinemissagedust vähendavad ka õigete töömeetodite kasutamine ja vaktsineerimine. Võimalik kombineerida järgmiste alternatiivsete tootmissuundadega: taluturism; köögivilja- ja marjakasvatus; ühildub hästi ka selliste traditsiooniliste toomissuundadega nagu kana- ja seakasvatus, teravilja tootmine. Kõige töömahukamad kuud on detsember, veebruar, märts, aprill. Soovitused: Karusloomakasvatusest huvituv ettevõtja peaks kindlasti nõu pidama konsulendi või vastaval erialal kogemusi omavate inimestega. Hetkel korraldab huviliste koolitust ja annab tootmise alustajatele abi Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi konsulent. Esialgu võiks
Alustasin kuu aega enne ettenähtud praktika algust, ning nagu selgus, olid paljudes ettevõtetes ja asutustes praktikandid selleks ajaks olemas. Viimaks aitas mind hädast välja hea sõber Mikk Paavel, kes on juhatuse liige põllumajanduslikus ettevõttes MikMak Trade OÜ. Ettevõte on arenev ja tegeleb marjakasvatusega. 3 1 ETTEVÕTTEST MikMak Trade OÜ põhitegevusala on marjakasvatus ning marjade jae- ja hulgimüük. MikMak Trade OÜ on vaarikate kasvatamise ja turustamisega tegelev ettevõte. Tooteid turustatakse jae- ja hulgimüügi korras nii Eestis kui Skandinaavias. Peamine kokkuostja Eestis on Saarek AS, kelle peamised kliendid külmutatud metsamarjade valdkonnas on Euroopa toiduainetööstused. Ettevõtte vaarikakasvatuse istandus asub Tartu vallas ja on kahe hektari suurusel maa-alal. Vaarikasort, mida kasvatatakse, on Euroopas üldlevinud Polka,
Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest kumera pinnaga, sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti). Turismi poolest suurema väärtusega. Anormaalsed mullad: lammimullad A
Kordamisküsimused IV (IX XII loeng) 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. - hakkavad vara saaki andma, - viljakandvus püsiv, - saagid ühtlased, - kerge paljundada, - leplikumad kasvutingimuste suhtes, - suurema kohanemisvõimega, - kannatavad vähem ilmakahjustuste all, - lihtsam hooldada, - ebaõnnestumise korral kahju väiksem, - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga. 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5
Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4
Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti kahesugulised, põhiliselt viietised, võrdse arvu kroon- ja tupplehtedega, sageli ka välistupega, tolmukate arv varieerub, viljalehtede arv 1-paljuni. * Viljad on kukkurviljad (enelased), pähklikesed, luuviljad (ploom, kirs), lihakas koguluuvili (maasikas, murakas) või õunvili (õun, pirn). Enamasti puudub seemnetel endosperm. * Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest. * Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jaotatud alamsugukondadeks. Enelaliste Kibuvitsaliste Õunapuuliste Ploomipuuliste alamsugukond alamsugukond alamsugukond alamsugukond
looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja tema kasvatamine 16 7.3. Ravimtaimed 18 7.3.1. Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus 19 7.3.2. Metsa rohttaimed ravimina 20 7.4
Intensiivselt kuivendatud madalsoode kaasneb põhjavee juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas – Hommik, 1985). 37. Jääksoo traditsioonilised kasutusvariandid on: 1. metsastamine 2. põllumajanduslik kasutamine, 3. võimalustena on järved (veehoidlad), märgalad 4. uuesti sooks rajamine. Järvede otstarve võib olla mitmesugune (veelinnud, kalandus, puhkus jne.).Põllumajanduslikuks otstarbeks võib olla perspektiivne marjakasvatus ning mõningate spetsiifiliste taimede kasvatus. Soomlased märgivad, et jääksoode osakaal suureneb 90-ndatel aastatel, sest 70ndatel käikuvõetud sood hakkavad ammenduma. 2000 aastaks prognoositakse Soomes jääksoode pindalaks 25 tuhat ha Eestis on praegu 16 034 ha turbatootmisvälju, neist ca 10 000 ha toodetakse vähelagunenud samblaturvast mis ei sobi kütteks. Umbes 6 000 ha saab toota kütteturvast. Aastaks 2000 on planeeritud
turbalasundi kõige pealmise kihi koostis, milles turbasammalde asemel hakkab domineerima puurindest pärinev materjal - hakkab moodustuma hästi lagunenud puuturvas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena võib kujuneda selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused Soode kasutamine: turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö Soodega seotud huvigrupid: turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad
annaabi.ee 
