Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010). 5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju. Leedu metsaseadus koosneb seitsmest peatükist ning on jaotatud kahekümne viieks paragrahviks (FAO 2010). Metsaseaduse eesmärk on reguleerida taasmetsastamist, metsa kaitset ja kasutust ning formuleerida legaalsed eeltingimused erinevate metsatüüpide majandamiseks kuni säästliku metsanduse põhimõteteni, tagades metsa ressurside ratsionaalse kasutuse tööstuses, bioloogilise mitmekesisuse säilivuse, metsa produktsiooni kasvu, maaastiku stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja
..........................................................................9 Brasiilia metsanduse-õigusaktiga seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia............9 Vihmametsade majandamisega seotud institutsioonid..............................................................10 Konfliktid..................................................................................................................................12 Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse......................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 Üldinfo Brasiilia (joonis 1) on Lõuna-Ameerika presidentaalne vabariik, pindalaga 8 515 767 ruutkilomeetrit. Koosneb 26-st osariigist. Maailmas on Brasiilia pindala ja rahvaarvu
Suur Hiina roheline müür 1978. aastal algatati Hiinas Suure rohelise müüri projekt, mille eesmärk oli peatada Gobi kõrbe pealetung. 2050.aastaks peaks Hiina põhjaosas kulgema ligi 4500 km pikkune ja rohkem kui 500 km laiune metsariba.Teadlased arvasid sellel plaanil pole tulevikku.Kardeti, et puud ei suuda Gobi kõrbes kasvada, kuna pind oli liivane ja tõenäoliselt puud kuivavad ära ja see takistab kõrreliste kasvu, mis neis tingimustes peaksid paremini vastu ja taksitaksid erosiooni. Samuti arvati, et puud kasutavad väga suures koguses põhjavett, mille tagajärjel võib inimeste veega varustatus nendes piirkondades halveneda. Uuringud on näidanud, et metsaistutusprojekti on saatnud edu: suurenenud on taimestatud ala ja tolmutormid ei ole neis piirkondades enam nii intensiivsed. Samuti aitab selline hulk puid siduda atmosfäärist CO2, mile emissioon on Hiinas kivisöe massilise kasutamise tõttu tohutu. sertifit...
valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab
kasutamist · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse · Hävitatud alade taastamine Kokkuvõte · Brasiilia metsapoliitiline areng sai hoo sisse 1960ndatel, kui loodi esimene ja algne metsaseadus. See oli vajalik peamiselt Amazonase alade vihmametsade hävitamise peatamiseks. · Praeguseks on võrreldes eelnevate kümnenditega olukord tublisti paranenud ning iga-aastane röövraiete maht vähenenud · 16.10.2012 allkirjastas president Dilma Rouseff ümbertöötatud metsaseaduse, mis muuseas sätestab, et eraomanikud peavad taasmetsastama miljoneid hektareid maid, millel on tehtud ebaseaduslikke raieid, põhimõttega, et 80% nende endistest metsamaadest peavad olema taasmetsastatud. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · http://amazonasf.com/forest_policy.html · http://blog.cifor.org/7992/reforming-brazils-forest-law-defeat -or-discernment/#.UTzmOhzIZtH · http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia · http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil
endeemsed liigid. Nende arvukust piiratakse krokodillidega · Austraaliasse toodi palju kariloomi ning nende sõnnik jäi mitmeks aastaks vedelema, aga et toodi ka sitasitikad, siis viimastega probleem kadus EESTI SEADUSED Looduskaitseseadus ütleb: § 57. Võõrliigid (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvam. (7) Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult keskkonnaministri loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul. (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.
hävimise eest, maksimeerida kasum ja tõsta metsasust seal kus vaja. Seitsmendal perioodil leidsid suuremad muutused aset peale Põllumajanduse ja Riigivarade Ministeeriumi loomist 1896. aastal. Metsnikele anti suurem voli metsa majandada oma äranägemise järgi ja esimest korda ajaloos koostati ka plaane järgmise aasta tegevuseks. Võeti vastu mitmeid regulatsioone tõhustamaks puidukaubandust, tõstmaks kohalike metsnike võimu ja reguleerimaks metsade müüki. 1913. aasta metsaseaduse määrustik jagunes kuueks põhipunktiks: 1. Metsade säilitamine ja kaitse 2. Riigimetsad 3. Riigimetsad mis pole 4. Erametsad 5. Avalikud ja vaidlusalused metsad 6. Metsanduse regulatsioonide rikkumine Kaheksandat perioodi nimetatakse Nõukogude Venemaa metsanduse ajaloos kui seitsme sammu perioodi, kui 1923 aasta metsaseadus sisaldas 7 põhilist peatükki: 1. Sissejuhatus 2. Riigimetsad 3. Kohalikud metsad 4. Erilise tähendusega metsad 5
5 Hiina 11 Boliivia 6 Austraalia 12 Columbia Suurima metsamaa pindalaga riigid Euroopas (mln ha) 30 25 20 15 10 5 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 Rootsi 5 Saksamaa 9 Norra 2 Soome 6 Itaalia 3 Prantsusmaa 7 Ukraina 4 Hispaania 8 Poola Eesti metsasus Eesti metsaseaduse kohaselt on mets puittaimestiku kasvukoht, mis on > 0,5ha ja seal kasvavad puud on > 1,3m Euroopas metsa 0,3 ha inimese kohta, Eestis 1,3 ha. Eestis metsa 48,7% riigi pindalast Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik
Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad:
kantud loodusdirektiivi IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) 4. Mis on hoiumets ja mis on hoiumetsa majandamise eesmärk (2p)? Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. Hoiumetsa majandamise eesmärk on loodusobjektide hoidmine. (Metsaseaduse § 18, lõige 1 ja 2; § 24 ) 5. Mis on kalapüügi ja veetaimede kogumise põhinõue ja kas ja miks on Sinu arvates selline nõue looduskaitse seisukohalt oluline (2p)? Kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis. (Kalapüügiseadus, § 4) Selline nõue on minu arvates kohe kindlasti oluline, kuna olemasolevaid liike tuleb säilitada
6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine. 7) Kui palju on maailmas metsade pindala kahanenud? 2 korda, igal aastal 125 000 km². Millised metsad on eriti ohustatud? Vihmametsad. 8) Mis on metsi ohustavad tegurid? · Põllumaade laiendamine · Väärtuslike puiduliikide eksport · Hooldustööde tegemata jätmine · Keskkonna saastumine (happesademed) · Metsa tulekahjud 9) Kui suure osa peab moodustama Eesti metsaseaduse kohaselt mets riigi pindalast? 20 % 10) Mis on maailmamere peamisteks probleemideks ja mis on nende põhjused? Bioloogilise produktiivsuse vähenemine- mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse jäätmed, keemiarelvade, radioaktiivsete jäätmete uputamine). Suur ja ebaühtlane kalapüük. 11) Millega tegeleb energiamajandus? Tegeleb energiavarade uurimise, hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning
pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. 1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertöötavad, turustavad ja toodavad hinnalisemaid ja nõutavamaid tööstussaadusi ja on suutelised metsa eest maksma ajakohast hinda, kusjuures ei pööratud peamises sihis erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele nagu seda on praeguses arengukavas tehtud
intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 Metsa olulisus Seadus reguleerib ka metsa säästliku majandamise põhimõtted - metsaseaduse § 2 lõige 2 sätestab: ,,Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse." Ka Eesti keskkonnastrateegia aastani 20304, mille eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, sätestab ühe eesmärgina metsa
maksuarvestusele erikord. Erikorra kohaselt võib füüsiline isik raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulu saamise aastast arvates kuni kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamise kulusid võõrandamistulust maha arvata. Selleks lükatakse sellise kasu maksustamise hetke kolm aastat edasi. Mingeid piiranguid võõrandatava raieõiguse mahule ega metsamaterjali kogusele ei seata. Endiselt jäävad kehtima nõuded, et tegemist peab olema metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses ning et seaduses nõutud juhul on Keskkonnaametile esitatud metsateatis. Muudatus peaks olema soodne eeskätt füüsilisest isikust metsaomanikele, kelle jaoks raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müük on ühekordne tehing, mitte jätkuv majandustegevus. Lisaks täpsustab seadus, et mahaarvatavate kulude hulka ei loeta tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulusid. 3.4 Käibemaksuseaduse muudatustest - 1. siseriiklik pöördmaksustamine laieneb ka kullale 2
samasugusena nagu see praegu on, pole see aeg enam mägede taga. Ma loodan, et oma panuse metsade kaitsmisse annab ka praegune põllumajandusminister Villu Reiljan. On ta ju ise öelnud: "Oleme säästva metsanduse teelt kõrvale astunud. Eesti on alla kirjutanud paljudele konventsioonidele. Tõsiselt võetav riik ei aja rahvusvahelisel areenil teistsugust juttu, kui tegelik olukord on." Reiljani sõnul aitaks olukorrast välja metsaseaduse parandamine ning säästva metsanduse põhimõtete selge rakendamine erasektoris. "Mets ei ole üldiselt metsaärimeeste jaoks. Ma saan küll aru, et nad tõmblevad, aga ka neil tuleb oma lastelastele silma vaadata," selgitas ta, "eraomanik tavaliselt ei tahagi näha kaugemale, ta tahab nüüd, kohe ja palju." Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv hindas metsanduse olukorda Eestis normaalseks, kui must puidukaubandus ja röövraie kõrvale jätta. "Väga lihtne
§161.(3) ORAS 21. Milline kord annab täpsemad alused maa tagastamiseks (korra nimi, vastu võtmise aeg, määruse nr)? Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord Vastu võetud 05.02.1993 nr 36 RT I 1993, 7, 106 jõustumine 05.02.1993 22. Millisel juhul antakse maa munitsipaalomandisse hoolimata maa tagastamise nõudest? 23. Millised maad ei kuulu erastamisele? Erastamisele ja kasutusvaldusse andmisele ei kuulu metsaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud maa (edaspidi riigimetsamaa). §20.(1) ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa, Natura 2000 võrgustiku maa või muu ajutise kaitse alla võetud maa ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maa. §20.(1) MRS 24
Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla. Kasutamine Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine)
väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §des 6870 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Keskkonnainspektsioon; 2) politseiprefektuur. 7. peatükk LÕPPSÄTTED §d 7379 [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 80. Seaduse rakendamine (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulunud uuristus ja tuuleohtlike alade, looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide piiresse jääva metsa majandamise piirangud kehtivad 2008. aasta 1. jaanuarini. (2) Enne 2004. aasta 1. maid metsakorraldustööde tegevusloata isiku koostatud metsamajandamiskavad ja metsa majandamise soovitused peab erametsaomanik või metsamajandamiskava või metsa majandamise
suunamine tuli Moskvast. Eestis taastus iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ülesanne on luua sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meile ja tulevastele põlvedele liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna ning kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Samad põhimõtted said aluseks ka metsaseaduse koostamisel. Aastal 1988 valmis Eesti metsade majandamise kontseptsioon, mis kirjeldas hea metsa majandamise praktikad. Nende praktikate põhjal koostatud metsaseaduse kiitis Riigikogu heaks 1993. Aastal olles seega Eesti Vabariigi teiseks metsaseaduseks. Mitmed põhimõtted seaduses olid sarnased esimese, 1934. aasta metsaseadusega, suurem rõhuasetus oli erametsade majandamise reguleerimisel. Riigikogu kiitis 1997
metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine; Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud Supelrand on järve, mere, lahe vm veekogu osa (rand), mis on inimestele suplemiseks sobilik. I kaitsekategooria liigid liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on
metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Vajadus metsanduse arengukava koostamise järele tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 20112020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid. Arengukava sisaldab puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi. Riigielu olulise tähtsusega dokumendina kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1
piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets?
töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid. Nimetatud protsessi tähtsaim tulemus oli Eesti metsapoliitika dokumendi vastuvõtmine (1997. a.), milles muuhulgas sätestati esmakordselt ja ametlikult vajadus vääriselupaikade kaitse järgi. Metsapoliitikal põhinev vääriselupaiga mõiste sõnastati ka 1998. a. Riigikogus vastuvõetud metsaseaduses. Metsaseaduse §31 sätestab vääriselupaiga kaitsemeetmed. Vääriselupaikade inventuur kavandati teadmises, et see annab vaieldamatult olulise panuse tulundusmetsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamisel. 1999. a. käivitatigi vääriselupaikade inventuur EestiRootsi ühisprojekt väärtuslike metsaelupaikade leviku ja osatähtsuse hindamiseks. Sellele eelnes aastatel 19931996 riigimetsas läbiviidud põlismetsade inventuur, mida täiendas Eesti metsakaitsealade võrgustiku
raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lühikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eeskätt odavat toorpuitu tööstuse tarbeks. Istanduse osas ei rakendu sageli Metsaseaduse nõuded, näiteks jõulukuuseistandus või metsaseemla. Istandike kogupindala on 140 miljonit ha. Mitmesuguse vee- ja pinnasekaitse funktsiooniga istandike pindala moodustab 22 % ja peamiselt intensiivseks puidu tootmiseks rajatud istandike pindala 78 (Global Forest Resource). Aastas rajatakse maailmas ligikaudu 4,5 miljonit hektarit uusi kiirekasvuliste puuliikide istandikke. Enamasti majandatakse neid intensiivselt, nad on suure tootlikkusega ning annavad kvaliteetset tarbepuitu
ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid)
reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius ületada 150m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik metsaseaduse tähenduses on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada.
testamendi alusel, eesmärk on kindlaks määratud asutajate poolt AÕJI 1. Riik ja KOV üksused- eripära teiste AÕJI seisneb eelkõige avaliku võimu teostamises, ei ole AÕJI-ks (seaduse järgi on küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingu pooleks on seljuhul riik või KOV, mille kohaselt saavad nende üksused tegutseda vaid riigi või KOV nimel, erandiks RMK- tegutseb riigivara- ja metsaseaduse alusel). Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused (ministeerium) ja valitsusasutustele allutatud riigiasutused (koolid, haiglad). Riigitulundusasutus on näiteks RMK, kes tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (RMK pole seaduse kohaselt AÕJI, kuid tegutseb nagu ta oleks AÕJI, olles maksukohuslane ning tehes riigivaraga tehinguid) 2. Muud AÕJI- nt ERR, TÜ, teiste ülikoolide lugemine AÕJI on problemaatiline, kuna neil puudub eraldi seadus.
18) tervislikku seisundit kajastavate registrite volitatud töötlejatega sõlmitavad halduslepingud; 19) spordiseaduse § 61 lõike 1 alusel asutatud spordi andmekogu volitatud töötlejaga ja § 91 lõike 4 alusel sõlmitav haldusleping; 20) asendusteenistuse läbiviimiseks sõlmitud haldusleping; 21) muuseumiseaduse § 9 lõike 2 alusel riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks sõlmitav haldusleping; 22) metsaseaduse § 6 lõikes 3 nimetatud haldusleping; 23) liikluskindlustuse seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud haldusleping; 24) ühistranspordiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud haldusleping. (2) Riigihanke hankemenetluse korraldamiseks ettenähtud kord kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitava halduslepingu kohta, sõltumata halduslepingus ettenähtud haldusülesande täitmise tellimise maksumusest. (3) Pakkujate kvalifitseerimisel on hankemenetluse korraldaja kohustatud kontrollima
elamuühistu ja hooneühistu liikmelisuse tasu, ettevõtluses kasutamisel piirang, al 2011 elukoha maksuvabastuse piirang - 1 maksuvaba tehing 2 aasta jooksul. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel selgitatakse kasu või kahju: Kasu võib edasi lükata kuni 3 järgneva maksustamisperioodile. Kahju võib arvata maha kolme järgneva maksustamisperioodi samade tegevuste tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud Keskkonnaametile metsateatise ja amet on lubanud teises kavandatud tegevuse. Võõrandamise kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (v.a mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulud). Al 2011: Finantsvara maksustamise ja tulumaksu edasilükkamine Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu maksustatakse kui ei kasutata finantsvaralt tulumaksu edasilükkamise võimalust,
Hooldusraiete korral raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut. Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. Metsaseaduse (2009) järgi on hooldusraiet lubatud teha: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või
riigikantselei, prokuratuur), nende pädevus peab tulema seadusest; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, need ei oma riigivõimu volitusi kolmandate isikute suhtes, osutavad avalikõiguslikke teenuseid (koolid, muuseumid, raamatukogud). Praktilises elus osutavad paljud neist ka tasulisi teenuseid, kuid see saab tugineda vaid seadusele, riigitulundusasutused põhieesmärgiks kasumi saamine. Sellises staatuses on metsaseaduse järgi Metsakeskus. Riigi äriühingud, vastavalt äriühingutes osalemise ja nende asutamise seadusele. Need toimivad eraõiguslikel põhimõtetel. 2. kaudne riigihaldus (teostavad iseseisvad isikud oma nimel): avalikõiguslikud korporatsioonid, avalikõiguslikud asutused, avalikõiguslikud sihtasutused, eraõiguslikud isikud Halduse kandja muudab teovõimeliseks organ. See toimub halduse kandja ja inimeste ühendamise kaudu. Teovõimet teostavad halduse käsutajad
kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti
kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid: range kaitsega mets - kogu majandustegevus on keelatud kaitsemets - majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev tulundusmets - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. majandatav mets - metsmaa, kus majandustegevus on lubatud (samaväärne rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat. Selleks et metsad oleks järjepidevad ja et metsaressurss ei väheneks, ei tohiks metsade aastane
kogumispensionide seaduse alusel tasutud kohustuslikud kogumispensionimaksed. Metsa raieõiguse võõrandamine. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus arvata need kulud maha samal (alates 2004. a) või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses ning metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud metsa asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise ja keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.(TuMS § 37 lg 8). Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral 2008 aastal (deklareeritakse hiljemalt 31.03.2009) võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav
(2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. (4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. 63. Kaitsealune liik. Näited I kategooria liikidest
kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2. lõige näeb ette rahatrahvi maavara või maa-ainese hävitamise või rikkumise või loata kaevandamise eest selle maavara või maa-ainese koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses. Toiduseaduse § 20 kehtestab rahatrahvi rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses, ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali hariliku väärtuse kümnekordses ulatuses nähakse rahatrahv ette Metsaseaduse § 25 1. lõikes jne. 4) protsendina juriidilise isiku majandustegevuse rahalistest näitajatest. Konkurentsiseaduse § 25 1. lõike punkt 1 kehtestab rahatrahvi määraks 10% juriidilise isiku eelmise kvartali brutokäibest. Tegevuse peatamine võib esineda nii tõkendina kui ka karistusena. Tavaliselt esinebki tegevuse peatamine tõkendi tähenduses. Juriidilise isiku tegevuse täielik peatamine ning ka lõpetamine halduskaristusena on erandlikud karistused
kuni kolmekordses ulatuses. Maapõueseaduse § 83 2. lõige näeb ette rahatrahvi maavara või maa-ainese hävitamise või rikkumise või loata kaevandamise eest selle maavara või maa-ainese koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses. Toiduseaduse § 20 kehtestab rahatrahvi rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses, ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali hariliku väärtuse kümnekordses ulatuses nähakse rahatrahv ette Metsaseaduse § 25 1. lõikes jne. 4) protsendina juriidilise isiku majandustegevuse rahalistest näitajatest. Konkurentsiseaduse § 25 1. lõike punkt 1 kehtestab rahatrahvi määraks 10% juriidilise isiku eelmise kvartali brutokäibest. Tegevuse peatamine võib esineda nii tõkendina kui ka karistusena. Tavaliselt esinebki tegevuse peatamine tõkendi tähenduses. Juriidilise isiku tegevuse täielik peatamine ning ka lõpetamine halduskaristusena on erandlikud karistused
annaabi.ee 
