Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kas...
Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber
- Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. Postimees 03.08.2004 Happesademete mõju okasmetsadele Happesademete mõju ehitistele Happevihmadega võitlemine
10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused.............. 2.3.3. Tunnusliik.............
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nü...
Kalavarude paiknemine, tähtsamad püügipiirkonnad, miks? Kalavarude kaitse, mis kalavarusi ähvardab? Valdav osa püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes. Suurimad kalapüügiriigid : Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tiili, Venemaa, Tai, Norra. Kalavarusi kaitstakse sest 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüügi kõrval vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogu...
· Sagenevad hingamiselundite haigused Kokkuvõtvalt happevihmad kahjustavad metalliseadmeid, veekogusid, muldi, ehitisi, loomi ja taimi. Joonisel on näha, mida happevihmad on teinud okasmetsale Happevihmade mõju ehitistele 7. Happesademete kasulikkus? Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. Postimees 03.08.2004 8. Happevihmadega võitlemine Happevihmasid ei ole võimalik kaotada, sest osaliselt on need tingitud ka loodusnähtustest(n. äike ja vulkaanid)
Valge kleidi mõrvad Ühel jaanuarikuu kolmapäeval läheb perekond Mets puhkusreisile Saaremaale. Nad üürivad endale vana maja, surnuaia kõrval. Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse
Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast. Kui happevihm sajab maha metsa kohal, muutuvad puulehed ja okkad laiguliseks. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. Happevihm on näidanud, et olla kahjulik mõju metsadele, magedad ja pinnase, tappes putukate ja veeorganismidele-vormid, samuti kahjustamata hoonete ja millel on mõju inimeste tervisele.
Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid
• Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: Happevihmad. • Veekogude reostamine ja veevarude ammendamine, seda eriti just neis piirkondades kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Kasutatud kirjandus: • http://et.wikipedia.org/wiki/Okasmets • http:// miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-14-1.ht m • https:// www.google.ee/search?q=okasmetsade&biw=1024&bih= 673&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=3MEaVeT8N
inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisemgi prügi metsa all on alguseks meie oma ilusa looduse hävitamisel. Inimesed peaksid aru saama, et kuigi mets on taastuv loodusvara, siis see kehtib ainult teatud tingimustel.
süsihappe. Reostamata õhk sisaldab ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2. Happevihmadel on ka oma hea külg Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist, vahendab BBC Sotimaal läbiviidud uurimust. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et
okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid KESKKONNAPROBLEEMID • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. • Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja veehoidlate (водохранилище) rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade ( промышленные зоны) lähedus: happevihmad • Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.
voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115 trepiastet ning see on 21,5 meetri kõrgune. Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja
metsamassiivid seni suhteliselt puutumata ning olemasolevate kaitsealadega ka paremini kaitstud. Umbes 10 % maailma säilinud troopilistest metsadest asuvad Indoneesias. Alates 2000-ndast aastast on Borneo saare metsatustumuse kiirus olnud maailma kõrgeim! Just viimasel kolmel kümnendil on raie eriti intensiivistunud, samuti on ellu viidud suuri põllumajandusprojekte, rääkimata riiklikust poliitikast, mis seda soosib ning väiksemahulisest erapõllumajandusest. Piirkonna metsadele kujutavad endast ohtu ka kummi ja tselluloosi tootmine ning lisaks ametlikule ka sala(rööv)raie. Mitte-jätkusuutlik metsamajandus on laialt levinud ja seda õhutavad tagant nii Hiina, Põhja-Ameerika, Euroopa kui ka Jaapani turud. Kusjuures metsa hävitamisega on seotud nii politsei, sõjavägi kui ka paberitootjad, kes hangivad tooret pigem vabast loodusest kui istandustest. Viimasel ajal on suure ohuna esile kerkinud ka palmiõli
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusen...
taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes, veelgi pikemaajalisem surve on olnud lähistroopilistele ja troopilistele metsadele ning see suureneb koos rahvaarvu pideva kasvuga. Lisaks metsa mahavõtmisele ja toitainerikaste muldadega rohumaade ülesharimisele kahjustab ökosüsteeme maaviljeluse levimine looduslikult ebasoodsamate aladele, näiteks vaestele muldadele ja järskudele nõlvadele. Selle tulemusel kasvab erosiooni teke, kiireneb muldade degradatsioon ja ühe laiematele aladele tekivad kõrbed. Degradatsioon on muldade kahjustamine ja
Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini. Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas. Kühmvöödik - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Ka selle seene väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgistust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis sage seen, mida võib leida augustis ja septembris. Tavavahelik - Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. Kevadkorgits - Õigel viisil töödeldes on söödav seen, kuid värskelt või valel viisil töödeldes on eluohtlikult mürgine. Kasvab Eestis maist juulini. Nii auru hingamisel kui ka seene söömisel on kumulatiivne toime.
Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele. Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna happevihmad on ohtlikud isegi tervisele. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigus nagu kopsupõletik ja bronhiit Metsale langev happeline kiht muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist.
pinna mitme alandamise tõttu praegusest veepiirist veidi eemale. Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus. Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine. Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid
KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igam...
Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool
Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu),
Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks. Selline tegevus mõjub aga ürgsetele metsadele hävitavalt. Ladina-Ameerika, eriti aga Brasiilia on suur kohvi tootja. Kohvitaimed kasvavad hästi Lõuna-Brasiilia viljakatel muldadel ning neid kasvatatakse mägede nõlvadele rajatud suurtes istandustes. Tohutud pampatasandikud võimaldavad karjatada suuri veisekarju. Liha töötlemine ja konserveerimine on Argentinas, Paraguays, Uruguays tähtsaks tööstusharuks. Mägipiirkondade metsalagendikel kasvatatakse kokat, mida kasutatakse kokaiini valmistamiseks
Taimestik Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad. Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill
mis laskub maapinna suunas. Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe Tornaado ehk tromb Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või
moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happevihmadel on ka oma hea külg Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist, vahendab BBC Sotimaal läbiviidud uurimust. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav vääveldioksiid, mis omakorda mõjub hävitavalt metsadele ja kaladele. Samas väidavad Soti Avatud Ülikooli teadlased, et happevihmad võivad vähendada kasvuhoonegaaside, näiteks metaani hulka. Teadlased uurisid kohalikke märgalasid ja leidsid, et happevihmades sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani, mis soodustab samuti kliima soojenemist. «Me ei tahaks jätta muljet, et happevihm on hea, kuid meie eesmärk on näidata, et väiksel hulgal saastel võib olla ka positiivne efekt vähendamaks
- Annavad nii tarbepuitu, kui ka väärispuitu kõvade lehtpuude näol - Konkurents põllumajandusega suur - Levik: Euroopa lääne- ja idaosa 3. Ekvatoriaalsed vihmametsad - Väärispuidu valikraie - Erikasvatusega liigid - Globaalselt keskkonnakaitselised - Vihmametsad meile hapnikku ei anna, CO2 e sidujad 4. Keskkonnakaitselised metsad Metsade majandusliku kasutamise vormid erinevates tootmisviisides Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 4. Metsamajandusega riigid ei tegele Varaindustriaalne - Metsade suurim hüvitaja 1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 2
Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha), pähkleid, seeni, marju, mett jm. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse
Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad männikud või männi-kuuse segametsad. Viljakamaid laanemetsi on Lahemaa metsadest umbes kümnendik. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34
veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. INIMTEGEVUS Torujuhtmete ja veehoidlate rajamine hävitab palju metsa. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus, seda eriti õhusaaste tagajärjel. Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine
paperipuitu. Sega- ja Sega ja lehtmetsade vööndis on Pruunmullad on võrdlemisi Sega ja lehtmetsade Valitsevad laialehelised Põllumajandus lehtmets jaanuari keskmine temperatuur -5 tüseda huumushorisondiga, sest tüüpilised imetajad on rebane, lehtpuud. Põhjapoolsetele kartul, nisu, mais, kuni +5 kraadi, juuli keskmine +15 igal aastal kõduneb maapinnal mäger, jänes, hirv, metskits, metsadele on iseloomulikud suhkrupeet ja palju kuni +25. Sademeid langeb aastas hulgaliselt langenud puulehti. metssiga, mägikits ja nirk. kask, haab ja lepp taanduvad puuvilju. Hankiv 500-1000mm, mõnel pool kuni Mullas elab palju Soojematel aladel kohtab lõuna pool, asendudes tööstus maavarade 2000mm. mikroorganisme ning mulla ja okassiga
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
isoleeritusele nagu Eedeni aed oma rikkaliku ja omapärase loodusega, mille sarnast ei leidu kusagil mujal maakeral: 19000 taimeliiki (u. 1000 nendest orhideed), 3000 liiki liblikaid, 35 erinevat liiki leemureid jne. 85% floorast ja faunast on endeemiline-seda ei leidu kusagil maailmas! Seda omapärast saart kutsutakse ka "punaseks saareks" oma suurte, Mosambiigi väina suubuvate jõgedega läänes ja "roheliseks saareks" tänu oma lopsakatele dzunglitele idas, kuivadele heitlehistele metsadele läänes ja okkalistele põõsastele lõunas. Saarel on 5000 km praktiliselt puutumatuid randu, korallrifid, 50 rahvusparki-ja kaitseala ja 6 erinevat looduslikku piirkonda. Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke
Venemaal elavad veel lisaks siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani), väle konn (Rana dalmatina) ja idakonn (Rana semiplicata). Levikuandmed pärinevad raamatust ,,Loomade elu- kahepaiksed ja roomajad" (6), ,,Euroopa kahepaiksed ja roomajad" (3) ja ,,Kahepaiksed e. amfiibid" (7) Tulemused ja arutelu Järvekonn- Järvekonn on levinud suures osas Euroopast, Venemaast ja Kesk-Aasiast. Iseloomulik on ta steppidele ja laialehistele metsadele. Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni (1). Järvekonn on Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik. Järvekonn on üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest. Tõenäoliselt ei ela enamik järvekonni vabas looduses üle 68 aasta (2). Venemaal on järvekonn see-eest arvukas liik. Volga deltaa mõnes soodis, mida kalakasvatuseks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna (1). Järvekonn kuulub Euroopa Loodusdirektiivi alusel V kaitsekategooriasse (Natura-liik) ja on
kuupmeetrit aastas ning see tühimik täidetakse illegaalsete raietega. Paljud tööstused tunnistavad ka avalikult oma sõltuvust illegaalsetest raietest. Aastal 2000 oli illegaalsete raiete oskaal kõikidest raietest 65%. (Achmaliadi et al. 2002) Kuigi illegaalsed raied on probleemiks võib loota, et nende osakaal väheneb kuna paljud riigid ja edasimüüjad ei osta enam puitu ega puidutooteid mis pole sertifitseeritud. Selline survestamine võib Indoneesia metsadele pikas perspektiivis kasulik olla. Kasutatud kirjandus Achmaliadi, R., Adi, I.G.M., Hardiono, Y.M., Kartodihardjo, H., Malley, F.CH., Mampioper, D.A., Manurung, E.G.T., Nababan, A,. Pangkali, L.B., Ruwindrijarto, L.L.M., Wardiyono. 2002. The State of the Forest. Global Forest Watch. FAOSTAT. [http://faostat3.fao.org/home/E] (20.11.2014) FRA. 2010. Global Forest Resources Assessment 2010. Country Report. Indonesia. Hillring, B. 2006
võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist.
intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014). 3 2. EESMÄRGID Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014). 4 3. SEIREJAAMAD
Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi. Arengumaades on peamised metsa vähenemis põhjused üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele. Vegetatsiooni periood aja vahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Ekstensiivne põllumajandus toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega. Kasutatakse hõredalt asustatud piirkondades, kus on maad palju, kuid tööjõudu piiratud. Näiteks teraviljakasvatus ja rantsod. Intensiivne põllumajandus toodangu kasv saavutatakse väetiste kasutamise abil; kasutatakse tavaliselt kõrge
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 116 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata ning 537 kaitstud pargi- ja metsaala (Keskkonnateabe Keskus 2011). On mõistetav, miks suur osa loodushariduse ja turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel ning Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale (Eesti Maaturism 2010). Tänu paljudele kaitsealadele ning rohketele metsadele ning soodele on loodusturismi pakkujatel mõttekas läbi viia erinevaid loodusõppe programme, matku, seiklusmänge jne. Suur potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb veeturismis, nimelt on Eestis 1150 järve, 7300 jõge, 3800 kilomeetrit rannajoont ning 1500 saart. Samuti esineb Eestis nö, viies aastaaeg iga-astane üleujutus soomaal. Eesti veerohkus loob ideaalsed võimalused pakkuda vee elustiku vaatlemiseks, vee-ja rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks
6 2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Ökoloogilised koridorid Juhendaja Kaire Lanno Tartu 2017 SISUKORD EESTI MAAÜLIKOOL.........................................................................................................1 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut....................................................................................1 Ökoloogilised koridorid.........................................................................................................1 .............................................................................................................................................1 Juhendaja Kaire Lanno...........................................................................................................1 Tartu 2017..............................................................................................
Riiki ostetakse sisse: · Nisu · Palmiõli · Suhkrut · Sigarette · Kanaliha · Mandariine · Teed · Köögiviljaõli · Piim · Päevalilleõli · Tubakatooteid 8.6. Keskkonnaprobleemid Riigi lõunaosas laiuvad juba kõrbe ja poolkõrbe alad ning suure tõenäosusega laienevad need veelgi, kui maa kurnatakse ära. Mõnedel aladel on Argentinas mõjunud ka erosioon. Samuti on oht teatud metsadele, kuna sojaubade leviku ala suureneb ning muutub ohtlikuks looduslikele metsadele. 9. METSAMAJANDUS 9.1. Metsade hulk ja asukoht Metsaid on Argentinas vähe. Neid leidub kõigest 29 639 800 hektari suurusel alal, mis moodustab 10,6% kogu pindalast. Kogu metsadest 5,9%, ehk umbes 1 748 748 ha, on looduslik mets, ülejäänud on istutatud. Aegade jooksul on seega suurenenud metsade hulk väga palju. Näiteks 2005. aasta seisuga oli istutatud 1,5 miljonit hektarit puid.
· Happevihmad mõjutavad otseselt veelkeskkonna elustikku. Paljud varem kalarikastena tuntud järved on muutunud elutuks. · Mõju muldadele ja taimkattele. Happelisuse tõus võib põhjustada keemiliste elementide väljapesemist muldadest, viies nende viljakuse langusele või mõnede toksiliste elementide konsentratsiooni tõusule.Happevihmad hävitavad mulla elustikku. Olulist kahju teevad happevihmad metsadele. Põhjustavad metsade bioproduktsiooni langust või isegi metsade hävimist. · Happevihmad hävitavad dolomiidist ja lubjakivist ehitisi. Põhjustavad metallist konstruktsioonide korrosiooni. Osooniaugud Osoonikiht stratosfääris kaitseb organisme ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus on tugev mutageen ja kanserogeen. Inimesel põhjustab ultraviolettkiirgus nahavähki. Osooniaukisi põhjustavad froonid, kloori- ja fluoriühendid, mida kasutakse
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
