Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on metsamaa?
  • Mis on puistuelement?
  • Mis on lihtpuistu ja liitpuistu?
  • Mis on puht- ja segapuistud nende eelisedpuudused?
  • Mis on järelkasv?
  • Millest on see tingitud?
  • Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi?
  • Mis on tormiheide ja tormimurd?
  • Millest oleneb puude tormikindlus?
  • Kuidas mõjutavad metsapuud mulda?
  • Kuidas liigitatakse puistud tekkeviisi järgi?
  • Kuidas toimub metsa vegetatiivne uuenemine?
  • Mis on täius kuidas seda määratakse?
  • Mis on puistu rinnaspindala?
  • Kuidas see leitakse?
  • Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus?
  • Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik?
  • Mis on puistu koosseis?
  • Kuidas leitakse puistuelemendi ja puistu tagavara?
  • Mis on puuliikide vaheldus?
  • Mis on puuliikide vaheldus?
  • Mis on boniteet?
  • Mida iseloomustab boniteediklass?
  • Mis on küpsusvanus ja küpsusdiameeter?
  • Mis on vääriselupaik?
  • Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid?
  • Mis on metsasertifitseerimine?
  • Mis on metsade sertifitseerimise eesmärgid?
  • Millest sõltub metsakultuuride algtihedus?
  • Miks ja millal tehakse?
  • Miks hooldusraieid tehakse?
  • Mis on raiesuund?
  • Mis on "metsahunt"?
  • Millal loetakse metsaseaduse järgi raiesmik uuenenuks?
  • Mis on lankide liitumisaeg?
  • Mis on metsatüüp?
  • Kuidas ulukikahjustusi vältida?
  • Mis on biotõrje?
  • Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks?
  • Miks on siis künnapuu looduses nii haruldaseks jäänud?
  • Kuidas neid kahte siis üksteisest eristada?
  • Kuidas aga sarapuud ära tunda kui tal pähkleid küljes pole?
Vasakule Paremale
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #1 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #2 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #3 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #4 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #5 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #6 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #7 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #8 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #9 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #10 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #11 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #12 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #13 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #14 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #15 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #16 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #17 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #18 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #19 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #20 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #21 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #22 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #23 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #24 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #25 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #26 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #27 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #28 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #29 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #30 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #31 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #32 Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Black Berry Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Umbes 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Seoses põllumaade rajamisega ja puidu kasutamise laienemisega hakkas metsade pindala vähenema. XVIII saj. teisel poolel algas metsade pindala intensiivne vähendamine, algas põllumaade laiendamine. XVIII saj lõpul oli Eestis metsasus 28%. XIX saj. jooksul metsakasutus intensiivistus, see oli seotud paberi- ja puidutööstuse ettevõtete rajamisega. 1 1887. a. oli Eesti metsasus vaid 19,8%. Metsade pindala hakkas uuesti suurenema pärast II maailmasõda. 1958 - 29% 1973 - 36,1% 1993 - 47,6% Metsade pindala suurenemisel peale II maailmasõda on kaks peamist põhjust: 1. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2

Eesti metsad
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega

Eesti metsad
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Meetod  võimaldab  objektiivselt  jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesanne  on  kirjeldada  metsi  ja  selle  muutusi  ning  anda  ülevaade  raietest.  Lisaks  metsade  kohta  kogutavale  infole  võib  registreerida  andmeid  näiteks  maa  kõlvikulise  jaotuse,  bioloogilise  mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta.        Allikas:  Välitööd  –  metoodika  ja  praktika.  Enn  Pärt,  Keskkonnaagentuuri  metsaosakonna  juhtivspetsialist, 20.12.2016.    Eesti  metsade  liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – ​31,4 %  (enamuspuuliigiti  metsade  pindalast),  teisel kohal on kask – ​29,5 %​; ja kolmandal kohal kuusk –  18,8%​

Eesti metsad
thumbnail
44
docx

EESTI METSAD

Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad o Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad o Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim.

Eesti metsad
thumbnail
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse ​On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (​Heterobasidion​) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005)

Eesti metsad
thumbnail
16
docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

Tootlikkus on madal, 100 aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid (100-160 m 3 /ha). Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, pajud, kadakas, pihlakas. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi liikuv ja perioodiliselt muutuv. Suvel, sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, järgnevad kuusk ja sanglepp

Eesti metsad
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...



Lisainfo

ja vastused

Meedia

Kommentaarid (1)

vanarahu profiilipilt
vanarahu: Põhjalik, peaks hr.Sibula vajadustele vastama
12:41 07-03-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun