1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks
Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts) 1780 asuti looma rahvakoole 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid 1796-ks aastaks asutatud umbes 316 rahvakooli
okt Eesti töölised ja üliõpilased ühinevad poliitilise üldstreigiga. 17. okt. - keiser andis välja "Oktoobrimanifesti", milles lubati 16. oktoober Tallinnas uuel turul tulistati konstitutsiooni ja seadusandliku võimu rahva meeleavaldusel. 94 inimest sai surma ja parandamist. Lubati ajakirjanduse,- ja 200 haavata. sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine) 21. oktoober ukaas poliitvangide vabastamise kohta 22. oktoober ukaas Soome autonoomia taastamise kohta 3.november valitsuse teadaanne talupoegade 22. november Liivimaa kubermangus maa väljaostumaksude kohta. kuulutati välja sõjaseisukord 26. november asutati esimene poliitilne erakond, Eesti Rahvameelne Eduerakond .
meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest. Baltisakslased sõjaväelastena • 1723. aastal andis Peeter I välja ukaasi “Liivi- ja Eestimaa aadli määratlemisest Venemaa sõjaväeteenistusse”, mis tegi baltlastele sõjaväeteenistusse astumine äärmiselt lihtsaks ning lubas säilitada Rootsi sõjaväe auastmed. 1729. aastal anti välja ukaas, millega baltlaste staatus Vene armees võrdsustati välismaalaste staatusega. Baltisakslaste kätte läks ka keisrinna Anna I loodud uute kaardiväepolkude juhtimine. • Siiski jäid baltisakslased Vene tavateadvuses kuni impeeriumi lõpuni välismaalasteks. Ohvitserkonna komplekteerimine oli baltisakslaste keskne kuni 18. sajandi keskpaigani. Kadetikorpuse komplekteerimisel oli kindel norm (25%), kui palju iga-aastastest
tema arvamust, et ta on nende seisukohtadega nõus. Kornel oli koos kolleegidega arutanud, et hakkab midagi suurt juhtuma (Kornel, 2011: 142). Kornel tegi ka kõik, et Rahvarinde loojaid aidata (Kornel, 2011: 143). 12. Amnesteerimine - see tähendab vabastamist karistuse kandmiselt (Olesk, 2015). Sain aru, mida tehti NL juubeli auks (Kornel, 2011: 136). Muidu oleksin võinud arvata, et see tähendab midagi halba. Ukaas - Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud seadusandlik akt või korraldus (Ukaas, 2014). Eeldasin selle tähendust, aga nüüd sain kindel olla, et arvasin õigesti. Kasutatus kirjandus 1 Adams, J. (2012). Ühe juristi elukäik. Sirp. Kasutatud 21.11.2015 http://www.sirp.ee/s1- artiklid/c9-sotsiaalia/uehe-juristi-elukaeik/. 2 Edgar Savisaar (2015). Vikipeedia. Kasutatud 21.11.2015 https://et.wikipedia
Kuna Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu maa, siis lõi ta haridusreformi. 1802. aastal lõi Rahvahariduse Ministeeriumi. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai 1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi:ülikool, gümnaasium(kubermagulinnades), kreiskool(maakondades- ehk kreisilinnades), ja kihelkonnakool. Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803.aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta, kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks. Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni väed. Troonile tõustes kavandas ja aadlike surve tulemusel ei saanud kõike täide viia. Ta jäi paljudele bojaardidele jalgu. 1918
Kuigi uusi transpordiviise ei ole lisandunud, on hotellide areng jätkunud. Neid on mõjutanud uus tehnoloogia, globaalne majandus ja muutuvad tarbija vajadused. 2.2 Hotellinduse ajalugu Eestis Eestis kui väikeriigis on iga hotelli rajamine või rekonstrueerimine omaette sündmus, mistõttu hotellimajanduse ja selle regulatsiooni ajalugu võib esitada faktide kronoloogiana: Aasta Tähtsamad sündmused 1770 Anti välja keiserlik ukaas trahteritest 1775 Tallinnas Niguliste 12 avati võõrastemaja Stadt Hamburg esimene vanim võõrastemaja Eestis 1800 Tallinnas tegutses linnamüüriga piiratud alal 6 võõrastemaja 1805 Haapsallu ehitati esimene supelmaja 1825 Haapsalus asutati mudaravila 1838 Pärnus asutati mudaravila 1850 Tallinnas avati hotell St. Peterburg (praegune Rataskaevu) vanim hotelli nime kandev majutusettevõte
Gr eete Runtel-Orav M J212 12. 09.2012 Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis Hotellimajandust loetakse üheks maailma vanimaks majandusharuks, millel on väga pikk eellugu ning mida saab avada mõistete ,,võõrustamine'' ja ,,kostitamine'' abil. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatelt, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellimajanduse pikka arengulugu saab jagada mitmeks perioodiks: · Eelfaas(kuni 1850.aastani) · Algfaas(1851-1914) · Arengufaas(1915-1945) · Kõrgfaas(1945.aastast tänaseni) Eelfaasile(kuni 1850.aastani) oli iseloomulik , et reisimine ei olnud eesmärgiks omaette, vaid vajadus ja ...
14. Tiibadjutant Laevakomissar, Fiskaalid õuekohtu juures ja kindralleitnandi või konstaabel kubermangudes, kameriir brigadiri juures provintsis, arhivaarid ja aktuaarid, kolleegiumiregistraator, postmeister Reformid: 18.02.1762 Armukiri aadlile (PSZ I nr 11444) riigiteenistus ei olnud enam kohustuslik 31.01.1764 ukaas teenistuslehtede koostamise kohta (PSZ I nr 12030) 05.09.1765 keisri kinnitatud Senati ettekanne "alamate ametnike teenistusastmete määramise korrast ja alaealiste aadlike teenistuse võtmisest. Kolleegiumisekretär, kes ei olnud aadlik, pidi teenima vähemalt 12 aastat, enne kui võis saada järgmise astme. Kord ühest astmest teise liikumiseks ja selleks vajalik aeg kinnistati ukaasiga 16.12.1790 (PSZ I nr 16930) 13.03
Kui Pimen lahkub, ruttab ta käsikirja lugema. Nähes, et ta on ühevanune Dimitriga, tärkab temas mõte seda ära kasutada ja asuda Borissiga võitlusse trooni pärast. 2.pilt. Kõrts Leedu piiri lähedal. Sisse astuvad Moskva kloostrist põgenenud mungad Varlaam ja Missail ning nendega koos Grigori. Grigori küsib perenaiselt teed piirile. Ta saab kuulda, et kõikjal on valve, sest otsitakse Moskvast põgenenud munka Grigori Otrepjevit. Samal hetkel astubki sisse pristav, kellel on ukaas Grigori vahistamise kohta. Grigori asub kirjaoskamatu pristavi eest ukaasi ette lugema, pöörates enda tunnused Varlaami omadeks. Pettus ei õnnestu- Varlaam haarab ukaasi ja veerib sealt välja Grigori tundemärgid. Grigoril õnnestub siiski põgeneda. II VAATUS. Kremlis tsaari eluruumides. Ksenja, Borissi tütar, nutab taga oma surnud peigmeest, amm lohutab teda. Fjodor, Borissi poeg, joonistab Venemaa kaarti. Tuleb Boriss ja hoolitseva isana muretseb
1970. aastatel hakkas Nõukogude Liidu majandus väsima. Järgmisel kümnendil sai lõplikult selgeks, et keskselt planeeritav käsumajandus ei ole suuteline lääneriikidega edukalt võistlema ja uuendustega kaasa minema. 1980. aastate teisel poolel lisandus kroonilisele kaubapuudusele raharingluse kiire lagunemine ja katastroof oligi käes. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aasta augustis, kuulus Eesti edasi rublatsooni. 22.01.1991 avaldati Gorbatsovi ukaas, millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist. Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel uus kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki. 1992. aastal tõusid rublatsooni hinnad üle kümne korra. 1992
orjapidamisõigus. Neile oli lubatud maaomand koos orjadega. Pärisorjus sai alguse Vm-l üsna hilja, 16. saj lõpus, aga see kestis kauem kui teistes Euroopa riikides. Vm jäi majanduslikult teistele Euroopa riikidele alla. 1861. aastal kaotati pärisorjus. Pärisorjus oli üks tähtsamaid majanduslikke faktoreid. Katariina II ajal 1760ndatel muutus talupoegade olukord halvemaks, kuna väga euroopalik Katariina II andis välja kaks talupojavaenulikku ukaasi: 1. ukaas lubas peremeestel saata Siberisse oma alluvaid ilma kohtuotsuseta. Siber oli asustamata maa, sinna oli vaja inimesi, kes hakkaksid maad harima ja majandust arendama. Nii lõikas sellest riik kasu. 2. ukaas keelas talupoegadel igasuguse kaevamise oma peremeeste peale. St neil puudus igasugune kaitse. 1762. aastal ukaas vabastas aadlikud kohustuslikust riigiteenistusest. Sõjaväest päästis ainult invaliidsus või surm. Sõjaväeaastad olid piiratud algselt 25, hiljem 20 aastaga
Eestimaa rüütelkond lõi spetsiaalse komisjoni, mis ühtlustas üle kubermangu koormisi ja koostas uued vakuraamatud. Tänutäheks andis tsaar Aleksander I rüütelkonna krediidikassale kinnituse ja andis sellele soodsatel tingimustel laenu9. Alekander I valitsusajal anti Vene impeeriumis välja mitmeid talurahva olukorda parandavaid seadusi, mille lõppeesmärgiks pidi olema pärisorjuse kaotamine. Nendest üks olulisemaid oli 1803. aastal väljastatud ukaas vabade maaharijate kohta, millega anti mõisnikele õigus talupojad soovi korral pärisorjusest vabastada, sealjuures nad maaomanikeks tehes. Seega keskenduti Vene impeeriumis talupoegade vabastamisele koos maaga, mis pidi neile tagama kindla sissetuleku ka pärast pärisorjuse kaotamist. Kuid Balti kubermangude aadlikud otsustasid hiljem teatavasti teisiti, talupoegadele ei antud maad ning ka selle väljaostmine oli väga raske. Ometi andis 1803
Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas. Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks. Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 saadikut. Suure komisjoni ülesandeks oli
Eeskuju oma rahva ja riigi arendamisel (ühiskondliku vooruse mudel) Klassikaliste kohanimede panek USA-s Capitoium, Phoenix, Atlanta etc. II isiklike vooruste mudel- dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. Madalmaade vahendusel, Peeter I 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest- vaevatasu Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub Kunstikambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism. 3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 31
kohanimede panek USAs Capitolium, Phoenix, Atlanta etc. · II isiklike vooruste mudel Dzentelmenliku kasvatuse alus, nt: antiikautorite tsiteerimine, klassikaliste paralleelide kasutamine kirjandusteostes, antiikajast pärit orjanimede kasutamises lõunaosariikides jne. Venemaal: avaldus ilmaliku teatri loomisega 1672. · Madalmaade vahendusel, Peeter I . 1718 ukaas: anda teada antiikesemete leidudest vaevatasu. · Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub. · Kunstkambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis Prantsuse klassitsism. 3) Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 28
kaasarääkimise puudumine. Talupojaseisus oli ainuke, mis vastas täielikult enda seisuse kriteeriumitele. Seisuste iseloomustus ja stratifikatsioon Seisusliku korra juriidiline kinnistumine ei tähendanud seda, et kõik neli seisust oleks moodustanud kompaktse, ühtsed tervikud. Iga seisuse sees esinesid kihistumised, mis võisid üksteisest eristuda. Aadliseisuse kujunemine: · 1714. aasta Peetri ukaas, millega muudeti teenismõisad aadli pärisvaldusteks ehk otsinateks(?). Varem olid mõisad mõeldud ainult neile, kes olid riigiteenistuses. · 1719. aasta ukaasiga kinnistati mõisnikule tema talupojad ning laiendati mõisniku õigusi talupoja üle. · 1762. aastal vabastati aadel kohustuslikust teenistusest, mille poole aadel hakkas pürgima kohe pärast Peetri surma. · 1766
Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839. Vanim foto Prantsusmaalt 1826 aastast (Niepce), säriaeg 8tundi. Originaal- negatiiv, millel saab tulemust muuta, Koopia- positiiv e. pilt.Kunstifotograafi jaoks negatiiv materjal kunsti jaoks, millest saab luua oma nägemuse. Dokumendina on originaal negatiiv. Johanne Pääsuke, esimene Eesti fotokunstnik
hiljem väljarännanuist. Esimeseks luterlaste kolooniaks Siberis sai Rõzkovo, asutatud umbes aastal 1804. Küla asutajate ja asutamisaasta suhtes on uurijatel olnud eriarvamusi, kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja 1A. Jürgenson "Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid"1998, lk 6-7. saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid Rõzkovo pastor Meyerit ja Venemaa evangeelsete luteri usu kiriku konsistooriumi taotlema valitsuselt Lääne-Siberi luterlaste uusi elupaiku3. Sobiv koht leiti Jelanka vallas Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste
vastu sai soovitule hoopis vastupidise tulemuse. 20. saj algul, et sõda ladina tähestikus 7. mai 1904 andis Tsaar Nikolai välja ukaasi, milles taas lubati leedukeelset kirjandust ladina tähestikus. 1879 asutati Väike-Leedus Tilsitis Leedu kirjandusühing. Venestamisperioodil tekkisid ka salakoolid, reaktsioonina katoliiklike koolide sulgemise vastu. Vene koolides käis vaevalt 6-7% koolikohuse alla käivatest lastest. Agraarpoliitika. 1863 anti välja ukaas Talurahva seaduse redigeerimiseks. Vähendati talurahva koormisi ja tehti nad väike maaomanikeks, kuid maa pidi talupoeg muidugi välja ostma. Erinevalt vene kogukondliku maakasutuse korraldusest valitses Leedus sarnaselt Balti agraarkorrale üksik maakasutus. Vene agraarkord (MIR) omas põhimõtet, et talupojad polnud mitte maa omanikud vai maa kuulus kogukonnale ja seda jagati hingede, ehk maksumaksjate järgi
eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool). Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. Teaduste Akadeemia Peterburis 1724. Teadlaste ühendus ja vene noortele gümnaasiumi- ja ülikooliharidus (tudengeid vaid paar tükki). 1755. Moskva ülikool ja kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppijaid valmistati ette ülikooli enda juures. Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele praktilisi oskusi. Katariina II valitsusajal ilmus ukaas aadlineidude instituudi loomise koht, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli. 11.Vene riik 17.sajandil Ivan III 1478. vallutab Novgorodi 1480. vastasseis Ugra jõel 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks III Rooma Impeerium Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552
1864-1904 trükiti Vene riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool piire anti välja 4000 raamatut (USA). Pärisorjuse kaotamine ja maareform 1861-1864 - Esimesed sammud talurahva olukorra parandamiseks olid ettevõetud 1840. aastal - Laiendas kroonuvaldustes talurahva omvalitsust ja üleminek teorendilt raharendile. 1844. aastal võeti vastu seadus, millega reguleeriti mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid. 1863. aasta tsaari ukaas - Talupojad vabastati teorendikohustusest mõisnikele. Alandati maksukoormust. Leedulastel ja poolakatel oli keelustatud mõisate ostmine - Nad ei tohtinud osta maad üle 70 ha. Toodi sisse vene talupoegi. Rahvuslik ärkamine Leedus - Leedu rahvuslik liikumine sai tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kõnekeelena asendas leedu keel poola keelt. Kerkis üles uus haritlaste eliit, kes taaskinnistas leedu rahvusliku ja kultuurilise identiteedi tunnet,
Jakob de Wilde antiigikogu PETRODVORETS: BORGHESE leping Amsterdami trükkali van GLADIAATOR=>JÕEJUMAL TSARSKOJE Thesingiga SELO: FARNESE HERCULES avaldamaks Euroopa kirjanduste võtmetekstide LOOMINGULINE tõlkeid vene keelde (Aisopose valmid, ANTIIGIRETSEPTSIOON: Homerose-paroodia "Konnade ja FALCONET PEETER I hiirte sõda"). RATSAMONUMENT 1718 ukaas: anda teada MARCUS AURELIUS ROOMA PEETER I antiikesemete PETERBURI (FALCONET) leidudest vaevatasu. Petro Primo Catharina Secunda - Peeter 4. MADALMAADE VAHENDUSEL: Esimesele Katariina Teiselt PEETER I (lääneküljel), idas Arheoloogide kutsumine Euroopast venekeelsena selgitamaks, milliseid antiikseid
Vahetult sõjajärgsel perioodil sisuliselt polnud üldse võimalik plussi jõuda. Selles olukorras oli riigivõimu poolt see, et talupoega tööle sundida nendes tingimustes, hakati rakendama repressioone. Hruštšov oli tollal Ukrainas, tema eelkõige Ukraina lääneprk-s puutus kokku sellega, et tema arvates põllumaj tootmine ei arenenud nii, nagu vaja, oli seda meelt, et tuleb talupoegadele survet avaldada. Hruštšovile sattus kätte üks ukaas 1760 a-st, millega esimest korda Vene impeeriumi ajaloos anti mõisnikele õigus sõnakuulmatuid talupoegi Siberisse saata. Katariina ajal põhimõtteid täpsustati veelgi. See lähenemine, need sätted, olid tegelikult mõisniku käes väga oluliseks survevahendiks. Hruštšov soovis modifitseerida neid põhimõtteid- kolhoosi üldkoosolekul on õigus saata Siberisse neid kolhoosnikke, kes oma kohustusi ei täida ja on muud moodi pinnuks silmas
sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
1978-1988: Karl Vaino. 1988-1990: Vaino Väljas. Kaadri komplekteerimise allikad: Kaadri komplekteerimise allikad: Moskva "kaadriabi".- Oskustega inimesed, kes suunasid ja abistasid sovitiseerimisprotsessi edendamist kohapeal. Demobiliseeritud. - Kõige olulisem kaadri allikas. Protsess, mis on seotud punaarmee järk-järguline laiali saatmine. 1945. a maiks oli punaarmees 13miljonit. 1945. a vabastati vanemad teenijad teenistusest. Septembris anti välja järgmine ukaas, millega vabastati uus seltskond. Kestis kuni 1948. a alguseni, NSVL tervikuna mobiliseeriti 8.6 miljonit sõjaväelast. Inimestel polnud vabavoli, valitsus suunas inimesed tööle sinna, kus neid oli vaja. Osad pandi juhtivale positsioonile, suunamisega kaeti kõik erinevad valdkonnad. Eestisse saadeti 35 000 inimest. Demobiliseeritute isikute mõju jääb püsima pikaks ajaks. Reevakueeritud.- Ehk inimesed, kes jäid ellu NSVL tagalas ja üleelasid sõja. Tehti reevakueeritud komisjoni
Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on tollase aja suurim kulleriteenistuse kiirus. Vähem tähtsate ukaaside edasitoimetamisega võidi oodata nädalaid, enne kui need koos pakilisemate korraldustega teele saadeti. Senati ukaas, milles nõuti kubermanguvõimudelt teateid kurioossete loomade ja lindude kohta, jõudis Tallinnasse alles kolme ja poole nädala pärast. Lisaks ukaasidele olid olemas patendid, millega tehti teatavaks rüütelkondade maapäevade otsused, mis sel viisil omandasid seadusjõu. Patentidega edastati kubermanguvõimude korraldusi ning avaldati mitmesuguseid teateid ja kuulutusi. Enamasti need puudutasid pagenud talupoegade ja väejooksikute otsimist või siis kaduma läinud hobune
ise kuidagi selle asja kinni maksma , riik ja mõisnik tahtis mingit kindlat summat. Kogukondlik funktsioon oli ka ühismaade haldamine. Põllumaad jaot regulaarselt ringi , muude maadega oli sageli nii, et aidates vaesemaid kogukonna liikmeid anti neile nt uus maa. Riik kontrollis pärisorjusest vabastamise protsessi. Kõige varem said t vabaks ise ostmise teel .. nt jõukad vabrikandid , kes ostsid ennast vabaks. Kiiresti hakkas riik reguleerima vabaks ostmisi, Aleksander I ukaas lubas tp vabaks ostmist, sh ka terved külad võisid ennast vabaks osta, kuid see käis läbi keisri, kõik mpidid allkirja saama. Summad siiski kõrged mida vabaks saamise eest nõuti. Kui üksiktp tahab ennast vabaks osta siis ta võib seda ilma maata ka teha, kui küla tahab, siis vaid terve maaga. Iga uue keisri võimuletulekuga kuulujutud pärisorjuse kaotamisest venemaal levisid. Levisid ka valgustust kritiseerivad teosed , kuulsaim aleksandr padizevi ( Radistsev). Katariina selle
(Nõukogude Eesti Tervishoid) ja Hippokrates. Märksõnu meditsiini institutsionaliseerumisel: 1237 Püha Johannese hospital (Tallinnas) (ilmselt veel leprosooriume mujal Eestis) 1422 Tallinna Raeapteek 15. sajand Tallinnas linnaarst (linnafüüsikus) 17. sajandist hakkavad ilmuma maa-arstid. 1632 Tartu ülikool ja arstiteaduskond selles 1715 Tallinna mereväehospital 1766 Põltsamaa haigla 1797. a Vene tsaarivalitsuse ukaas loob kubermangude meditsiinivalitsused (neile alluvad linna- ja kreisiarstid) Üldise Hoolekande Kolleegiumi all. Juba varem oli Vene seadusandlus korraldanud meditsiinisüsteemi kreiside (maakondade/rajoonide) tasemel 1783. a asehalduskorra sisseseadmisel pandi igasse kreisi ametisse arst ja kirurg koos abilistega (sh kreisiämmaemand). Kreisiarsti ülesanded olid haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja
aasta lõpul saabub Liivimaale krahv Zinzendorf Liivimaale, et olukorda päästa. Ta vahistati Riiga saabumisel. 1744. aasta algul saadeti välja. Mingisuguseid repressioone otseselt ei toimunud, aga liikumine hakkab vähenema. Kes fanaatiliselt jäid vennastekogude mõtte juurde, hakkavad pidama salakokkusaamisi. See aga ei soosi massilisust. 11.04.1764 annab keisrinna Katariina II välja uue ukaasi, millega liikumine kui selline võib oma tegevust jätkata. Kiriku kontroll on seekord tugevam. Ukaas oli ettevaatlik. Herrnhuti liikumist võib pidada eestlaste kristianiseerumise lõpuks eestlased on lõplikult kristianiseerunud. Kõlbeline käitumine ja koorilaul teevad tänu vennastekogudele hüppe edasi. Teoloogiline ratsionalism. Ka luteri kirik muutub karskemaks, tagasihoidlikumaks. Uus mõtlemine 18. sajandil eesmärk on, et talupoeg on pärast jutlust targem kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
