Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on "jõud", mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Coriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoon (inglise monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale
Gertrud Tamm, 10A Reisikiri 11. juuni õhtul väljus lennuk marsruudil Tallinn-Sydney. Kõik reisijad, kaasaarvatud mina, olid väga ärevil, kuna enamus polnud nii kaugel varem käinud. Sõit möödus sujuvalt - inimesed olid rahulikud ja magasid sügavas unes, oli öö. Vaatamata sellele, et 12. juuni hommik oli suhteliselt tuuline ja lennuk rappus järel pidamatult, ei teinud kaasreisijad sellest välja ja sõitsid häirimatult edasi. Vahemaandumine toimus Indoneesias, kus mina ja ülejäänud Sydneysse sõitjad istusid ümber väikelennuki peale. Lennukit vahetas peale minu vaid 3 reisijat ja lisaks neile oli pardal ka kaks pilooti ning üks stjuardess. Kokku oli meid seitse. Pärast ümberistumist oli aga kõik väga ebatavaline. Lennuk ei rappunud enam ja inimesed istusid hääletult. Nagu vaikus enne tormi… 13 reede oli aga õudusunenägu. Me ärkasid suure pau...
keskmisena 125 µg/m3. g) Vali aerosoolide hulka õhus kajastav kaardikiht. Miks joonistub siin välja Aafrika siseosa? Teine aerosoolidest üsna paks õhk on Atlandi ookeani kohal – põhjenda, miks see nii on. Tšaadis olevad Tiibesti mägesid ja Ennedi lavamaad läbivad liivatormid paiskavad atmosfääri liiva, mis paiskub üle Aafrika ja Atlandi ookeani . h) Iseloomusta kaardirakenduse info põhjal olukorda Eesti kohal maapinnalähedases õhukihis: tuulesuund, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus (RH) jne. Tuul suundub itta kiirusega 23km/h. Keskmine õhutemperatuur on 0 kraadi. Suhteline õhuniiskus on 98%.
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma
lükates sooja õhu enda ees piki kokkupuutepinda üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma, esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Sooja frondi korral on sajuala frondi ees, külma frondi korral frondi taga. TSÜKLONID Jugavool kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest. Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised. Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine, tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega Antitsüklon õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
Tugevasti kannatasid isegi mitmed kodumaised liigid, nagu harilik tamm, saar jne. Eriti kannatasid aga mitmed eksoodid, kuigi paljud talusid madalat temp. ka väga hästi. Isegi selline külmakindel liik nagu harilik kuusk kannatas 1939/40. aastal, kuid peamiselt seal, kus juba eelneval suvel avaldas kasvule negatiivset mõju põud, mis nõrgestas kuuse kasvujõudu. (Laas 1967) Kuid tähtis ei ole ka ainult absoluutselt madalaim temp., väga tähtis on ka teatud madala temp. vältlus, tuulesuund ja tugevus madala temp ajal jne. Näiteks 1949.a 14. jaanuaril oli veel sula, kuid 15. jaanuaril langes temp. -1 kraadilt -37 kraadini. Selline madal temp. mis järgnes sulale ilmale, tekitas rohkesti koorelõhesid, sest puutüve sisemised kihid ei jahene nii kiiresti kui välimised. Mõni kord ei olegi temp., mis tekitab puudele küllalt olulist kahju, eriti madal, kahjustuse suurus oleneb siiski puude füsioloogilisest seisundist ja nende ettevamistumisest talvitumiseks.(Laas 1967)
pukktuulik Vilja jahvatamiseks vajalikud tuulikud ei asunud taluõues, küll aga külas. Näiteks Koguva külas Muhumaal on olemas pukktuulik. Tuulerikkal Eestimaal on juba keskajast jahu saamiseks tuulejõudu kasutatud. Eesti tuuleveskeid on kaht tüüpi pukktuulik ja Hollandi tuulik. Eriline on pukktuulik, mida peetakse vanimaks veskitüübiks Euroopas. Pukktuulik on levinud Lääne-Eestis ja saartel. Talumehed keerasid tuuliku kere ,,sabast" õigesse tuulesuund. Kuulsad pukktuulikute meistrid elasid saartel. Saarel valmistatud veskid veeti talvel talgukorras üle jää mandrile. Pukktuulikul on väga lihtsalt äratuntavad tunnused: neljakandiline puidust ,,sabaga" kere, mis paikneb kivikuhila otsas. Sabast pukktuuliku keeramist saab ja tuuliku külastust koos möldrist giidiga saab turist kogeda Angla Pärandkultuurikeskuses Saaremaal. Eesti talu uus nägu: 15. Taluhäärber mulkide innovatsioon, kaasaegne talumaja ehk rehealune ja eraldiseisev
jugavool – Rossby lainetega kaasnev kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul. Jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu ääreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub 300 km/h-ni. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradiendist polaarse frondi kohal Õhurõhk ja valitsev tuulesuund Lõuna-Aasia kohal jaanuaris ning juulis on vastupidised tuul – õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus (tugevus) briis – kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
See reegel on teaduslikult leidnud kinnitust puidu tehniliste omaduste uurijatelt. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada aga pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Valitses palju reegleid, millal just õige aeg ja kuidas (kuufaasid, tuulesuund, langetussuund) raiuda teatud otstarbeks vajalikku puud. Neid õpetusi anti põlvest põlve edasi. Puu kiire ja korraliku kuivamise ning kauase säilimise saavutamiseks soovitati raiuda okaspuud noore kuu ja lehtpuud vana kuu ajal. Kuid selles küsimuses võisid valitseda vastakad seisukohad, mille üle vaieldi. Vastuolulisust näitab seegi, et saartel oldi vastupidisel arvamisel s.t. okaspuid tuleb langetada vanakuu ajal ja lehtpuid noore kuuga. Ehitus- jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
