Lehmja tammik Lehmja tammik asub Harjumaal Rae vallas, Jüri alevikus, Jüri-Aruküla maantee ääres. Tegemis on salumetsanimelise tammikuga, mis asub suhteliselt kõrgel moreenseljandikul. Kaitseala suurus on 12 hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Karmo Kaljula Mihkli tammik Referaat Olustvere 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Mihkli tammik....................................................................................................... 2 Tammiku teke........................................................................................................ 3 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü.....
Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta sunnitud oma ameti maha panema, enne teda kuulus kohaliku praosti amet tema väimehele, kes nõrga tervise tõttu vara suri ja ameti äiale jättis. Temast jäi ühtlasi maha ka tütar Inge, teose peategelane. Inge isa ja ema on surnud, ta elab koos vanaisaga kirikumõisas, ent vanaisa ameti mahapaneku tõttu on nad sunnitud kolima. Inge on värskelt gümnaasiumi lõpetanud noor naisterahvas. Ta on olnud pikalt armunud ühte
Tiina Vaarmann 16.05.80 48005161116 1 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 1 Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 1 Jana Karjust 07.12.57 45712073802 1 Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 1 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 1 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 1 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 1 Tõnu Reintamm 07.06.89 38906078683 1 Lea Übi 12.04.74 47404123916 1 Marika Tammik 03.12.80 48012039208 1 Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 1 Mihhail Vilipuu 01.02.61 36102013879 1 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 1 Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 1 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 1 Priit Saarna 30.12.80 38012305495 1 Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 1 Mart Martverk 11.11.85 38511111485 1 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 1 Kaimo Karu 10.02
12.57 45712073802 1 5 Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 1 6 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 1 5 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 1 2 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 1 6 Tõnu Reintamm 07.06.89 38906078683 1 7 Lea Übi 12.04.74 47404123916 1 6 Marika Tammik 03.12.80 48012039208 1 5 Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 1 8 Mihhail Vilipuu 01.02.61 36102013879 1 3 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 1 4 Riina Riisalu 18.09.58 45809188076 1 6 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 1 1 Priit Saarna 30.12.80 38012305495 1 1
10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta
mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud kahepeale kokku 16 maali.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
06.86 38606213909 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 Kairi Kulmar 23.09.66 46609233445 Annemai Kodi 21.02.61 46102214177 Risto Tosso 10.05.81 38105107663 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 Marek Karu 19.10.78 37810196353 Naima Svarts 14.05.54 45405143542 Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Urmas Lasn 16.08.69 36908163895 Sigrid Tammik 10.06.52 45206103262 Eleri Teder 12.05.66 46605122941 Annemai Niitsoo 17.08.88 48808172378 Uljana Kalinin 06.11.89 48911067466 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 Tiina Saar 23.01.51 45101235206 Jana Palu 19.09.89 48909191264 Erkki Saarna 05.04.84 38404054554 Andres Kivima 08.11.70 37011086306 Ivan Palu 05.01
AS Jänes Pr Pille Roosike AS Roosike Teie 16.04.2012 nr 1-3/35 Kirbu tn 19 104566 Tallinn Meie 18.04.2012 1-5/54 Osavõtt toodete testimisest Lugupeetud preili Roosike Täname Teid kirja eest. Teatame, et võtame osa Teie ettevõtte uute toodete testimisest 16. juunil 2012. a. Austusega Tiit Talunik Direktor Mari Tammik [email protected] Kupu 19 Telefon 632 896 Arvelduskonto 4615454545 10999 Tallinn Faks 632 896 Sampo pank Registrikood 46543556655 E-post: info@janes. ee www.janes.ee
tulnudki, mida teised võivad arvata piltidest, muusikast või tekstidest, mida nad on loonud. Meie valmisolek selleks, et teised loevad loost välja hoopis teised märgid on loomulik. See tekitab olukorra, kus meie märgi valik peab olema eriliselt tundlik ja teadlik, ja seda nimetatakse refleksiivsuseks. Narratiiv, refleksiivsus, konstruktsioon, kood 4 vajalikku sõna. 1/5 Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST Refleksiivsus on see, mida me tunnetame, kuidas me saame asjadest aru, kuidas me tajume. Selleks, et midagi kujutada või märgiks teha, peab meil olema selle nähtuse suhtes refleksiivsus. See eeldab, et me saame asjadest aru, meil on mingi kompetents, me oleme milleski teadlikud. Ilma selleta ei ole võimalik midagi esitada ning narratiivi loojana võidab alati see, kellel on parem,
Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine
km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu. 4 2. Erastvere park Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi, arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus võõrpuuliik on siberi nulg. Mõisast kulgeb piki järvekallast allee, mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega. Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...) Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik, millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta üle 200-aastane. Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL LOENGU PROTOKOLL Mõdriku 11.12.2015 nr 1-1/1 Algus kell 8.30, lõpp kell 11.45 Juhatas Virve Transtok Protokollis Elisabeth Ammer Osalejad: 31tudengit (Lisa 1) Puudusid: Heleriin Atla, Kristina Harun, Aline Lõuke PÄEVAKORD: 1. Situatsioonülesande arutelu KUULATI: Tudengid pidid lahendama situatsioonülesande ning selle põhjal analüüsi koostama. Sõna võtsid: Kõik tudengid osalesid arutelus OTSUSTATI: 1.1 Teha parandusi ning täiendusi analüüsides Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis ...
Suurbritannia Kristiina Tammik 7.B klass VKK Suurbritannia asend · Euroopa mandriosa looderanniku lähedal · - Suurbritannia saarel · - Iirimaa saarel · - Hulgal väiksematel saartel · Ümbritsevad · - Põhjameri · - La Manche'i väin · - Atlandi ookean Koordinaadid · Laiuskraadid: 54° N ja 60° N · Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhj...
Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3] Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riikliku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone. Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere https://www.google.ee/search?q=Rakvere&espv=2&tbm=isch&imgil=mmnh1u-4T2LaZM
02.66 36602118154 11 2 11.02.2008 42 Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 16 2 16.02.2008 42 Henn Treier 12.03.66 36603121923 12 3 12.03.2008 42 Ivo Teeäär 30.03.66 36603305379 30 3 30.03.2008 42 Rein Mihhailov 18.04.66 36604184543 18 4 18.04.2008 42 Erkki Vilipuu 30.04.66 36604304180 30 4 30.04.2008 42 Kaspar Treier 22.06.66 36606226339 22 6 22.06.2008 42 Erkki Tammik 26.06.66 36606261691 26 6 26.06.2008 42 Ivar Annus 28.06.66 36606287803 28 6 28.06.2008 42 Jako Vassiljeva 16.07.66 36607161424 16 7 16.07.2008 42 Innar Svarts 12.10.66 36610126953 12 10 12.10.2008 42 Ivar Järvis 21.10.66 36610212805 21 10 21.10.2008 42 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 27 10 27.10.2008 42 Tanel Teeäär 28.11.66 36611281411 28 11 28.11.2008 42
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja
Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid.
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul.
| Rebane | | Kadri | Kade | Andmettlus ja statistika | 3 | Mnd | | Vaiko | Kook | Arhiivinduse alused | 3 | Saar | | Veiko | Vesi | Arvutipetus | 5 | Kuusik | | Hannes | Hein | Asjaajamine | 5 | Tamm | | Leo | Loots | Asjaajamisse alused | 5 | Tammik | | Liia | Lips | Avalik esinemine | 3 | Lilleaed | | Kalev | Komm | Baarit | 4 | Lilleaed | | Rita | Rehv | Betoonitd | 4 | Rohi | | Janek | Jooksik | Bioloogia | 4 | Leht | | Jane | Jnes | Catering | 4 | Oks |
Eva Lenke Asszonyi ja Karoliina Tammik Iisrael Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level Third level Fourth level ...
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
Lendavatest Pühajärvedest Second level kauneim asub Otepää lähedal. Third level Vanarahvas kõneleb, et Pühajärv Fourth level Fifth level lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie püha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Püha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared. Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis poega sõjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmukünkad ning Pühajärv tekkinud leinava ema pisaratest. Ilmselt on usutud, et vee all elab järverahvas. Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees.
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati
Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar.
Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi Kaljukits Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi Kaljukits Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad Kaljukits Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi Kaljukits Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis Kaljukits Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv Kaljukits Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis Kaljukits Lembit Järv 31.01.1952 mees Talv Kaljukits Tiina Saar 23.01.1951 naine Talv Kaljukits Jana Palu 19
Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
THE IMPACT OF THE MEDIA ON BAD BODY IMAGE IN CHILDREN Kristiina Tammik What is body image? Body image is the perception of one's own body, based chiefly in comparison to socially constructed standards or ideals The way you perceive yourself How you feel IN your body What you believe about your appearance What is the issue? Negative body image is important to recognize because often, whether the person has control over the issue or not, it leads to harmful results.
KUNSTI RETSENSIOON Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud
02.2020 4 Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis 19.10.2020 1 Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad 14.05.2020 4 Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv 10.01.2020 5 Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi 16.08.2020 7 Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi 10.06.2020 3 Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad 12.05.2020 2 Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi 17.08.2020 1 Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis 6.11.2020 5 Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv 1.12
rumalustele, kui neist on paar aastat möödas. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.41 Mõne aja möödudes näeme kunagi olnuid asju teisiti. · ,,Sellele äratundmisele ta oleks võinud ka varem jõuda, juba kümme aastat tagasi, aga siis oli teine asi. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.47 Praost Tammik oleks võinud seda teha juba varem, aga siis olid asjalood teisiti. · ,,See polnud muidugi enam seesama alevik, mis neljakümneaasta eest, kui alevikku õieti polnudki, ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.51 Alevik on aja jooksul muutunud. · ,,Aga nüüd ei tulnud seda enam keegi praostile ütlema, nagu see oli sündinud kahekümne aasta eest. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.53
eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek
Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt
hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid eelkõige hiied - pühaks peetavad metsasalud, aga ka mäed, kivid, allikad, puud või muud pühad paigad. Kui hiis oli omaette metsasalu, oli see enamasti tammik, kuid hiiepuid võis olla ka teist liiki. Pühast hiiest ei tohtinud võtta puulehtegi ega maast midagi korjata nii kaugelt, kuhu puude vari ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest. Palju on teada selliseid puid, mille otsa linte ja riideid seoti, kui haiguse puhul abi taheti. Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul
Pärn. Eesti turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid. Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised
Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana.
Turul on ka väga disainiteadlikke väikeettevõtteid. Pikaajalise kogemusega Matti Õunapuu on tegelenud osavalt turunissi tabanuna suusabokside kujundamise ja tootmisega ning on andnud oma panuse ka auto- ja vannitööstusesse. Kaasaegset väljundit disainiturule otsib meie sügavatest põhjamaistest juurtest sirgunud tarbekunstitraditsioon. Ehtekunstnikud ja tekstiilidisainerid kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire, näitena ehtekunstnikud Kadri Mälk, Anneli Tammik, Katrin Amos, Ülle Kõuts. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond disainereid, kes katsetavad innovatiivseid lahendusi ja koostöös IT-spetsialistidega tegelevad n-ö tarkade materjalidega. Nii tekivad külma- ja soojatundlikud tekstiilid, rääkivad või helendavad vaibad jne. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid - Mare Kelpman, Annike Laigo, Monika Järg, Krista Leesi, Elna Kaasik ja paljud teised.
Uulu põhikool Bioloogia OLIVER STIMMER 7. KLASS SUITSUPÄÄSUKE Referaat Juhendaja: Anu tammik Uulu 2006 Sisukord Sisukord Lehekülg 2 Sissejuhatus Lehekülg 3 Elupaik ja viis Lehekülg 4 Ränne Lehekülg 4 Toitumine Lehekülg 4 Pesitsemine Lehekülg 4 Areng Lehekülg 4 Levik Lehekülg 4 Pilt Lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds Lehekülg 6
veebruar Asiago Itaalia 10 km klassika 2. 2003 8. märts Oslo Norra 50 km klassika 3. 2003 13. detsember Davos Sveits 15 km klassika 4. 2004 17. jaanuar Nové Msto Tsehhi 15 km klassika 5. 2005 8. jaanuar Otepää Eesti 15 km klassika 6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra 50 km klassika Treenerid Hetkel treenib Andrust peatreener Mati Alaver Endised Treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Kokkuvõte Andrus veerpalu on Eesti ainus suusasportlane kes on tulnud maailmameistriks. Teda treenib Treener Mati Alaver. Tal on peres 4 last ja Tema naine Angela. Andruse esimee märkimist väärt saavutus oli 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Kasutatu kirjandus http://www.google.ee/search?q=ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja+Andrus+Veerpalu&ie=UTF- 8&hl=et Ene TLNE.ee Raamat Eesti suusasportlastes
Tarbijakäitumine Iseseisev töö EMT vs Tele2 Kristiina Tammik EMT lühitutvustus 1991 Eesti juhtiv mobiilsideoperaator nii era- kui ka äriklienditurul, kõnesides ja mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniinstituut PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL referaat Koostas: Kristiina Tammik Juhendas: Arko Olesk Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus: 3 Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4 Arukas aretus: 5-6 Kasutatud allikad: 7 SISSEJUHATUS Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20
pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda. Vallas asuvad suurepärased supelrannad nagu Mändjala- Järve supelrand. Häid ujumiskohti on kõikjal rannas, aga isegi sisemaal nagu näiteks Tõrise järve ääres. Valla territooriumil asub ka Linnulaht ehk Väikelaht ja Mullutu-Suurlaht. Lahtede ja mere vahele jääb looduskaitsealune Loode Tammik. Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine.
......................................................lk6 Luitemaa looduskaitseala..................................................................................................................lk7 Manija saar ehk Manilaid..................................................................................................................lk7 Matsi rand..........................................................................................................................................lk7 Mihkli tammik...................................................................................................................................lk7 Nedrama puisniit ja õpperada............................................................................................................lk7 Sooma rahvuspark.............................................................................................................................lk7 Soontagan maalinn...............................................................
LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHVs on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollib LHV nõukogule alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja siseaudiitor. Tänan tähelepanu eest Evelin Valdre VARAHALDUSETTEVÕTTED Kodutöö finantsvahenduses Juhendaja: Tiiu Tammik Tallinn 2009 Trigon Capital on 1994. aastal asutatud juhtiv Kesk ja IdaEuroopa investeerimispank. Trigon Capitalil on regioonis kuut kontorit, üks ühisettevõte ning Trigonais töötab professionaale erinevatest regiooni riikidest. Trigon Capital tegutseb aktiivselt Balkanist Baltikumini, sealhulgas Venemaal ja Ukrainas. Trigon Capitali Varahalduse ja Alternative Investments divisjonid valitsevad ligi 1 miljardi
Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis.
õuna- ja 78 pirnisorti. Ühtlasi, aga kurtis, et puuviljasortide nimede osas valitseb hetkel veel suur segadus.*Soovitas hakata kasvatama kääbuspuuvilju.* Sangastes oli kolm suurt kivimüüridega kaitstud õunaaeda,kus peale kohalike õuna-ja pirnipuude kasvatamise tegeldi ka Poolast, Saksamaalt, Soomest ja mujalt toodud viljapuude kasvatamisega.* Sangastes oli juba 60 aastat suure eduga kasvatatud väikest kollast pirni. 7. Krahv Berg ja tamm Bergi rajatud on sajandi vanune tammik, mis oma kõrguselt võistleb soodsama kliimaga Kesk-Venemaa tammikuga. Metsateadlaste hinnangul kasvab Eesti metsaparkides kokku veidi üle 500 võõrpuuliigi, neist liikidest on Sangastes esindatud 498 - seega on see park üks suurimaid ja esinduslikemaid kogu Eestis. 8.Lõpetuseks Bergi pärandi väärtust eesti rahvale ja kogu inimkonnale on otse võimatu arvudes väljendada. Kõige suuremat imetlust äratab Bergi mitmekülgsus - raske on leida põllumajandusharu,
Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
