Üldmetsakasvatus (1)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Dendroloogia

5 VÄGA HEA

Puuliikide vaheldus
Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega ( kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik , sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid:

- Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid ( kuusk ) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all)

- Loodulikud häiringud ( torm , tulekahju)

- Keskkonnatingimuste muutumine ( soostumine , leetumine, erosioon jne.)

- Inimtegevuse mõju ( raied , kuivendamine).
Kuuse vaheldumine lehtpuudega
Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel ( lageraie , tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud . Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on tundlik ka temperatuuri-kõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid ( kask , lepp , haab ) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes, kannavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks.
Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski , võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse- lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms.
Männi vaheldumine lehtpuudega
Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu.
Männi vaheldumine kuusega
Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja hiliskülma suhtes, sügava juurestikuga ja paksu korba tõttu tulekahju korral vastupidav. Kuusk kannatab küllalt varju, kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuse läbi, on õhukese koore ja pinnaselähedase juurestiku tõttu tulekartlikum ning noores eas hiliskülmade ja päikesepõletuse suhtes tundlikum.
Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel ei suuda kuusk oma varjutaluvusele vaatamata männi aladele tungida. Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muld adel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad.
Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
Juurepess spp. (Heterobasidion) üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja , surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas -valged.
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C.
Külmaseen – (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse.
Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel .
Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab.
Haigestunud puud tuleks raiuda .
Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa , mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma.
Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue. Kui kevadel põlvkonna rajanud üraskid teevad läbi nn. taastumissööma ja rajavad suve teisel poolel ühe haude veel on tegemist nn. sõsarhaudega. Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada. Valdav osa üraskitest asusta terveid puid vaid haigeid, nõrgestatud puid ja värskelt raiutud metsamaterjali. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele.
Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla.
On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid !
Männikärsakad Hylobius spp. kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas.
Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale. 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid ), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal.
Ulukikahjustused metsas
Harilik põder - Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Ehkki põtrade peamiseks toiduks on siiski lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed.
Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu pääsevad puitu mitmesugused mädanikku tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes.
Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Metskitsed kärbivad noortes okaspuukultuurides (mänd, kuusk) puukeste latvu ja võrseid, põhjustades nende põõsastumist või hukkumist.
Kobras reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul.
Hiired - Noori, väikeseid puid võivad talvisel perioodil kahjustada hiired. Sügava lume ja suure kulu korral närivad hiired lume all noorte puude tüvedelt koort, põhjustades taimedel arenguhäireid või viies neid isegi hukuni.
Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid.
Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus . Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Seemneaastad männil korduvad - 3 - 4 (5)a. Järel, tammel “ 4 – 7, arukasel “ 1 - 2 Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel
a) kliimast - mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak
b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem
c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist.
d) kahjurite ja haiguste esinemisest
e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine , et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks . Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel.
Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub puuliigist, vanusest , kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem see aga ühtlustub.
Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad)
Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid.
Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas.
Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine ; 4) metsakultuuri hooldamine; 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil.
Metsaomanik on kohustatud nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenemise.
Mets loetakse uuenenuks, kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt:
1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt
1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt
1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt
1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki .
Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga
Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril.
Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel:
1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust;
2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega);
3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.);
Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik , paljastub liiv ja vallandub erosioon.
4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.
Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus , kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks.Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega.
Algtihedus oleneb:
1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest,
2) kasvukohatingimustest,
3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist
4) istutusmaterjali vanusest
5) loodusliku uuenduse olemasolust.
Puuliigi valik
Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist
Segakultuurid on:
1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia,
2) parandavad mulla omadusi (näit. kase - kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju),
3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.
Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub:

• kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist),

• eelmise puistu liigilisest koosseisust,

• seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess),

• metsaomaniku soovidest ja võimalustest.
Metsakultuuride hooldamine
Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast.
Hooldamise sagedus

• sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht.

• Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid , künniviilud - seda vähem on vaja hooldada .

• Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada.
Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise kihi kobestamises ja umbrohtude hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda sagedamini, mida raskem ja viljakam on muld.
Meie oludes tuleks pinnast hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul.
Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne).
Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti. Kui kasvamaminek on 25-85% - vajab kultuur täiendamist. Üle 85% kasvamamineku korral ei täiendata.
Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel, või ka sügisel.
Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine.
Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil.
Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks.
Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine , repellentide kasutamine.
Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine
Põllumaade metsastamine.
Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul:

1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega.

2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid), või on ala asukoht ebasoodne (väiksed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.)-
Kasutatavad kultiveerimisviisid
Kuna endised põllumaad on üldjuhul viljakad on seal ka intensiivne rohttaimestiku kasv ja seetõttu metsakülv ei ole üldiselt edukas. Seepärast on endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine (erandiks on harilik tamm, mida võib ka külvata).
Puuliikide valik
See on põllumaade metsastamisel üks raskemaid küsimusi. Kuna ka kõige kehvemad põllumullad on üldreeglina piisavalt viljakad puittaimede kasvuks, võivad põhimõtteliselt seal kasvada kõik Eesti metsapuud. Seniste kogemuste ja teadmiste põhjal peaks esimene metsapõlvkond endisel põllumaal koosnema lehtpuudest. Okaspuud (kuusk, mänd) endisel põllumaal I metsapõlvkonnana on küll väga kiirekasvulised ja produktiivsed , kuid:

• sageli jändrikud, halvasti laasunud ja kõveratüvelised;

• kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) poolt;

• puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik ja ei sobi kasutamiseks ehituskonstruktsioonides
Parimaks puuliigiks endiste põllumaade metsastamisel parasniisketel muldadel on tõenäoliselt nii majanduslikust kui ökoloogilisest seisukohast arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne , puidu kvaliteet ei sõltu mullaomadustest, pole olulisi kahjureid ja haigusi, kultiveerimine lihtne ja enamasti edukas, puit on väärtuslik ja kasepuidu kasutusvaldkond järjest laieneb ). Istutamisel kasutatakse peamiselt 2-aastaseid taimlas kasvatatud seemikuid või ka looduslikul teel tekkinud kasetaimi.
Niiskematel, kõrge ja liikuva põhjaveega aladel võib kultiveerida sangleppa, mis on samuti väga produktiivne puuliik . Sanglepa puit on kasutatav viimistlusmaterjalina ning kõrgelt hinnatud. Kultiveeritakse samuti peamiselt 2-aastaste seemikutena.
Ka harilik tamm on sobiv puuliik endiste põllumaade metsastamiseks, kuid tamme kasvatamise on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi kui teiste lehtpuude puhul (hiliskülma- ja ulukikahjustuste oht). Istutusmaterjalina kasutatakse vanemaid istikuid või heistreid.
Viimasel ajal on populaarseks muutunud ka haava kasvatamine (peamiselt tänu soomes asuvale Kirknieme paberitehasele). Kasvatatakse peamiselt hübriidhaaba ( Populus tremula x Populus tremuloides). Hetkel on Eestis taolisi, endisele põllumaale rajatud lühikese raieringiga majandatavaid hübriidhaavakultuure ligikaudu 600 ha.
Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid taolisi muldi on põllumaadel üldiselt vähe, enamasti on nad juba metsastunud(-tatud) probleemiks on põllumaamännikutes juurepess ja madal puidu kvaliteet.
Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Võib kõne alla tulla madalamate, niiskematel kasvukohtadel, juurepessuoht on väiksem, kuid sellised puistud on jällegi tormikartlikumad. Endisel põllumaal võib aga kuuske kasvatad näiteks jõulupuudeks.
Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võib teda kultiveerida samasugustesse kasvukohtadesse nagu arukaskegi.
Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga .
Hooldamine
Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt
rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises.
Seemnete varumine. Seemlad
Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid. Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest.
Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6.
Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, et kujundada väärtuslik, kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti hõredas liituses kasvamine soodustab viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada väetamisega (teoreetiliselt).
Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist.
Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised, sirgetüvelised, kitsa võraga, hästi laasunud, haiguskindlad.
metsaselektsioon - on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond.
vegetatiivne seemla – vegetatiivse seemla all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid , mis omavahel tolmlevad (ristuvad) mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme (võrreldes tavalise puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega , siis on seemlaseeme ka kallim võrreldes metsast kogutud seemnega.
Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded:
a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. Metsaselektsiooni kaugemaks eesmärgiks Eestis on tagada vähemalt kõikide männi ja kuuse taimlakülvide rajamine vaid seemlatest pärinevast seemnest.
b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist.
c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine . Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada.
Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust).
Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele.
Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt.
Katmikala seemla eelised:
1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine “võõra” tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses.
2. Kasvuhoones on puude kasv ja areng väga kiired, mistõttu puude seemet andev / kandev pind suureneb kiiresti.
3. Soodsates tingimustes hakkavad puud õitsema juba 2-3. aastal, seemneid saab ruttu.
4. Seemnete kogumine on lihtne, sest puud on vaid 5-7m kõrged.
5. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema.
6. Seemnesaak pinnaühiku kohta on väga rikkalik ja seda on võimalik hiljem mitmete vahenditega veelgi suurendada.
7. puid on lihtne uuendada/ asendada .
Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine , puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena.
1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie -neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie -siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi - või muu trassi ning kvartali - või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5. Raadamine -Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit , st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta . Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu)
Hooldusraiete bioloogilised alused
e. põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus hooldusraite tulemusena).

1. Kasvuressursi ümberjaotamine.
Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb . See, kui palju puude kasvukiirus tõuseb võrreldes raie-eelsega ja kui kaua raie positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5-10a.
Hooldusraie abil ei saada küll suuremat puidukogust puistu küpseks saades, kuid kuna paranevad allesjäänud puude kasvutingimused, nende juurdekasv suureneb siis saavutavad puud varem sihtdiameetri (küpsusläbimõõdu) ja puistu saab varem raieküpseks, lüheneb raiering .

2. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi , sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus.
Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus ). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus - ja uuendusraiete ajastamisel.

3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine.

4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud.
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel.
Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.
2. Lüheneb raiering
Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 nende puuliikide kohta, millele on kehtgestatud küpsusdiameetrid) .
3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, “metsahundid” ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Kuid hooldusraietega ei saa tõsta konkreetse puu tüvepuidu kvaliteeti, pigem vastupidi (peale raiet suureneb aastarõngaste laius, halveneb laasumine). Seega saab hooldamisega parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti.
4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine
Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum.
Uuendusraied
Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied .
Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud , samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute “kunstlikku” keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.
Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta).
Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Lankide liitumisaeg - s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Männi, kuuse ja kõvalehtpuude loodusliku uuenduse või kultiveerimise korral on see 4 a., teiste puuliikide puhul 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka.
Turberaied Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas.
Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes.
NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes.
Turberaietel on aga mitmeid puudusi:
* puistute harvendamine turberaietega võib suurendada tormi- ja lumekahjustusi, mis omakorda võib viia puistu täieliku hävimiseni. Sellepärast tuleb puistuid ja turberaie viise väga hoolikult valida;
* raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu;
* kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest.
Turberaiete eeliseks on metsa loodusliku uuenemise võime ära kasutamine ja pidev metsa esinemine, st. ei teki metsata metsamaad raiesmike näol.
Turberaied sobivad paremini kaitsemetsades, kus on oluline metsa järjepidevus.
Valikraied Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse valikraieid ja püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all. Mõiste - Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega).
Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi jooksul), siis valikraie puhul on eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita.
Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine
Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised:
* Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg.
*Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas, näit. talumetsas, kus mets on koduümbruses ja seda ala ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda.
* Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse.
* Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele.
Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud tingimustes:
*Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav, vajalik on väikemehhanismide olemasolu ja hea teedevõrk, mis teeb selle raieviisi kalliks võrreldes lageraiega.
* Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur.
* Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks.
*Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega, puistutes tekib paratamatu puuliikide vaheldus. Meie tingimustes viiks see kuusikute osakaalu olulisele suurenemisele.
* Puistute püsikindluse huvides ei saa püsimetsana majandada juurepessust kahjustatud metsi.
* Ulukite arvukus peaks olema selline, mis lubaks metsa moodustavatel peapuuliikidel rahuldavalt looduslikult uueneda.
Vaatamata sellele, et 70% Eesti puistutest on loodusliku päritoluga ja 30% on kaitse- ja hoiumetsad on puistute leidmisega püsimetsamajanduseks raskusi.

Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud).
1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 – 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist.
2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus , et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu.
3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla.
Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud puude arv on liiga suur) määratakse sanitaar-lageraiesse, s.t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik keskkonnateenistus metsakaitse -ekspertiisi alusel.
Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.
Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa-ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu).
Trassiraie – siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest.
Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus hooldusraite tulemusena).

Kasvuressursi ümberjaotamine.
Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt kasutamata jäänud varud võetakse kasutusele allesjäänud puude poolt ja selle tulemusena nende juurdekasv paraneb. See, kui palju puude kasvukiirus tõuseb võrreldes raie-eelsega ja kui kaua raie positiivne mõju kestab, sõltub raiekraadist, puuliigist, kasvukohast. Väga orienteeruv mõju kestus oleks 5-10a.
Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
Ühes kasvukohas võib sageli koos kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on väiksemad ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmemetsad, soometsad, rabastuvad metsad) ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus.
Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel.
Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine.
Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest ( valgusenergia intensiivsus, temperatuur, vesi, CO2 jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu.
Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse.
Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige optimaalsem antud puuliigile. Metsa harvendatakse nii palju, et allesjäänud puude võrastik oleks piisava pikkusega maksimaalse puiduproduktsiooni tagamiseks ja samas piisavalt tihe, et tagada puude laasumine ja kvaliteetse puidu moodustumine. (Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused on: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest).
Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud.
Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud.
Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel.
Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu.
2. Lüheneb raiering
Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Tänu kasvu intensiivistumisele saavutavad nad varem sihtdiameetri (see kehtib peale juulit 2003 nende puuliikide kohta, millele on kehtgestatud küpsusdiameetrid) .
3. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
Hooldusraie käigus eemaldatakse metsast kõveratüvelised, okslikud, “metsahundid” ja muidu ebakvaliteetsed puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Kuid hooldusraietega ei saa tõsta konkreetse puu tüvepuidu kvaliteeti, pigem vastupidi (peale raiet suureneb aastarõngaste laius, halveneb laasumine). Seega saab hooldamisega parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti.
4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine
Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum.
Uuendusraied
Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied.
Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele.
seemnepuud – puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp , künnapuu, jalakas .
Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m).
säilikpuud – eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud).
elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud - puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (näit. vanad haavad, kuivanud tüükad jne.). Need puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid, valitud puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Elustiku mitmekesisuse tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu.
Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre (kui puistu rinnaspindala või täius on väiksem Metsaseadusega kehtestatust).
Turberaied
Turberaieteks nimetatakse neid uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus (pikema aja jooksul), et luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arenemiseks vana metsa turbe all või selle otseses mõjupiirkonnas.
Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab ka raieringi. S.t. kui lageraiete puhul pärast metsa raiumist kulub 3-4 aastat taasmetsastamiseks, siis turberaiete puhul on pärast vana metsa raiumist järelkasv juba olemas.
Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad, kahjustatud puud, samuti tormihellad ja järelkasvu kõige enam varjavad puud. Parematesse valgustingimustesse sattunud majanduslikult väärtuslikud puud reageerivad raiele jämeduskasvu suurenemisega (vanades, raieküpsetes puistutes küll minimaalselt). Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus.
Erinevatest turberaieviisidest on Eestis kasutusel:
1) aegjärkne raie
2) häilraie
3) veerraie
1. Aegjärkne raie
Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest ). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt.
2. Häilraied
Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Ühe hektari kohta võib raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel. Häilude esialgne pindala ei tohi kokku olla suurem kui 25% puistu pindalast.
3. Veerraie selle all mõeldakse väga kitsaste lankidena tehtud lageraieid.
Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena.
Veerraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest so ca 10-20 m.
Valikraie on raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine (välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega).
Valikraie erineb turberaietest selle poolest, et kui turberaiete puhul on eesmärgiks vana metsa likvideerimine ja selle asendamine uue metsapõlvkonnaga (pikema perioodi jooksul), siis valikraie puhul on eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Peamine idee seisneb selles, et teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, st. mets on pidev. Varem käsitleti meil valikraieid ühe turberaie viisina, alates 1995. aastast aga juba kui omaette raieliiki.
Valikraie asendab nii hooldus- kui ka lõppraiet ja seda tehakse nii metsa kasvatamiseks kui puidu varumiseks. Valikraiel on nii keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka metsauuenduslik aspekt, mida tuleb arvestada iga raiejärgu ajal.
Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine.
Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg , pöök)
Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit. puhkemetsades esteetilised kaalutlused). Valgusnõudlike puuliikide loodusliku uuenduse saamiseks või täiendava kultiveerimisvõimaluse loomiseks võidakse raiuda ka kuni 0,05 ha suuruste häiludena tingimusel, et häilud omavahel ei liitu.
Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised:
* Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg.
*Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas, näit. talumetsas, kus mets on koduümbruses ja seda ala ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda.
* Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse.
* Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimise.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merliiiin Õppematerjali autor

Sisaldab definitsioone metsandusega seotud sõnadele..
+ puuliigid ja raied

raie metsandus puuliigid metsakahjustus

Sarnased õppematerjalid

docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Le

Üldmetsakasvatus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates

Eesti metsad

doc

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, peal

Metsandus

odt

ÜLDMETS KT III

Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude

Metsakasvatus

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad

docx

EESTI METSAD

EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al

Eesti metsad

ppt

Raied

RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu v

Metsandus

doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad

Rohkem sarnaseid