Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üldmetsakasvatus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Puuliikide vaheldus
Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega ( kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik , sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid:
  • - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid ( kuusk ) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all)
  • - Loodulikud häiringud ( torm , tulekahju)
  • - Keskkonnatingimuste muutumine ( soostumine , leetumine, erosioon jne.)
  • - Inimtegevuse mõju ( raied , kuivendamine).
    Kuuse vaheldumine lehtpuudega
    Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel ( lageraie , tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud . Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ja kuumapõletuse suhtes. Kuusk on tundlik ka temperatuuri-kõikumistele. Enamus meie kiirekasvulisi lehtpuid ( kask , lepp , haab ) on aga väga hästi kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustega: nad on vastupidavad päikesepõletuse ja külmakahjustuste suhtes, kannavad peaaegu igal aastal rikkalikult seemneid või uuenevad väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks.
    Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski , võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse- lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms.
    Männi vaheldumine lehtpuudega
    Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu.
    Männi vaheldumine kuusega
    Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja hiliskülma suhtes, sügava juurestikuga ja paksu korba tõttu tulekahju korral vastupidav. Kuusk kannatab küllalt varju, kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuse läbi, on õhukese koore ja pinnaselähedase juurestiku tõttu tulekartlikum ning noores eas hiliskülmade ja päikesepõletuse suhtes tundlikum.
    Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel ei suuda kuusk oma varjutaluvusele vaatamata männi aladele tungida. Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muld adel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad.
    Olulisemad juure- ja tüvemädanikud
    Juurepess spp. (Heterobasidion) üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja , surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas -valged.
    Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C.
    Külmaseen – (Armillaria mellea) võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse.
    Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult. Võib areneda ka lamapuidul ja kändudel. Põhjustab olulist majanduslikku kahju ja on üheks olulisemaks probleemiks haavikute kasvatamisel .
    Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab.
    Haigestunud puud tuleks raiuda .
    Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa , mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma.
    Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue. Kui kevadel põlvkonna rajanud üraskid teevad läbi nn. taastumissööma ja rajavad suve teisel poolel ühe haude veel on tegemist nn. sõsarhaudega. Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada. Valdav osa üraskitest asusta terveid puid vaid haigeid, nõrgestatud puid ja värskelt raiutud metsamaterjali. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele.
    Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla.
    On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid !
    Männikärsakad Hylobius spp. kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas.
    Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale. 2-3-aasta vanustel raiesmikel on kärsakakahjustuste oht tunduvalt väiksem kui värsketel raiesmikel. Nende putukate arvukus tõuseb kiiresti piirkondades, kus lähestikku paiknevad 2-3 aastaste vaheaegadega rajatud okaspuuraiesmikud. Seepärast tuleb vältida taoliste suurte raiealade teket. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave (25-30 cm sügavused kraavid ), millega ümbritseti värsked raiesmikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. Decis), millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal.
    Ulukikahjustused metsas
    Harilik põder - Noorte mändide puhul söövad nad ära puukeste
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldmetsakasvatus #1 Üldmetsakasvatus #2 Üldmetsakasvatus #3 Üldmetsakasvatus #4 Üldmetsakasvatus #5 Üldmetsakasvatus #6 Üldmetsakasvatus #7 Üldmetsakasvatus #8 Üldmetsakasvatus #9 Üldmetsakasvatus #10 Üldmetsakasvatus #11 Üldmetsakasvatus #12 Üldmetsakasvatus #13 Üldmetsakasvatus #14 Üldmetsakasvatus #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merliiiin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab definitsioone metsandusega seotud sõnadele..
    + puuliigid ja raied

    raie , metsandus , puuliigid , metsakahjustus

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    hounter profiilipilt
    hounter: väga kasulik ! ;)
    11:58 02-12-2009


    Sarnased materjalid

    36
    doc
    Metsaseadus
    7
    doc
    Üldmetsakasvatuse 2-töö
    67
    doc
    Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
    22
    doc
    Taimekasvatus
    41
    pdf
    Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
    12
    pdf
    Üldmetsakasvatus I osa mõisted
    17
    doc
    Materjalid metsanduseks
    12
    odt
    ÜLDMETS KT III



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun