Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT (0)

Metsaökoloogia ja majandamine MI. 1771 prof . Veiko Uri Sügissemester 2018 / 2019 III osa  
1. Metsakaitse  ​On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, 
kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada:  
1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm , lumi, rahe ;  
2) loomad ( põder , putukad);  
3) haigused (peamised mitmesugused seened);  
4) inimene (põlengud, saasted ).  
1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) 
Juurepess (​Heterobasidion​)  
Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses 
puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi , mida 
juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub 
juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & 
Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses.  
Elusates puudes on juurepess haigustekitaja , surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt).  
Juurepessu   viljakehad   on  reeglina  raskesti  märgatavad,   asudes   metsavarise  all,   kännu  
allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes,
 
  pimedas  keskkonnas.
 
Viljakehad
 
 
on liibuvad, pealt pruunid , alt kollakas -valged.  
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil:  
1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed  
levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud 
nakatuvad .  
2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku  
levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. 
Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal.  
Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur 
juurepessu jaoks +24 C.  
Mütseel ​– e. seeneniidistik . Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest 
rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest , mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku 
võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda 
kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete 
hankimise . Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend ​tõmmu külmaseen 
(​Armillaria ostoyae​) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib 
rohkem kui 900 hektaril.  
Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, 
hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui 
hooldamata puistute puhul.​ Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, 
haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast 
kõige suuremat ohtu just värsked kännud.  
1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla 
mikroflooral.​ Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad.  
2. Oluline on kasvukoha muld :​  kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja 
hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd  
on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp.  
3. Mulla niiskusrežiim​ – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud , 
liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.  
Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (​Heterobasidion annosum​), mille sees eristati ​2 
erinevat vormi: