Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes
Lugeja märkab pigem neid muudatusi, mis seonduvad teenindusega, teda ümbritseva keskkonnaga raamatukogus, materjalide arvukuse, kvaliteedi kahanemise/kasvamise ja muu sellisega, mis silmaga nähtav või käega katsutav. Rahvaraamatukogude põhilised rahastajad on riik ning kohalik omavalitsus. Loomulikult ka annetused ning projektid. Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2 Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa. Raamatute hinnad kasvavad kiiresti
Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3)bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk. 23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega) puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid)
EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus kivikirstkalmeid enam ei ehitatud, hakati aga rajama varaseid tarandkalmeid. Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks:
või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei tasu unustada, et tegu oli väikese langiga ning suurema koguste ning langi puhul tuleks ikkagi odavam kasutada mehhaniseeritud masinaid. Uurimustöö leiti olevat vajalik kuna puidust saadud soojusenergia moodustas Soomes 20% kogu soojusenergiast. Ka on leitud, et tehniliselt oleks võimalik laastu saada Soome metsadest ligi 16 miljonit kuupmeetrit aastas.
13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik
kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse jälgimine olulisem kui teede omavaheline vahekaugus. Kokkuveoteed Raja tee puistu hõredamatesse kohtadesse. Kasuta ära olemasolevaid metsateid, sihte ja häile. Kokkuveoteed võiksid olla võimalikult kitsad ja looklevad. Käänakutesse on soovitav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud, mis raiutakse kokkuveo lõpus. Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse. Uuendusraied Uuendusraiet tehakse metsa uuendamiseks Lageraied Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud: Seemnepuud Säilikpuud Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud seemnepuudeks jäetakse 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR
sellepärast tulekski enne mõelda kui internetti midagi postitad. Põhimõtet enne mõtle, siis postita põhimõtet peaks meie kolme arvates täielikult järgima eranditult, kuigi võib kindel olla, et 100%-liselt ei juhtu seda mitte kunagi ehk selle põhimõtte ellurakendamine ei ole võimalik ja seda samuti jälgida ei ole võimalik, sest kohti kuhu postitada on sadu miljardeid. Kui anda isiklik hinnang sõnavabadusele, siis tsiteeriksime siinkohal justiitsminister Rein Langi: ,,Selline anonüümne netikommentaatorlus, mis on Eestis väga moes, on maailmas väga ainulaadne nähtus. Sellist inforuumi saavad endale lubada ikkagi need ühiskonnad, mis ei ole väga kõrgel arenguetapil." Ehk meie arvamus on, et inimesed kuritarvitavad sõnavabdust ja see on ülepiiride läinud. Sõnavabadus peab olema, aga sellel peaksid olema seadusega määratud piirangud, et igaüks ei saaks endale lubada parajasti sllist kõnepruuki, mida ta endale heaks arvab.
KOMAD MÄÄRUSED LAUSES, TÄPSEMALT LISANDIST AADRESS, kohamäärused Koma kasutus oleneb määruste käändest. Kui hõlmavad kohamäärused on KOHAKÄÄNDES, ei käi nende vahele KOMA. Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toim...
lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg.
lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali "Risk" muusika ja mänginud muusikalis "Grease". 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "Go Live 2005" CD+DVD-na. Praegune koosseis: Jaagup Kreem laulja, kitarrist Taavi Langi kitarrist Roland Puusepp trummar Henno Kelp basskitarrist Endine koosseis: · Jaagup Kreem (1987) · (19871989) · µ (19871995) · µ (19891992) · (19901992; 1996 1998) · µ (19912003) · µµ (19921994) · Elmar Liitmaa (19921996; 19992009) · µ (19932003) · µ (1996; 20002009) · (1998) · (19971998) · Roland Puusepp (2003) · Henno Kelp (2003)
uurides vanu veskeid ja rännates · nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Lapsepõlv · Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika ko hta ja ärgitas teda joonistama. · Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba va rakult ladina keele algtõdesid. · Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Ta lle meeldis lugeda · fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Lapsepõlv · Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kahe teistkümneaaastane suri · tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne t a surma neile hooldajaks · Francis Xavier Morgani, Birminghami oratooriumist, kelle ülesandeks oli kasvatad a poisse headeks · katolikeks. Lapsepõlv · 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rän
nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika kohta ja ärgitas teda joonistama. Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba varakult ladina keele algtõdesid. Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Talle meeldis lugeda fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kaheteistkümneaaastane suri tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne ta surma neile hooldajaks Francis Xavier Morgani, Birminghami oratooriumist, kelle ülesandeks oli kasvatada poisse headeks katolikeks. (...) 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rännakuid üle Udumägede nagu ta ka ise on 1968
Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Mari Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist
1. Vali õige pesupulber teades, millist pesu soovid pesta. 2. Tutvu pesupulbri koostisega, mis on pakendil kirjas. 3. Sorteeri pesu enne pesemist värvide, materjali ja määrdumuse järgi. 4. Jälgi riideesemete hooldusmärgistust. 5. Tugeva lõhnaga pesupulbritest peaksid loobuma inimesed, kellel esineb allergianähte. 6. Järgi pesemisvahendi doseerimisel pakendil olevat instruktsiooni. Pesupulbrite omadused Pesupulbreid sissevedava AS Henkel Finlandi müügijuhti Jüri Langi ja ajakirja «Oil Shale» toimetaja Eestis Aili Kogermani soovitusel tuleks pesupulbrit ostes vaadata: hinnaklassi; pesupulbri detsiliitri kaalu (mis kahjuks ei ole sugugi alati pakile märgitud); kas pesupulber tolmab või on see granuleeritud (mis on oluline eriti allergikutele); kas selle pesupulbriga pesemisel on ette nähtud eelpesu, kas pole see vajalik või ei peeta eelpesu üldse soovitatavaks; kas pesupulber on ette nähtud käsitsi- või masinpesuks;
käigus pannakse oksavalli. Oksavalli pidi sõidab masinraie korral harvester ja hiljem sõidab sedasama valli pidi ka kokkuveotraktor. Korduva ülesõitmise tõttu oksavall surutakse kokku ja tihe oksapadi aitab vältida ka raskete masinate poolt põhjustatud võimalikke tallamiskahjustusi ja pehmematel pinnastel rööbaste tekkimist. Kui kokkuveoteede vahekauguseks raielangil tee teljest tee teljeni on 20 m, siis tähendab see seda, et oksavallialune kokkuveotee moodustab ligikaudu 20 % langi pindalast, millele kohe uut kultuuri rajada ei saa. Kinnitallatud oksavall, osaliselt masinate rataste poolt purustatuna ja pinnasega segatuna, kõduneb 5...6 aastaga ja moodustunud koheval huumusel hakkavad tavaliselt kasvama kasetaimed. Kõvematel pinnastel, kus ilmtingimata pole vaja teha kokkuveoteele oksapatja, võib oksad kokku koguda (näiteks langi äärde hunnikutesse) ja lasta toota sellest hakkpuitu. Eestis on tegutsemas juba mitmeid hakkpuidul baseeruvaid katlamaju.
Selliste olukordade vältimiseks on selliseid printsiipe pandud looma oma ala kõige pädevamad asjatundjad - Riigikohtu täiskogu liikmed. Sellele vaatamata võivad ka kirjeldatud olukorras tekkida teatud vajakajäämised. Põhimõtete rakendamised võtavad tahes-tahtmata ühiskondlikul tasandil kaua aega ning nõuavad kohustatud osapoolte suuri pingutusi. Aasta aega pärast 2007. aasta täiskogu otsust ei olnud tol ajal justiitsministrina tegutsenud Rein Langi sõnul midagi muutunud. Riigikohtu esimehe Märt Raski sõnul elas dokument aga oma elu ning töötas. Muudatused kohtusüsteemis ei sünni tema sõnade kohaselt päevapealt kuid mees rõhutas lootusele, et arengupõhimõtetes fikseeritud seisukohtade ellurakendamine muutub seaduste algatamise õigust omavale valitsusele prioriteediks, millega tegelemist edasi ei lükata.5 5 L. Kivi. 2012. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Lisa 7. Lk 1-2. http://www.riigikohus
läbiimbunud maailma, seda ühiskonda see ei päästa. Nikolai Karotamme elu koondus tingimisi viide suunda. Ü k s, mida ta tegi TA majandusinstituudis ja sellega lähedalt seostuv raamatute, brosüürideartiklite kirjutamine ajalehtede-ajakirjade jaoks. Siis loengute ja ettekannete pidamine, raadioesinemised, aspirantide juhendamine. Lisaks veel doktoritöö tegemine ja kaitsmiseks valmistumine. T e i n e on ta suhe Eestiga, mis nagu eraldub kaheks osaks. Uks mis on seotud Langi ja sealse rahvaga, täpsemini ema, õe, ja õelastega. Teiselt poolt suhted ENSV avaliku elu tegelastega, nii suhted kui ka nende puudumine. K o l m a n d k s, ta pilk maailmale, selle tajumine ja selles osalemine. N e l j n d a k s, elu Kotelnitsnaja kaldapealses kahetoalises korteris kus oli ta naine Alma ja sageli veel ka inimene, kellest kirjutades kasutab ta eesnime esimest tähte L. V i i e n d a võib võtta kokku ühe sõnaga t e r v i s. Selles osas saab Nikolai elu
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit
märtsil kell 19.00 Eesti Riiklikus Nukuteatris, kus esitleti bändi uut akustilist DVD ja CD plaati "Ingli puudutus". 02.oktoobril 2009 astus Terminaator juba uues koosseisus Rock Cafe lavale. Tulihingelised termika fännid said kuulda esmakordselt lugusid, mis saavad olema järgmisel Terminaatori kauamängival. Termika rokkarid lõid kampa kauni superstaari-Birgitiga ja valmis pretensioonika nimega suvesingel "Maailma valitsejad". Jaagup Kreemi ja Taavi Langi kirjutatud lugu olevat inspireeritud suvest, muusika jõust ning loomulikult armastusest. Esmaettekandele tuleb lugu 23. juunil 2010 Pühajärve jaanitulel. 17.juulil 2010 toimus festivalil Summer 2010 suurejooneline Terminaatori kontsert "Tuli ja jää", mis on seni tehniliselt pretensioonikaim vabaõhukontsert Eesti artistilt. 26.märtsil 2011 esietendus Nuku- ja Noorsooteatris muusikal "Libahunt", mille muusika autorid on Jaagup Kreem (ka sõnade autor) ja Tiit Kikas
teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on
kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks o Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a o Teistel 2a
Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud - Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks
Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka...
märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering? Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada. DP-s määratud tingimuste alusel väljastatakse ehituslubasid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. DP peab üldjuhul lähtuma üldplaneeringust, ent võib erandjuhul sisaldada ka selle muutmise ettepanekut. 11. Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik
(EKO 2017) Niisama 2018. aasta aprillis peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete 7. märtsil esitatud arupärimisele esitatud puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta. Ta toonitas, et ,,kui raiemahud hakkavad ületama majandatavate metsade juurdekasvu, siis on metsaseadusse loodud mehhanism, mille alusel valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Samas Emajõe ja Peipsi seisund on halb, seepärast tuleb esmalt uurida -, millise puhastustaseme juures nende veekogumite seisund ei halveneks ning ka veemajanduskavas ettenähtud eesmärgid saaks täidetud. Alles seejärel saab analüüda, kas kavandatav tehnoloogia on antud piirkonnas rakendatav." (Riigikogu 2018) Sellest lähtuvalt, on nähtav, et ka riigi tasandil esmalt soovitakse
Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutada ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus lisandus ka mulda põldudelt. Balti põllud - Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal. Põllukivihunnikute alt leitud süsi osutab, et taoliste põldude harimist alustati aleteoga. Põldude puhastamisel kividest tekkisid seejärel põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse. Seejärel hakati põllukivihunnikuid piklikumaks kujundama, kuni viimaks piklikud kivihunnikud ühendati põllupeenardeks. Kogu
rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. Keskmist rauaaega iseloomustab külade teke. Sellele viitab asjaolu, et alates 5.-6. sajandist ilmuvad Eesti arheoloogilisse materjali tüseda kultuurkihiga asulad. Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada
Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende planeerimisel tuleb arvestada langi reljeefiga ning valida kokkuveoteede suunad selliselt, et oleks võimalikult vähe külgkallet ning ummikteid. Metsuriraie puhul on oluline, et metsamaterjal oleks ladustatud traktori sõidukinoole ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist
madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste raiejärkudega laiendatakse häile vastavalt loodusliku uuenduse tekkele ja arengule. Ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Veerraiel ei tohi langi servast lagedaks raiutud ala olla laiem kui pool puistu kõrgusest. Uue riba võib vana kõrvalt lagedaks raiuda pärast eelmise uuenemist. Ülejäänud langilt puude raiel valitakse puid raieks nagu aegjärksel või häilraiel. Ei saa siiski läbi lageraieta, seda just lähtudes majanduslikest kaalutlustest on. Lageraiet on võimalik teha senisest loodussõbralikumalt vähendades langi suurust, valides raieaeg, tehnika ja tehnoloogia võimalikult loodussõbralik, loobudes langi
Videos näeme peaaegu kõiki klisheesid rokkstaari elu kohta. Vanilla Ninja liikmed ise arvavad, et video on satiiriline ning erinev nende eelnevatest. Muutusi on bändis veelgi, sest seni põhiliselt sakslastest koosnenud saatebänd vahetati eesti poiste vastu välja. Vanilla Ninja koosseisus mängivad nüüdsest trummidel Priit Mägi ehk Mäks, kes on tutnud bändidest Ruffus, Shelton San ja Brides In Bloom ning basskitaaril Riivo Torstenberg ja kitarril Taavi Langi, kes mõlemad samuti pärist Brides In Bloomi ridadest. Klahvpillidele palkasid ninjad aga senise popbändi Slobodan Riveri süntekamehe Stig Rätsa. 2. novembril 2006 Kopenhaagenis peetaval iga-aastasel MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisel anti esimest korda välja ka parima Balti artisti auhind, viie kandidaadi seas oli ka Vanilla Ninja. Paraku napsas karika lätlaste Brainstorm. Ansambel osales 2007. aasta alguses Eurovisiooni Eesti eelvoorus. Laulu "Birds of
vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku (20-70 tk/ha). Metsaseaduses ettenähtud: mänd, arukask, saar, tamm, sanglepp, künnapuu, jalakas. Seemnepuid ei pea jätma, kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüüpi. Samuti, nendes langi osades, mis asuvad piisavalt lähedal seemnekandvuse eas männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). säilikpuud eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud). elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud - puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (näit
2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. (2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas männiku või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast. (3) Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele ning nende säilitamisele esitatavad nõuded, samuti elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalike puude lubatava maksimaalse arvu ja mahu ning puistu seemnekandvuse ea hindamise alused kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.
valgustusraiel, kogused suurenevad veel- mõned näited, kui palju võiks metsaraiel gi harvendus- ja uuendusraiel. Andmed saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar- Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi- kogu raieringi jooksul võib koguda raie- tajad, hinnangu andmiseks mõne konkreetse jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha. langi kohta tuleks täpsustada metsaandmeid Eestis tehtud mõõtmised on näidanud, et ja raiutava puidu sortimenti, arvesse võtta jäätmete energiasisaldus uuendusraiel on raieks kasutatavat tehnoloo-giat ja keskkon- keskmiselt 145 MWh/ha ja harvendusraiel nakaitselisi piiranguid. 42 MWh/ha. Tabel 9. Valgustusraie noorendikus. Toodang: kogupuu hake. Saak
aastal tegi kaasa 2806 inimest), mille algatajaks ja edaspidiseks väsimatuks organisaatoriks on rajooni kehakultuuri ja spordikomitee esimees Andres Taimla. Paidelaste (õigemini ehk: türilaste) head jooksumainet teavad paljud aga teisegi kandi pealt. On ju Türi mailt sirgunud aegade vältel terve plejaad andekaid jooksumehi ja naisi, kelle tulemused mahtunud Eesti NSV edetabeleisse, vähel üsna tippugi. Nimetagem siinkohal komeedina kerkinud Enrik Langi (1957.a. 19500 m 3.50,0), Vladimir Freyd, Toomas Villemsit, Laine KallasErikut, Anne MeriSookaela, Kalev Maarandi, Ester Kärnerit ja Gunnar Kirsipuud. 1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...
Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Lageraietele on kehtestatud mõningad piirangud, mida ei tohi ületada: Lageraielangi laius Vastavalt Metsaseadusele ei tohi lageraielangi laius tulundusmetsade kategooriasse kuuluvates, kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 150 m ja pindala 7 ha. Kaitsemetsades on maksimaalne langi laius 30 m ja pindala 2 ha. Mida väiksem on raiesmik, seda soodsamad on seal tingimused metsauuenemiseks ja seda lihtsam on ala taasmetsastada. Langi pikkus - mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets
Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste s...
Tellisseinte ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) vaheldumisi piki töörinnet, kusjuures mördikastide vahekauguseks voetakse 250...400cm. Vahepostide ladumisel paigutatakse tellisealused vaheposti ning mördikastid ava kohale. Üksikult seisvate sammaste ladumisel asetatakse tellised ühele poole sammast, mört teisele poole. Kogu töörinne jagatakse ladumislankideks, igale töölülile omaette lank, kusjuures kaheliikmelise lüli tarvis arvestatakse langi keskmiseks pikkuseks 10 m ja neljaliikmelisele lülile 10...40m. 13 Joonis 7.15 a töökoht; 1 mördikastid; b müürsepa tööviljakuse sõltuvuse graafik 2 tellispaketid; ladumiskõrgusest; c kaheliikmelise lüli tööskeem; 3 ladumiskõrguse kasvu tähistav joon;
ja väljaspool lanki asuvad kasutatud laoplatsid ja laadimisväljakud. Raiejäätmed kogutakse: a) hunnikutesse, b) vallidesse, c) kokkuveoteedele nende tugevdamiseks. Raiejäätmete kogumise eesmärk on need: kas a) jätta mädanema või b) põletada. Vallid võivad olla: a) laiusega kuni 2 m, b) vahekaugusega mitte alla 15 m, c) peavad kulgema paralleelselt langi pikema küljega, d) ei tohi ulatuda vana metsa alla. Hooldus- ja turberaietel on parim võimalus raiejäätmete tükeldamine ja ülepinnaline laialilaotamine metsa kasvutingimuste parandamiseks. LR lank eraldatakse looduses ja hinnatakse 2 aastat ette, klupitakse ülepinnaliselt või ribadena. Metsa ülestöötamisel võivad töötada ainult mehed vanuses 18 aastat ja vanemad. Puude langetamine on keelatud: · tuule tugevusega alates 6 pallist (40 km/h);
üksikutele laialipudenenud gruppidele omade juurde jõuda. Päeva jooksul suudeti Saaremaale viia kõik raskerelvad ja tehnika ning päeva lõpuks jätsid viimased Hiiumaal olnud sakslased saare maha. Karta oli ka kohest rünnakut Saaremaale ning mehi otsustati kasutada pigem Saaremaa kaitseks (Melzer 1960, 69). Juba enne Hiiumaa langemist hakkasid 30. septembril Roomassaare ja Mõntu sadamasse saabuma Saksa 218. jalaväediviisi üksused kindralmajor Viktor Langi juhtimisel. Ka see diviis ei olnud just parimas vormis, kuid hinnanguliselt siiski kolm korda tugevam 23. diviisist. Uue diviisi koosseisus tuli Saaremaale täiendavalt kolm grenaderirügementi, füsiljeepataljon, pioneeri- ja tankitõrjepataljonid ning üks suurtükirügemendi pataljon. Pärast Muhumaa ja Hiiumaa kaotust oli vaatamata uue diviisi saabumisele sakslaste olukord Saaremaal ,,puuduliku varustuse ja üksuste ilmselt vaid vähese võitlusvõime tõttu mitte väga
- sihtkaitsevöönd - metsamajandus tulunduslikul eesmärgil pole lubatud, kuid teatud hooldustöid looduskaitselistel eesmärkidel võib teha (näiteks looduslikusse taastamist, liigikaitsetöid jms.); - piiranguvöönd - metsade majandamine on lubatud kindlate kaitseala valitseja poolt kehtestatud piirangutega, näiteks võib uuendusraie olla täielikult keelatud või lubatud ainult väikeste lankidena või turberaiena, samuti võib olla ette kirjutatud langi kuju, sihitus ja raieaeg. Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsereziim võib olla võrdsustatud sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%);
hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine; 20) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 22) müra normtasemete kategooriate määramine; 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 25) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;
guste) rikkumise korral? Varalise kahju nõude ulatus tuleneb 131-st. Hüvitamisele kuulub: kannatanule põhjustatud kulutused kannatanule sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Mittevaralise kahju nõude ulatust reguleerib 134 lg 2: maksta tuleb mõistlik rahasumma. (Kui isiklike õiguste rikkumine seisneb au teotamises ja muus sellises, siis võivad kõne alla tulla ka Langi nn preventatiivsed kahjuhüvitised - VÕS 134 lg 6). 14. Mida tähendab põhimõte, et kahju hüvitamine ei tohi tulla kasuks kannatanule ja kuidas see põhimõte kajastub võlaõigusseaduses? 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik seoses kahju tekitamisega sai, eelkõige tema poolt säästetud kulutused, välja arvatud juhul, kui kasu maha arvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
