Dana Makejenko KS14 Vanarahva tarkused toiduvalmistamisel Talupoegade köök on lihtne, loomulik, see oleks terve lord võrreldes. Tuntud ütlus "suppi ja putru - meie toidus" üsna täpselt peegeldab talupoja elust. Väga kiindunud pirukad köögiviljadega, herned, marjad ja seened, kala. Ja koogid küpsetasid põranda vene ahjus, kus nad saadi peen koorikuga koos mahlane täidis andis rikas maitse gamma. Vene tjurja. Teises köök ei leia sellist roogasid. Kui Prantsuse valmistavad supp juustu ja veini ja itaallased vürtsidega, siis võta vene kalja, purustuvad sinna rukkileib, hakkivad sibul maitsestavad ja isegi kanepi õliga - ja Tjurja valmis. Alates moega teaduse toitumine võib kindlalt öelda, et see roog on tasakaalus, ei ähvarda pikema kuumtöötlemist (keetmine puljong), ja seega on tervislik toit. Kuulsa vene kapsasupp sulasid ahjus, kus nad ostsid neid ainult iseloomuliku maitse ja lõhnaga, nn "kapsane vaimus." Supp täidesid rukkijahu, teravi...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5
Kas vanarahva arvamustel on tõepõhi taga? Arvatakse, et saades hea hariduse, saab tulevikus kohe kindlasti hea töökoha suure sissetulekuga. Juba lapsest peale on mulle vanemad öelnud: "Tee koolis tööd ja tulevikus saad rikkaks." Kas nii kerge ongi edukuse valem, et jälgides sõna-sõnalt oma elus vanasõnu kulgeb su elu täpselt nii nagu vanarahvas seda öelnud on? Elu on ebaõiglane. Ning paljude inimeste püstitatud väited on minu arvates valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahv...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski
VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID VAATA EDASI! VANARAHVA KOMBED MARDIPÄEV KADRIPÄEV ISADEPÄEV TÄHTPÄEVAD NOVEMBRIS MARDIPÄEV- 10. NOVEMBER KADRIPÄEV - 25.NOVEMBER ISADEPÄEV -NOVEMBRIKUU TEISEL PÜHAPÄEVAL MARDIPÄEVA KADRIPÄEVA L L MARDISANT-MARDISANDID
,,Heategevus pole see, kui sa annad inimestele, mida sina tahad anda, vaid see, kui sa annad neile seda, mida neil vaja on." Terry Pratchett Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, kuid mitte keegi meie seast ei ole niivõrd võimas, et pakkuda tervele inimkonnale enda näol õlga, millel nutta. Küll aga on meie võimuses muuta maailm õnnelikumaks paigaks ning seda ilma suurema vaevata, tuleb kõigest avada oma silmad ning märgata neid inimesi, kes meid igapäevaselt ümbritsevad. Juba vanarahva tarkus ju ütleb, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kõik heateod saavad alguse märkamisest ning suurendatud tähelepanust ümbritseva suhtes tuleb vaadata enda ninaotsast kaugemale. Me ei kõnni mööda tänaval hüsteeriliselt nutvast inimesest, kuid teadaolevalt on suur osa meie seast väga kinnise iseloomuga persoonid, kes ei näita oma tundeid kunagi vabatahtlikult välja...
KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . •...
Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud. Nii hüütaksegi seda mäge Kalevipoja sängiks. · Alatskivil on Kalevipoja säng -- pealt tasane mägi, ühest otsast kõrgem. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuuehõlma sees liiva kandnud ja
Üldiselt kandsid naised 19. sajandil pidurõivastusega pikki villaseid sukki, mis olid harilikult valged ja mõnikord kaunistatud koekirjaga. Suvesukki kooti ka helevalgeks pleegitatud linasest lõngast. Vana tava järgi peeti ilusaks jämedate säärtega naisi. Jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Viiskusid kanti suvel iga päev töö juures. 3 Vanarahva toit Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast.Nad sõid ka jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala. Vanarahvas küpsetas ise leiba mitte ei ostnud poest. Leiba tegid nad saadud viljast mille olid nad maha kündnud , põhiliselt kündsid nad rukkist maha , see oli tavaline vili. Aga nisu said vaid rikkamad talupojad , sest nisu oli kallim kui rukkis.Söödi ka pühade järgi neil olid ka paastu ajad. Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas
JÕGI LOODUSE ÕPETUS Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4restik JÕEVÄHK Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, PõhjaEuroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks jõevähk. Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab mei...
Rehepapp Rehepapp on omalaadne raamat. Raamatus saab palju nalja ja näitab vanarahva tegemisi ja toob välja paralleele tänapäeva eluga. Veel on seal kuidas inimesed võtavad teiste rahva kombeid ja tavasi üle. Rehepapp oli raamatus kõige targem tegelane. Ta oli abivalmis ja päästis külarahvast surmast. Raamatus toimub üksteistelt varastamine ja omakasu saamine. Kui külarahvas varastas midagi nt raha siis nad matsid selle kindlasse kohta maha kus keegi seda ülesse ei oleks leidnud. Kui 21. sajandil inimesed saaksid raha või leiaksid selle siis nad mängiksid selle
Õppisin paljude puude kohta asju juurde. Sain teada, millised lehed on puudel, millised on puutüved. Ma ei teadnud enne, milline on mustalepa leht, aga nüüd tean tänu selle töö tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna. Uurides vanarahva tarkusi puude kohta ilmnes, et vanasti istutati pihlakapuid majade ümber, et äike sisse ei lööks ja pihlakaoksast punuti käevõrusid ka enda kaitseks. Sain teada, et vanasti tehti laevamaste männipuust - kuna see oli vaiguga koos, siis ei hakanud mast mädanema. Põnev oli info puude rahvapäraste nimetuste kohta. Kõige vahvamad nimed olid pedajas, lesetamm, toom, suar, sarakas, vastra, pihl, aab, seatamm, emalepp. Eesti vanim tamm on Tamme Lauri tamm, mis on 680 aasta vanune
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide:
Vanasõna ütleb: ,,Tark õpib teiste vigadest loll omadest". Nii püüan tavaliselt minagi olla see tark ja õppida teiste vigadest, kuid pean tõdema, et mõnigi kord pean olema see "loll" kes oma vigadest õpib. Nii on, ma usun iga inimesega, kes on kõvasti kuskilt ise vastu päid ja jalgu saanud ning mõne targa mõttetera kõrva taha pannud. Enim olen õppinud ikka seda, mida olen ikka ise läbi kogenud, proovinud ja katsetanud. On ka selline vanarahva tarkusetera, et ühte ämbrisse ära kaks korda astu, kuid seda juhtub ikka ja jälle. Näiteks kui lähed talvel jää peale ja kukud läbi. Esimeseks reaksiooniks on välja saada ja siis natukene maad roomata ning siis jooksuga kodu poole, aga sa selle peale ei mõtle, et sa võid uuesti läbi jää vajuda. Muidugi kõik inimesed pole ühesuhused ja nede käitumine on väga erinev. Osad märkavad oma viga alles siis, kui see on nende endi peale suunatud. Näiteks kui
veel, et nad on ebaõnnestujad, nad lihtsalt pole veel edu saavutanud. Vastupidiselt neile, eksisteerib ka inimesi, kes on terved nii vaimselt kui füüsiliselt, kuid nemad ongi Elu eesmärgiks seadnud hädaldamise Elu enese ja tervise üle, ise sealjuures midagi ettevõtmata, et oma elujärge ja keskkonda parandada. Nad ei taha pingutada selle nimel vaid pigem elavad alati igasuguseid ettekäändeid ja vabandusi tuues. Need inimesed on negatiivselt meelestatud. Nagu ütleb vanarahva tarkus: ,,Teise silmas pindu näeb aga enda silmas palki ei näe." Nad kas lihtsalt kardavad oma probleemidega silmitsi seista või ei märka omi keerdsõlmi. Elu ongi seejuures nende hingeliste kohtumõistja. Mittemidagi tehes ei saavuta nad edu ega kõrget taset eluredelil. Kõigil elusolenditel on probleeme. Kõik esemed võivad tekitada probleeme, mis tahes kuidas, millal ja kellele. Meil kõigil on probleeme: suuri, väikeseid, lahendamatuid, lahendatud,
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad
nagu näiteks Jõelähtme. Ka spordiga on võimalik tegeleda nii sees kui väljas, sisehallidest on kuulsamad Sparta ja Ritual ning Nõmme spordikeskus on sobiv valik vabaõhu sportlasele. Tallinnast natuke välja sõites on võimalik külastada ka Vabaõhumuuseumit. Eesti Vabaõhumuuseum on vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist. Vabaõhumuuseumis toimuvad regulaarselt eesti vanarahva kommetega seotuid üritusi, millest ka turistil on kindlasti põnev osa võtta. Turismi takistavateks teguriteks võib pidada suhteliselt suurt kuritegevust, vähest turismi infopunktide olemasolu, Tallinna pimedad tänavad ning auklikud teed. Ometigi on Tallinnas hästi arenenud puhketurism, kultuuriturism ning konverentsiturism.
Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Õpilased ei ole teadlikkud looduslikest juuksehooldusvahenditest ja nad ei vaata sampooni/palsami ostes, mida see sisaldab. Kui palju tead looduslikest Kas sa vaatad sampooni/palsami juuksehooldusvahenditest ? ostes mida see sisaldab? Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Enamus õpilasi teavad, et rahva meditsiin on seotud vanarahva kommete ja tarkustega. Kui palju sa tead rahvameditsiinist juuksehoolduses? Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Õpilased ei ole huvitatud vahetada enda sampoon / palsam loodusliku juuksehooldusvahendi vastu. Kas sa sooviksid vahetada enda sampoon/palsam mõne loodusliku juuksehooldusvahendi vastu? Hüpoteesi kinnitus Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja enamus neist ei ole huvitatud looduslike
Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära?
Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PETER PAUL RUBENS VALENTIN DE BOLOGNE JUSEPE DE RIBERA 1611 17.sajand 1644 VANARAHVA USKUMUSED Pärtlipäeval töötamisest arvati põllule ikaldust, seepärast seisis neil päevil põllutöö. Rukist külvati kolm päeva enne või kolm päeva varem. Lambaid pärtlipäeval pügades sai pika villa. Pärtlepäeval pannakse kotti vilja ja vilja pääle kotisuhu hobuseraud: vili õnnistub . Sellel päeval käidi kosjas. Tehti lambavihad, mis valmistati peaaegu igasuguste lehtpuude okstest sel päeval tehtud vihad maitsesid lammastele rohkem
Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks.
püüdnud. Tegelaste kehad ja soengud olid enamasti tavalised ehk mingeid nende kohapealt ei tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva pähkel polnud just kõige helgema peaga, kuid see eest teadis mees väga palju huvitavaid ning olulisi asju. Näiteks rääkis ta Nikale, kes on Nganassaan ja kuidas ning miks ta sellel teekonnal on. Lisaks sellele teadis kõva pähkel veel erinevaid vanarahva tarkusi ja arvamusi. Filmis kasutati erinevaid žeste, näiteks kasutas neid Niika kui ta põgenes karu eest ära tehes samal ajal erinevaid liigutsi püüdes sellega karu endast eemale tõrjuda. Filmis kasutati muusikat, mis oli küttimisele ja sellele lihtsale eluviisile kohane. Muusikat, mida kasutati oli tehtud vanemate iidsete pillidega ehk ei oldud kasutatud arvutitehtud muusikat ega muid tehnoloogilisi muusikainstrumente. Kogu see muusika filmis lõi
lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7 6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri 7 A. Krikmann 1997 ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" Tartu Ülikooli kirjastus Vanasõnad on kõikjal meie ümber: igapäevases kõnes, televiisoris, reklaamidel. Sellest võib järeldada, et nad kuuluvad meie ellu ja on autoritaarsed. Käibel on need algselt olnud vanarahva suus ja seetõttu kutsutakse neid ka vanarahva tarkuseks. Paljud vanasõnad, näiteks ütlused, mis on seotud talupoja- ja mõisnikueludega, on aegunud, kuid mitmeid vanasõnu võib siiani võtta tõena ning tarvitada igapäevases elus kõlblusnormina. Samas on ka vanasõnu, mis on oma õpetuselt täiesti vastandliku sisuga, see on olenenud sellest, mis on kellelegi sobinud ja elus õigeks osutunud. Selle töö autor teadis küll mis vanasõnad on, teadis näiteidki, kuid sellist
Seame enditele selleks ajaks eesmärgid, mille poole üritame püüelda kogu selle vahepealse aja. Me ei mõtle, et võiks anda endast parimat igal järgmisel minutil, mis meie elus tuleb. Iga hetk meie elus on üpriski oluline. Mõju ei ole alati märgatav küll kohe, kuid kes teab, mõnikord mängib see tähtsat rolli alles paari aasta pärast. Ning seetõttu peamegi end ületama ja tõestama igal minutil tunnis. Kõige väiksemalegi pingutusele saame me vastava vastutasu, nagu vanarahva tarkuski ütleb, mida külvad, seda lõikad. Meeldiva ning oodatava tuleviku üheks alustalaks on kindlasti hea haridus. Seda me kasvatame igapäevaga järjest kõrgemaks. Me sageli ei pane tähele, kuidas ühel hetkel on kasvõi lihtlabane matemaatika korrutustehe meie jaoks ääretult vaevanõudev, samas järgmine kord teeme selle väga loogiliselt ning arusaadavalt ning asume nuputama juba veidi raskemat ja ülesannet. Haridus mängib meie tulevikus suurt rolli
Tema puhul on selgesti näha sallimatust klassikaaslaste ja ka koolikaaslaste poolt. Teise näitena toon meie oma sporditähe Andrus Veerpalu, kelle ümber käib dopinguskandaal. Selline meediakajastus andis ülevaate, et eestlane on toletantne sportlase vastu, kes on meie uhkus. Võib ka väita, et seda põhjustas tema nn puhas taust: rahulik mees, laste isa, hea abikaasa, alati viisakas. Võrreldes teda Andrus Värnikuga, on nad olemuselt ja tegudelt vanarahva ütluse kohaselt nagu siga ja kägu. Võib öelda, et tänapäeva inimene on salliv nendega, kellest hoolib. Kuna inimene ei hooli väga paljudest, on meil puudus ka sallivusest. Mina arvan, et sallivuse puudumine on põhjustatud nii ajaloo sündmustest, kui ka liialt enese rõhutamisest. Nagu ütles T.-H. Ilves oma aastapäeva kõnes: ´´Olge siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me
ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk November", mille on oma sulest välja võlunud ei keegi muu kui Kivirähk ise, tõusis aastal 2002 menukaimaks eesti raamatuks, müües 4805 eksemplari. "Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks ongi vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Novembri, selle lumise, vihmase, lobjakase ja lörtsise kuu vältel tuleb papil päris kõvasti ringi sebida, nagu mainib talle ka tema vana seltsiline ja teener kratt Joosep. Küll selleks, et katku, küll selleks, et Vanatonti ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate
Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid Liberalism ehk vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel nä...
kirjandusteoseid, näiteks Gregoriuse koraal, Dante ,,Jumalik komöödia'', Ateena tempel. Imestusväärne on see, et just kuulsaimad mälestised on seotud religiooniga ning sellel nimekirjal ei paistagi lõppu olevat. Kalender hõlmab mitmeid religioosseid pühi, neid on nii rõõmsaid kui ka kurbi. Pühade tähistamine on saanud osaks ka meie kultuuris Kristuse sündi tähistame jõulude näol, hingedepäeval meenutame kadunukesi. Eestlased ei ole küll usklik rahvas, pigem järgime vanarahva tarkust, kuid siiski on kristlus mõjutanud meie traditsioone. Religiooni mõju kultuuris on väga sõltuv. Enamasti mängib suurt rolli selle religioosse maa ajalugu. Maailmas on väga palju erinevaid kultuure ja niisamuti on see usunditega. Osa usumaade elanikest seabki endale põhimõtteks religiooni ja selle õpetuste järgi elamise, kuid paljud jäävad sellest kõrvale. Kui on rohkem süvausklike, on kindlasti usuõpetuse mõju
soovi meist üksi minna keegi. Samas aga selleks, et saavutada tugev ühtekuuluvustunne, tuleb aidata ka järgi raskemal järjel olevaid liitlasi. Peale Euroopa Liiduga liitumist on ka Eesti saanud korduvalt erinevaid toetusi antud organisatsioonilt, mis on tublisti turgutanud nii Eesti majandust kui ka riigi üldist arengut. Kõik see kasvatab inimestes tahet elus edasi pürgida ning ka usaldus Euroopa vastu. Teatavasti on levinud vanarahva tarkus, et iga meeskond või ühendus on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Seega tuleb nõrgemaid järgi aidata, et hierarhiat ühtses Euroopas võimalikult minimaalsena hoida ning üheskoos edasi pürgida. Saavutades ühtsuse, on Euroopal kindlasti unistus maailmas oma mõjuvõimu tõsta. Nagu kõik meist soovivad alati saada kiiremaks, targemaks ja osavamaks, on samamoodi ka Euroopaga. Tänases maailmas, kus reaalselt valitseb üks nn üliriik
Mida mina saan teha Eesti heaks? Meie, eestlased, elame Eesti Vabariigis ja oleme alati rääkinud, et Eesti meel ja keel on need põhikomponendid, mis hoiavad väikest rahvast koos. Kahtlemata on iga eestlane õnnelik, et oskab keelt, mida nii vähesed inimesed maailmas räägivad ja tunneb uhkust vanarahva tavade üle, mis hoiavad meis eestimeelsust. Mida enamat saaksin teha mina, kui persoon, et minu riik erinevates valdkondades püsiks kaua, säilitaks oma tavad ja kombed, hoiaks hea ja auväärse riigi mainet ning areneks koos Euroopa ja kogu maailmaga. Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabriv...
TROHHEUS.Parallelism mis tähendab sama mõtete kordust erinevate sõnadega.Ja on olemas algriim. Tekst on eesti rahvuskirjanduse esindustekste. 4.19.sajandi eesti ärkamisaeg.Juhid, nende soovid ja põhimõtted. Üritused ja ettevõtmised, mis toimusid või mida planeeriti.Ärkamisaja hääbumise põhjused.Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks prügimiseks sai hariduse edendamine.Rahvusliku liikumine väärustas rahva minevikku ning vanarahva pärimust.Tähtsamad liikumise ideoloogid olid:Johann Voldemar Jannsen, kes toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja Tartus hiljem ,,Eesti Postimees".Ta kinnitas ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet ja ta koostas sõnad hümnis.Jakob Hurti eriline teene oli rahvaluule algatus.Ta pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele sellega et hakkas kogutud rahvaluulesid trükis avaldama.Carl Robert Jakobson, kirjutas õpikuid koolidele mis oli väga murrangulin. 5.L
Töö- kas tõesti hea elu võti ? Mida kõik inimesed elult tahavad ? Kindlasti seda, et neil oleks õnnelik, hea, kindlustatud ning eelkõige ootuspärane elu. Kuid mida peab selleks tegema? Alati räägitakse väikestele lastele, et peab tegema tööd ning õppima, selleks ,et midagi elus saavutada. Töö kiidab tegijat- see põhimõte kehtis juba vanarahva hulgas, kuid peab paika ka praegusel ajal. Tänu tööle oleme me jõudnud sinna, kus praegu oleme. Ilma tööta ei oleks võimalik inimkonna areng ning tehnika pidev täiustumine. Kõigele paneb aluse õppimine. Kuigi vanal ajal tarkust eriti ei väärtustatud, siis praegusel ajal on hoopis vastupidi. Nüüd ei seisne inimeste töö "tasu" selles, kui suur on nende põllu saak, vaid hoopis nende palgast. Kuid tasu võib olla igasugune.
Kindlasti avaldas see hirmu riigis olevatele võõrvägedele. Nüüd kogunevad Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti ning tähistavad uhket ühist ajalugu. Meie riigis on üks ainus muusikaline koosseis, kes on tuuritanud Euroopa suurimates riikides, sh Ameerika festivalidel ja on maailmas suursuguselt läbi löömas. Nimelt on see rahvapärimus sugemetega folk roki bänd Metsatöll. Võib kaudselt öelda, et meie vanarahva ideoloogia ja kultuur on aidanud rikastuda ka välismaa kulul. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti rikkus tuleb läbi tema enda inimeste. Olgugi näide juba sellest kuidas suudeti vastu võtta suure väärtusega euro valuuta. Eesti riik võiks rikkaks saada, kuid ühega võime me kõik nõustuda mida rohkem eestlasi välja rändab, seda vaesemaks Eesti jääb ja mitte ainult majanduse, vaid ka vaimu ning kultuuri poolest. Kuulus kirjanik
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad
..6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa seest ja kivide alt. Vapustav on aga see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja joosta ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Väga huvitava eluviisiga haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla. Vesipappust video http://www.youtube.com/watch?v=aeQl-C6qQDU&feature=relmfu
Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................1 MIS ON TSELLULIIT?...................................................................................................2 KUIDAS TSELLULIIDIST VABANEDA?.....................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................5 SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha tselluliidist, sest minu tutvusringkonnas on tselluliit paaril korral jutuks tulnud. Minul isiklikult tselluliidiga seoses kogemusi ei ole ja sellepärast otsustasingi tselluliidi kohta natukene rohkem informatsiooni koguda, et järgmine kord oskaksin tuttavaid selles valdkonnas aidata ja neile nõu anda. ...
Libahundi müüt- kaunis või hirmutav? Vanarahva uskumus, et inimene võib end hundiks muuta, pakub oma salapäras kõne- ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja eelarvamusi, sest selles süüdistatavaid põletati tules nagu nõ...
hinged on hooletusse jäetud ja neile hakatakse heal juhul tähelepanu pöörama pärast materiaalse ideaali saavutamist. Milleks aga näha vaeva hiljem mõistuse kallal, kui kõik ümbritsev materiaalne väärtus on tore ja rahuldav? Teine variant on muidugi mõtete koormamine kõige ebavajalikuga, mida võib võrrelda arvuti kõvaketta kokkujooksmisega. Kui üldine ühiskond ei ole piisavalt jõukas, et iseenda olemine mugav ja mõnus oleks, ei kiputa eriti varmalt ka teiste peale mõtlema. Vanarahva tarkused, ”käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks” ning ”ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”, ei leia paraku praktikas kasutust. Võib-olla nad sellepärast VANAsõnad ongi. Teisalt on aga ühiskond siiski pannud paika teatud normid, mille järgi peab elama. Needki on valdavalt materiaalsed. Ka ilma nendeta ei saa, eluks on ometi vaja ju hapnikku, päikest, vett ja toitu.
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi peale talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini
kõige olulisemateks. Üldiselt soovitavad loodusõpetajad, et lastele tuleks lähilooduses välja valida n-ö kodukoht, millega lapsed harjuvad, leiavad sealt tuttava ja turvalise loodusliku kodu, kus nad saavad erineva ilmaga ja erineva aastaajaga tutvuda loodusnähtuste paljususega. Suur ainevaldkond looduskeskkonna käsitlemisel on esteetilisus. Sageli on loodusega seotud kasvatusmomentides eetiline kasvatus lõimunud teiste valdkondadega. Vanarahva jutud/ muinasjutud sisaldavad sageli loodusesse austava suhtumise tarkust või õpetavad inimestele looduse kaudu väärtuslikke omadusi näit. Kaksteist kuud. Lasteaia personalile on tuttavs selline kannatlikkust nõudev töövorm nagu lillede kasvatamine ja lindude eest hoolitsemine. Lillede eest hoolitsemise krooniks on muidugi emale istutatud ja kasvatatud emadepäeva kingitus. Tehiskeskkonna moodustavad majad sillad, teed, tehased, pargid kuid arvestatakse ka seda
Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid: ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" , ,, Lotte reis lõunamaale ", ,,Limpa ja mereröövlid" ning ,,Leiutajaküla Lotte". 5 Ülevaade teosest Suur läbimurre tuli täpselt aastatuhenda piiril, kui ilmus ,, Rehepapp ehk November ", mis andis eesti keelde sõna rehepaplus ning see teos istub siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites. ,, Rehepapp " pajatab lugejatele eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. See on romaan Eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Peategelaskes on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Raamat algab sellega kuidas sulane Jaan sõi seepi ning piinles valudes. Teoses kirjutatakse tavalisest külaelust ning krattidest. Selle sai endale nii: sa pidid valmistima kratti keha, siis minema
Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta. Volbripäevast tulevad pääsukesed. Kullamaa Kes volbripäeval kollast liblikat näeb, selle lehmad annavad head piima, millest kollast võid saab. Kes kirjut liblikat näeb, selle silmad jäävad haigeks. Pühaleppa Kui volbripäeval on soe ilm, siis suvel on külm ilm. Kui volbripäeval on külm, siis suvi tuleb soe.
Jaagupis kapsa- ja kaalikaseemet ning Palamusel kurki. Soomes oli sel päeval kombeks ube külvata (Hiiemäe 1984: 155- 158) Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. 5 Ilmastik Ilmaennetes kajastub volbripäev samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. Need olid vanarahva tähelepanekud seoses selle päevaga, ennustused ilma ja looduse kohta. Volbripäevast tulevad pääsukesed. Kullamaa Kes volbripäeval kollast liblikat näeb, selle lehmad annavad head piima, millest kollast võid saab. Kes kirjut liblikat näeb, selle silmad jäävad haigeks. Pühaleppa Kui volbripäeval on soe ilm, siis suvel on külm ilm. Kui volbripäeval on külm, siis suvi tuleb soe.
Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast.
Andres on alguses heatahtlik ja ei taha uskuda, et Pearu võib nii kisulik olla, aga peagi näeb ise milline ta on ning ka Andres hakkab teda kiusama. MINU ARVAMUS Mul oli väga raske ennast sundida piisavalt, et see teos läbi lugeda. Kuigi muidugi oleks hea öelda, et olen seda kuulsat raamatut lugenud. Siiski lugesin läbi alguse, keskelt ja lõpu. Ülejäänu tegin kokkuvõte põhjal, aga sain siiski enda lugemisest ka enamuse teada. Aga raamat on siiski huvitav! Hea, et pole mõnes vanarahva kõnekäänus, millest ma aru ei saaks. Kuna taoline teineteise kiusamine ja külaelu on huvitav, siis suutsin ikkagi üsna palju läbi lugeda. Ehk tahtis ka näidata, et vanal ajal polnud korralik abielu inimestele tähtis. Elati koos, kasvatati peret ja hariti põldu. Aga näiteks Andrest ei huvitanud üldse tema naiste õnn. Krõõt oli Vargamäel üsna õnnetu, enne surma kannatas ta palju ja nuttis alatasa. Samuti Mari elu oli täis süütunnet, kui Juss enesetapu tegi
järel lahkuvad pesast mõne tunni pärast koos emaga toitu otsima. Rukkirääk lahkub septembris. Rukkirääk rahvapärimustes: Vanarahval oli rukkirääk nagu põldude haldjas. Kui ta kevadel siia jõudes esimesena põllul rääksus, tähendas see head rukkisaaki, kui heinamaal, siis rohket rohukasvu. Kui räägud palju karjusid, oli vihm ligidal. Kisendas rääk hommikupoole ööd, läks ilm kuivale, kui õhtupoolikul, siis sajule. Rahvas kutsub rukkirääku lihtsalt rääguks, kuid talle on vanarahva poolt pandud ka rida muid nimesid. Kaitse: Rukkirääk on väheneva arvukusega liik.Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus-tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html rukkirääk (Crex crex), väga peiduline kureline (ruiklane). Elab niitudel ja madalsoodes. Pikkus 27–30 cm. Öölind. Rääksuv häälitsus kostub kaugele. Looduskaitse II kaitsekategoorias.
Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud. Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema. Märts Märtsikuu on talve murdumise märgiks. Esimesed rändlinnud on oma Lõuna-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt tagasi jõudmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
