50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
203 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sillake
Õppematerjali autor
klassi puude tagavarast. III klass kaasvalitsevad keskmise kasvuga puud, nõrgemalt arenenud tüvega ja väiksema võraga. Moodustavad u 20% puistu tagavarast. IV klass allajäänud puud kitsaste ja hõredate võradega puud (jagatakse kaheks IV a enam vähem ühtlaselt paiknevate okstega; IV b ühepoolse võraga) V klass rõhutud puud jagatakse kaheks Va surevad puud; Vb surnud puud) 5. Mets ja valgus. Valgus on oluline tegur puuvõrade kujunemisel ja tüvede laasumisel. Ebaühtlase valguse korral moodustub ebaühtlane võra ja ekstsentriline tüvi, liiga tugeva valguse korral aga pikk ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda:
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied – neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o
Enn Pärt, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist, 20.12.2016. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31,4 % (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask – 29,5 %; ja kolmandal kohal kuusk – 18,8%. Hall-lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 9%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 6 % ja 3,7% (Aastaraamat Mets 2017). Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga
edasiseks majandamiseks. Koosneb järgmistest toimungutest: metsa inventeerimine; metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamine; metsa majandamise hindamine. Metsa majandamine- seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine- tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. Need tegevused on uuendusraie, maapinna ettevalmistamine, puutaimede hooldamine. Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.)
kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse
Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus: o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist
3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid