Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Materjalid metsanduseks (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Eesti metsad ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest , mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (olulisel kohal on
puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega .
Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks suunaks :
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime
defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest,
eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid.
Metsakorraldus –. Tegeleb metsade,
inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamisega, metsanduslike tegevuste
planeerimisega, metsadele majanduskavade koostamisega.
Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega.
Eestist metsasus 51,8
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale
kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise
metsakorralduse) andmetel.
SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused
Kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31%
II kohal on kask31%
III kohal kuusk - 18%
hall lepp – 9%
haab6%
sanglepp3%
Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 213 m3
Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades 7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a)
Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade keskmine boniteet on 2,5.
Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa ja 63% erametsa .
2. Eesti metsad 3 kategooriasse:
1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga
sihtkaitsevööndis asuv mets.
2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks:
1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või
veejuhtme piiranguvööndis;
2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina looduskaitseseaduse tähenduses. Raietegemine piiratud.
Tulundusmets – hoiu või kaitsemetsaks määramata mets. Metsa peamiseks ülesandeks on maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine.
Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud ,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
2. Maailma ja Euroopa metsaressurss
Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼
maismaa pindalast (Eesti mets 2004). Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene Föderatsioonis (851 milj. ha),
Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja USA-s (226 milj. ha). Enamus maailma metsadest (77%) on riigimetsad.
Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab
mets alati ka ümbritsevat keskkonda.
Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik,õhkkond, rohttaimestik , loomastik ).
Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks ja nendeks:
- puude omavaheline vastastikune mõju
- mõju ümbritsevale keskkonnale.
Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets.
Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise
Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise . Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg ). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüve laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut , kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.


Metsamaa , mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaana maakatastrisse kantud ;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu , haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seadusega ning majandatakse ühevanuselistena.
Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti):
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
5) tehnovõrgu ega - rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted.
Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu .
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest
4. Puistu koostisosad
Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Materjalid metsanduseks #1 Materjalid metsanduseks #2 Materjalid metsanduseks #3 Materjalid metsanduseks #4 Materjalid metsanduseks #5 Materjalid metsanduseks #6 Materjalid metsanduseks #7 Materjalid metsanduseks #8 Materjalid metsanduseks #9 Materjalid metsanduseks #10 Materjalid metsanduseks #11 Materjalid metsanduseks #12 Materjalid metsanduseks #13 Materjalid metsanduseks #14 Materjalid metsanduseks #15 Materjalid metsanduseks #16 Materjalid metsanduseks #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 181 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sillake Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

metsandus, puistuks, andmetel, metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus, smi, sanglepp, tammel, alustaimestik, keskmine boniteet, peapuuliik, kaitsemets, tulundusmets, esinemise tõenäosus, metsa kõrvalkasutus, fotosünteesi intensiivsusest, fotosünteesi kestusest, puuliikide klassifitseerimisel, langust kuni, valgusnõudlikud, temperatuuri langemisel, eestis kasutatakse, i klass, peamiselt lehtpuudel, ii klass, moodustavad 40, iii klass, öökülmade oht, saarevõrsetel, valgustatusest, mesofüüdid, metsad, kserofüütide juurestik, co2, kesksuvel, öösel 2, metsamuld, tuule kiirus, seoses pindmise, tormikindlamateks liikideks, läbilaskevõime, tormikahjustused, kõdu, metsamullad, mikrokliima, metsakõdu, mullaks, iseloomulikumaks tunnuseks, kõdu, kasvavad viljakatel, mitmekesised lehtpuu, varis, külmaoht, kuusel, männiliik, harilikul kadakal, selts jugapuulaadsed, perekond taxus, käbid 3, harilik jugapuu, algab 10, mullastiku suhtes, heale idanevusele, jugapuu, õitseb märtsis, isasurvad 3, perekond lehis, kasvukohaks, juurestik, arukasel, sookask, hall lepp, lehed ovaalsed, õitseb märtsis, lehed 4, puistus kasvades, vanus 80, seemneaastad 4, hinnanguliselt 90, hall lepp, puiduressurss, aktuaalseks põhja, aastas 11, eestisse planeeriti, harilik saar, kasvab ida, teadaolevalt loodi, puistus 30, vahtra puhtpuistusid, kasvukohale, 300, lehed 4, pikaealine, metsade kasvukohatingimusi, faktorit, puistute tootlikkus, põhjavesi, tüübirühmadesse, tootlikkus, levinud põhja, metsa tootlikkus, jänesekapsa, võrreldes eelmisega, ehkki huumushorisont, muld, puistu liitus, eestis sinika, lähtekivimiks, metsakõdu, enamasti i, sambla, mulla lähtekivimiks, mulla tõttu, muld, mulla lähtekivimiks, lagunemistingimused, pohlamännikud, männid, puistutest, rabataimed, alustaimestikule, lohkudes salu, levinud lääne, lähtekivimiks, leede, sookaasikud iv, tootlikkus, puistud, nõudlikud liigid, puistutest, puistutest, boniteet ii, segapuistud, enamasti iv, mulla lähtekivimiks, õhuke turvasmuld, alusmets liigirikas, alustaimestik, metsakluppe, täpsusklupil, ümardatud klupil, madalsoomuldade viljakus, enamuspuuliigiks, arvutisse, turbakihid, tootlikkusega iv, alustaimestikus, turvas, puu kõrgus, eestis riigimetsad, kõrgusmõõtja, kujulisteks osadeks, alampiir, lihtpuistu, liitpuistu, üksikpuude rinne, okaspuudel, aastarõngad, kase, külvi eelised, istutamise eelised, istutamine, istikud, seemikud, varajasel kultiveerimisel, keskmiselt 1, hall lepp, väetamine, tulekaitseabinõud, ajutine seemnepuistu, metsapõlvkonnana, plusspuud, 1 metsaselektsioon, sanglepa puit, metsaselektsioonis, hilisem hooldamine, juurepessuoht, seemlatel, kuusk, sekundaarsed kahjurid, mänd, tertsiaalsed kahjurid, tüvekahjurid, elusates puudes, viljakehad, monogaamsetel üraskitel, kaudselt, seen, enamus seeni, laiaulatusliku võrgustiku, teadaolevalt, seene viljakehad, raieküpsetest puudest, heterobasidion annosum, heterobasidion parviporum, noorematel kuuskedel, alates 4, harvendusraie, kuusikud, raiekraad, hooldusraied, alameetod, uuendusraied, trassiraie, kvartali, raadamine, lageraie, seemnepuud, säilikpuud, lageraie, korral 90, paiknemisel, hooldatud mets, mullatekkeprotsessidele, uuendusraied, toitumis, segametsa kasvatamine

Kommentaarid (3)

lachen profiilipilt
lachen: hea, põhjalik. tänud!
22:59 22-03-2011
Mindphunk profiilipilt
Mindphunk: Hea ja põhjalik
18:06 28-01-2012
hounter profiilipilt
hounter: väga hea!
13:01 22-08-2009


Sarnased materjalid

65
pdf
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
67
doc
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
33
docx
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
24
odt
Metsaökoloogia ja majandus
34
doc
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
42
docx
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun