1. Eesti metsad ja metsandus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest , mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (olulisel kohal on
puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega .
Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks suunaks :
1. Metsakasvatus
2. Metsakorraldus
3. Metsatööstus
Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime
defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest,
eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid.
Metsakorraldus –. Tegeleb metsade,
inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamisega, metsanduslike tegevuste
planeerimisega, metsadele majanduskavade koostamisega.
Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega.
Eestist metsasus 51,8
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale
kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise
metsakorralduse) andmetel.
SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused
Kõige levinum puuliik Eestis on mänd – 31%
II kohal on kask – 31%
III kohal kuusk - 18%
hall lepp – 9%
haab – 6%
sanglepp – 3%
Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 213 m3
Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu.Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on ca 5,5 m 3 /ha/a, (erametsades 5,6 jariigimetsades 5,4) suurim on see hallil lepal (erametsades 8,3 ja riigimetsades 7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a)
Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade keskmine boniteet on 2,5.
Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa ja 63% erametsa .
2. Eesti metsad 3 kategooriasse:
1. Hoiumets - on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga
sihtkaitsevööndis asuv mets.
2. Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks:
1) asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu, kanali või
veejuhtme piiranguvööndis;
2) on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina looduskaitseseaduse tähenduses. Raietegemine piiratud.
Tulundusmets – hoiu või kaitsemetsaks määramata mets. Metsa peamiseks ülesandeks on maksimaalses koguses kvaliteetse puidu tootmine.
Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud ,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
2. Maailma ja Euroopa metsaressurss
Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼
maismaa pindalast (Eesti mets 2004). Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene Föderatsioonis (851 milj. ha),
Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja USA-s (226 milj. ha). Enamus maailma metsadest (77%) on riigimetsad.
Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab
mets alati ka ümbritsevat keskkonda.
Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik,õhkkond, rohttaimestik , loomastik ).
Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks ja nendeks:
- puude omavaheline vastastikune mõju
- mõju ümbritsevale keskkonnale.
Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets.
Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate puude võrad moodustavad üldise
Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades on valgust nii vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, see toob kaasa ka neid kandvate okste kuivamise . Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg ). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüve laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud tervikut , kusjuures seos ja vastastikune mõju ei ilmne mitte ainult puude vahel, vaid ka puude, põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets.

Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

Metsamaa , mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaana maakatastrisse kantud ;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu , haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seadusega ning majandatakse ühevanuselistena.
Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti):
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted;
5) tehnovõrgu ega - rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted.
Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu .
Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest
4. Puistu koostisosad
Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest võrastikutasapindade