EESTI METSAD (0)

EESTI METSAD
Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi).
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks.
Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum.
Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld , veerežiim ja alustaimestik .
Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi.
Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik
Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu .
Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp)
Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik ).
Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe.
Metsatüüpide rühmitamine:
Metsad jagatakse 2 klassi

• Arumetsad
  
  • Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm)
    
• Soometsad
  
  • Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm.
    

Klassid jagunevad tüübirühmadeks

• Arumetsade jaotamisel
  
  • Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim.
    
• Soometsade jaotamisel
  
  • Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine , liikuv või väheliikuv põhjavesi .
    

Loometsad

• Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm.
  
• Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm.
  
• Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis
  

Nõmmemetsad

• Sambliku kasvukohatüüp (sm) – on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum, asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel , kus põhjavesi on sügavamal ja muld kuiv, muld on happeline.
  
• Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad), esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp.
  
• Nõmmemetsad möödutavad kõigist Eesti metsadest 3%.
  

Palumetsad

• Pohla (ph) – esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad, põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline, u. 7% metsadest.
  
• Mustika (ms) – esinevad palumetsades reljeefi madalamatel osadel, esinevad gleistunud leede või - leetmullad , mullareaktsioon on happeline, levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest.
  
• Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam , asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune.
  
• Palumetsad on enamasti I-III bon. Männikud , kus kaaspuuliigiks on kuusk .
  

Laanemetsad

• Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) – esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel . Muld on värske, hea drenaažiga, põhjavesi sügavamal, kõige enam levinud on kuusikud, moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis.
  
• Sinilille (sl) - levinud positiivsetel pinnavormidel, kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head, kõige enam kuusikuid (2/3), Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%.
  

Salumetsad

• Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid , bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest.
  
• Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask , haab , II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%.
  

Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel.

• Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad , bon. Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest.
  
• Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, Lääne- ja Loode-Eesti, 5% metsadest.
  
• Angervaksa (an) – madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, segapuistud – kask, sanglepp, haab , kuusk , harva mänd , bon II-III, toorhuumuse horisont 10-30 cm, Edela-Eesti, laiemalt levinud – 15% metsadest.
  

Rabastuvad metsad – liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga, ülekaalus III-V bon männikud.

• Sinika (sn) – lähtekivimiks liivad, muld väga happeline (pH 2,5-3,5) ja liigniiske, valdavalt männikud IV-Va bon, domineerivad puhmad: kanarbik , sinikas, sookail , küüvits, kukemari , Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.
  
• Karusamble (kr) – tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga, viljakam eelmisest, III bon männikud, Kirde-Eestis, 1% metsadest.
  

Soometsad

• Muldadel kus pindmine horisont on turvastunud , turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega.
  
• Soomuldi Eestis: 23,2 %
  
  • Metsas 36,7%
    
  • Haritaval maal 7,9%
    
• Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi
  
  • Toitumine põhjaveest
    
  • Üleujutusveest
    
  • Sademetest.
    
• Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi
  
  • Madalsoomuld (M) – soodest 55%
    
  • Siirdesoomuld (S) – soodest 9%
    
  • Rabamuld (R) – soodest 36%
    

Rohusoometsad – valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla alla mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda).

• Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi -madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest.
  
• Madalsoo (md) – mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel, võrreldes loduga on: üleujutused pikemaajalised, turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud, bon IV-V.
  

Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd.

• Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest.
  
• Raba (rb) – tekib kas ss, sn, või kr kkt edasisel rabastumisel, V-Va bon, männikud.
  

Kõdusoometsad – iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, kaasikud 42% ja männikud 40%.

• Mustika kõdusoo (mo) – kuivendatud ss muldadel, II-IV bon männikud ja kaasikud, alustaimestik sarnane ms kkt-le.
  
• Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) – pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud .
  
• Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt.
  

Metsade uunemine ja uuendamine

• Uut põlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel.
  

Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine

• Seemneliselt ehk generatiivselt
  
• Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu)
  
• Seemnete idanemine sõltub:
  
  • Seemne kvaliteedist
    
  • Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad.
    
• Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb:
  
  • Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel)
    
  • Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne).
    
• Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid:
  
  • Kliima
    
  • Kasvukohatingimused
    
  • Ilmastik
    
  • Kahjurite ja haiguste esinemisest
    
  • Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu.
    
• Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks.
  
• Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks.
  
  • Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel
    
  • Kuusel 4-6(8) a järel
    
  • Tammel 4-7 a
    
  • Arukasel 1-2 a.
    
• Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel.
  

Metsa vegetatiivne uuenemine

• Kännuvõsu
  
  • Areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist, see sõltub:
    
    • Puuliigist (kännuvõsu on iseloomulik enamikele lehtpuudele Ta, KS, LV, LM, SA, PÄ, JA, VA)
      
    • Vanusest ( nooremad puud produtseerivad võsusid rohkem)
      
    • Kasvukohast (viljakal kasvukohal tekkib võsusid rohkem ja need on vitaalsemad)
      
• Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, hall lepp )
  
• Veg kasvanud puud on alguses kiirema kasvuga kui seemnetekkelised puud, kuid see võrdsustub
  
• Veg ja gen arenenud puude kasvus on rida erinevus:
  
  • Eluiga
    
  • Haiguskindlus
    
  • Puidukvaliteet
    
• Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm.
  

Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid.

• Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel
  
• Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul.
  
• Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
  
• Uuendamiseks loetakse:
  
  • Metsaseemne külvamist
    
  • Metsataimede istutamist
    
  • Looduslike uuendamisele kaasaaitamist
    
  • Maapinna ettevalmistamist.
    
  • Loodusliku uuenduse (LU) teket
    
  • Metsakultuuride hooldamist.
    
• Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel
  
• Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime.
  
• Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel:
  
  • kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust
    
  • pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist mittesoovivas suunas
    
  • raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sn, kr, kkt) või erosioon (sm, kn kkt)
    
  • metsa rajamisel aladele , kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne.
    
• Külvi eelised:
  
  • Lihtsam
    
  • Odavam
    
  • Parem mehhaniseerida
    
  • On tagatud juurte normaalsem areng
    
• Istutamise eelised:
  
  • Kordamineku tõenäosus suurem
    
  • Uuenemine kiirem
    
• Istutamist tuleks eelistada järgmistel juhtudel:
  
  • Kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenguks on ebasoodsad.
    
  • Viljakatel muldadel, kus rohttaimestik raskendab tõusmete arengut
    
  • Niisketel ja märgadel, külmakahjustustele alluvatel muldadel.
    
  • Erosiooniohtlikel muldadel.
    
• Külvi tuleks eelistada:
  
  • Keskmise viljakusega värsketel raiestikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni.
    
  • Tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske.
    
• Peamiselt istutatakse 3 liiki istutusmaterjali:
  
  • Seemikud
    
  • Istikud
    
  • Heistrid
    
• Seemikud – 1-2(3) aastased, seemnest kasvanud puutaimed, neid pole vahepeal ümber istutatud
  
• Istikud – puittaimed , mida on kasvatatud taimla kooliosakonnas. Seemikud on istutatud taimla kooliosakonda, kus nad kasvavad 1-3 aastat
  
• Heistrid – üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvanud korduvalt ümberistutatud istikud, kasutatakse peamiselt haljastuses.
  
• Koolitamine – taimede ümberistutamine taimlas kooliosakonnas. Eesmärk saada suuremamõõtmelisi taimi.
  
• Praktikas kasutatakse kuuseistikuid, männiseemikuid ja kasuseemikuid.
  
• Eesti metsakasvatuses on kaks erinevat suunda – avamaataimede kasvamine ja konteinertaimede kasvamine.
  
• Avamaataimede kasvatamine :
  
  • Taimede kasvatamine avamaal , mineraalmullal, põllumaal või maal, mis on selleks otstarbeks kohandatud
    
  • Kasvatatakse kuuseseemikuid, männiseemikuid, kuuseistikuid, kaseseemikuid. Vähemal määral sanglepaseemikuid, tammeseemikuid jt metsakultiveerimiseks vajalikku taimmaterjali
    
  • Külvi- ja kooliosakond
    
  • Taimed kasvavad ca 1m laiustel peenardel ja viies reas.
    
• Konteinertaimede kasvatamine:
  
  • Taimekasv toimub spetsiaalsetes kastides
    
  • Taimede kasvuaeg 1-2 aastat
    
  • Istutusmaterjali nimetus on kõigil seemik.
    
  • Ku, Mä, Ks, harvem Lm
    
  • Taim kasvab nii kasvuhoones kui kasvuplatsil, kogu aeg samas kastis – konteineris.
    

Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine

• Metsakultuuride algtihedus
  
  • Õigeaegne liitumine
    
  • Puidu hea kvaliteet
    
  • Puistu kõrge tootlikkus
    
  • Kulud ei kujuneks liiga suureks.
    
• Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad
  
  • Laasumine on parem
    
  • Aastarõngad on kitsamad
    
  • Suureneb sügispuidu kvaliteet
    
  • Väiksema koondega
    
• Algtihedus oleneb
  
  • Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest
    
  • Kasvukohatingimustest
    
  • Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist
    
  • Istutusmaterjali vanusest
    
  • Loodusliku uuenduse olemasolust.
    
• Puuliigi valik
  
  • Segakultuur
    
  • Puhtkultuur
    
• Segakultuurid on
  
  • Tootlikumad
    
  • Parandavad mulla omadusi
    
  • Vastupidavamad seen - ja putukakahjustustele
    
• Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus rajamisel ja hilisemal hooldamisel ning majandamisel
  
• Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure.
  
• Kultiveeritava puuliigi valik sõltub
  
  • Kkt-st (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist)
    
  • Eelmise puistu liigilisest koosseisust
    
  • Seenhaiguste ja kahjurite esinemisest ( juurepess )
    
  • Metsaomaniku soovidest ja võimalustest
    

Metsakultuuride hooldamine

• Eesmärgiks luua soodsad tingimused istutatud taimedele ja reguleerida kultuuri koosseisu.
  
• Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast
  
• Hooldamise sagedus
  
  • Sõltub kkt-st
    
  • Kultuuri rajamise ajast peale raiet
    
  • Maapinna ettevalmistamise astmest
    
  • Istutusmaterjali suurusest
    
• Peamised hooldamise viisid on:
  
  • Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine
    
    • Hooldada tuleb seda sagedamini, mida viljakam on muld
      
    • 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul
      
  • Täiendamine ja koosseisu reguleerimine
    
    • Mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub
      
      • 85% taimedest kasvab, siis on kultuur õnnestunud
        
      • 25-85% taimedest kasvab, siis vajab see täiendamist
        
      • Alla 25% taimedest kasvab – hukkunud
        
• Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel
  
• Liigid, mis takistavad meie kultuuri kasvu, peame raiuma välja – reguleerime koosseisu
  
• Mineraalväetisega väetamine on metsaseadusega keelatud
  
• Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks
  
• Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine , repellentide kasutamine
  
• Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine
  

Maapinna ettevalmistamine

• Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine
  
  • Künkaid
    
  • Ribadena
    
  • Künniviile
    
  • Vagudena
    
  • Lappidena
    

Põllumaade metsastumine

• Pikk ajalugu
  
  • Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782 -1850
    
  • Hinnangute vahemik hindamisel on suur - 100 tuh-300 tuh ha peale 1992.a kasutusest väljas
    
• Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul:
  
  • Muld on väheviljakas
    
  • Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne
    
• Juhul kui looduslikku uuendust ei ole, tuleb kasutada metsakultiveerimist
  

Kasutavatavad kultiveerimisviisid

• külv on väheedukas, eelistama peaks istutamist
  
• peapuuliikide valik
  

• raskeim küsimus
  
• esimene metsapõlvkond peaks põllumaal koosnema lehtpuudest
  
• mullad on reeglina viljakad , saavad ka okaspuud hästi hakkama
  
• okaspuude eelistamine võib viia tulevikus puistu madala kvaliteedini.
  
• Parimaks liigiks majanduslikult kui ökoloogiliselt on tõenäoliselt arukask (vitaalne pioneerpuuliik, kiirekasvuline, endisel põllumaal kasvades väga produktiivne )
  
  • Istutusmaterjalina kasutatakse tavaliselt kaseseemikuid
    
• Niiskematel põllumaadel võiks eelistada sangleppa, samuti produktiivne puuliik
  
• Ka harilik tamm on sobiv puuliik, kuid tamme kasvatamine on enamasti märksa komplitseeritum ja nõuab rohkem vaeva ning kulutusi.
  
• Populaarsust on kogunud ka haava, eelkõige hübriidhaab
  
• Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi, kuid reeglina on sellised mullad juba metsastatud või metsastunud
  
• Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi.
  
• väga populaarne on ka maarjakase kasvatamine
  
• hooldamine
  
  • eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel
    
  • 1-3 korda esimestel aastatel
    
  • Põhiliselt heina niitmine
    

Metsakaitse – on metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega

• Kahjustusi metsas võivad põhjustada
  
  • Ilmastiku äärmusseisundid – temp, torm , lumi, rahe
    
  • Loomad ( põder , putukad)
    
  • Haigused (peamiselt mitmesugused seened)
    
  • Inimene (põlengud, saasted )
    

Olulisemad juure- ja tüvemädanikud

• Juurepess
  
  • Põhjustab igas vanuses juurte ja tüvede mädanikke
    
  • Maailmas üle 150 kahjustavaid liike, Eestis peamiselt Ku ja Mä
    
  • Elusad puud võivad kahjustuda kahel viisil
    
    • Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu
      
    • Kaudselt – eosed idanevad värskelt okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele
      
• Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a
  
• Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul
  
• Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad
  
• Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel.
  
• Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud
  
• P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske , kaske , kadakat
  
• S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi
  
• F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma)
  
• Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt:
  
  • Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni
    
  • Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a
    
• Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta
  
  • Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse kohatadesse (endised põllumaad, paepealsed)
    
  • Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest
    
  • HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt.
    
  • Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat
    
  • Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega
    
  • Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid.
    
• Külmaseen
  
  • Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ
    
  • Juurte mädanik, viib puu hukule
    
  • Esineb igas vanuses puudel
    
  • Lehtede ja okaste kolletumine, juurdekasvu järsk lang
    
  • Tõrjet ei tunta, nakatanud puud raiutakse
    
• Haavataelik
  
  • Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku
    
  • Seene viljakehad on lühikesed , laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud
    
  • Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu
    
  • Mädanik väga levinud, nakatab 20-30 a puid
    
  • 90-95% raieküpsetest haavadest mädanikuga
    
  • Kuni 50 a puudes ületab puu juurdekasv mädaniku leviku
    
• Männi-koorepõletik
  
  • Iseloomulik noorematel puudel
    
  • Kuumuse toimel koore vigastused
    
  • Koore alune elutegevus seiskub
    
  • Tüve ühel küljel jämeduskasv seiskub, teisel küljel suureneb – tüve eksentrilisus
    
• Putukkahjurid
  
  • Olulised on need kahjurid , mis kahjutavad kasvavate puude kasvu
    
  • Kasv pidurdub – puu hukkub
    
  • Kahjustuste astme järgi võib kahjurid jaotada
    
    • Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid
      
    • Sekundaarsed kahjurid – asustavad nõrgestatuid puid
      
    • Tertsiaalsed kahjurid – asustavad surnuid puid
      
  • Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi
    
    • Okka ja lehekahjurid
      
    • Tüvekahjurid
      
    • Juurekahjurid
      
  • Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb mitmest asjaolust
    
    • Puuliigist
      
    • Puu füsioloogilisest seisundist
      
  • Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid
    
    • Eestis 63 liiki, 25 liiki metsandusliku tähtsusega
      
    • Kuusekooreürask
      
  • Erinevad üraskliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab
    
  • Kuidas vähendada?
    
    • Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa
      
    • Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid
      
    • Langetada püünispuid ja pärast nende asustamist üraskite poolt need metsast välja vedada.
      
    • Kasulike putukate säilitamine ja levitamine
      
    • Metsale kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine
      
    • Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut
      
• Männikärsakad
  
  • Eestis 3 liiki: harilik, suur ja väike männikärsakas, neist levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas
    
  • Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele
    
  • Reeglina näritakse istutatud taimede koort, vanuses 2-6 aastat
    
  • Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem
    
  • Eriti suur oht kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ja männiraiesmikel
    
  • Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okaste lõhn, mis meelitab nad kohale
    
  • Kultuuri rajada soovituslikult 2-3 aastat peale lageraiet
    
  • Kuivades kkt-s vältida väheseid suurepinnalisi raiestike
    
  • Taimi pritsida enne istutamist herbitsiididega
    

Ulukikahjustused

• Liiga kõrge imetajate arvukus võib avaldada metsakultuuridele olulist kahju
  
• Kõige ulatuslikumat kahju võib põhjustada harilik põder
  
• Noortel mändidel söövad või kahjustavad põdrad võrseid, noori kuuski ei kahjuta
  
• Kuuskede osas kahjustused suurimad 20-40 a latiealistes metsades (koorivad neid)
  
• Peamine söök on põtradel siiski lehtpuude võrsed
  
• Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed
  
• Kahjustused suurimad kultuurides kuni looduslikes
  
• Metskitse kahjustused ilmnevad peamiselt okaspuu 2-8 a kultuurides (ladvavõrse söömine =
  
• Noored sokud hõõruvad kevadeti oma sarvi vastu puid, kahjustades noorte puude koort
  
• Metskitse kahjustused on samuti lehtpuukultuurides.
  
• Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada
  
• Puude langetamine toiduks ei tekita märkimisväärset kahju, kui metsade üleujutamine
  
• Metsad, mis vee alla jäävad hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul
  
• Koprade arvukus tõuseb – viimase 15 a jooksul 2x. Hetkel ca 15 tuh
  
• Hiirte kahjustused suurimad lehtpuukultuurides
  
• Juurekaela ümbrus näritakse koor täies ulatuses
  

Raied

• Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks
  
• Raieks loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest
  
  • Puude ja põõsaste langetamine
    
  • Langetatud tüve laasumine
    
  • Tüvede järkamine
    
  • Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu
    
• Lisaks peaeesmärgile lisanduvad mitmedki kõrvaleesmärgid
  
  • Metsa püsikindluse suurendamine
    
  • Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine
    
• Puid raiutakse
  
  • Üksikpuudena
    
  • Gruppidena
    
  • Lankidena
    
• Hooldusraie
  
  • Valgustusraie
    
  • Harvendamisraie
    
  • Sanitaarraie
    
• Uuendusraie
  
  • Lageraie
    
  • Turberaie
    
    • Aegjärkne riae
      
    • Häilraie
      
    • Veeraie
      
• Valikraie
  
• Trassiraie
  
• Raadamine
  
• Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit .
  
• Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel
  
• Valikraied – need on raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta
  
• Hooldusraied
  
  • Kiirendavad puude kasvu
    
  • Kujundavad metsa liigilist koosseisu
    
  • Parandavad metsa sanitaarset seisundit
    
  • Suurendavad metsade tormikindlust
    
  • Kasvatavad enamnõutud sortimente
    
• Hooldusraiete peaeesmärk on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine
  
• Hooldusraiet ei tohi kunagi omaette eesmärgina kujuneda puidu saamine
  
• Hooldusraied on loominguline tegevus – südametunnistus
  
• Raiutakse välja puud, mis takistavad tulevikupuude kasvu ja arengut
  
• Tulevikupuu – so heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni – maksimaalse kvaliteediga puitu
  
• Hooldusraiet on vaja vaid inimestele, mets kasvab ka ilma selleta
  
  • Valgustusraie -VR
    
  • Harvendusraie - HR
    
  • Sanitaarraie – SR
    
• HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades
  
• Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud
  
  • Paraneb puistu kvaliteet
    
  • Sanitaarne seisund
    
  • Metsaselektsiooni põhimõtted
    
• Hooldusraie majanduslikud eesmärgid
  
  • Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul
    
  • Lüheneb raiering
    
  • Puidukoguse kvaliteedi parandamine
    
  • Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine
    

Valgustusraie

• Hooldusraie liik
  
• Kujundatakse puistu liigiline koosseis
  
• Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv
  
• Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes
  
• Korduste arv sõltub noorendike iseloomust
  
• Raiutakse välja kõrvalpuuliigid
  
• Valgustusraie käigus eraldatake kuni 8 cm puud
  
• Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist
  
• Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ
  
• Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha
  

Harvendusraie

• Tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni
  
• Soodustatakse paremat puude kasvu, paremad valguse ja toitetingimused
  
• Küpsuseikka peavad jõudma paremate tüveomadustega puud
  
• Harvendusraide käigus saadakse puistust kätte see materjal, mis niikuinii looduslikus protsessis välja langeks
  
• Saadakse likviidset puitu ehk kasutuskõlblikku puitu
  
• Harvendusraiel lähtutakse:
  
  • Iga puu individuaalsed omadused
    
  • Asukohast puistus
    
  • Raievanuste erinevusest
    
  • Puuliikide bioloogilisest sobivusest
    
  • Puu sanitaarsest seisundist
    
• Kasvama jäetakse peapuuliigi eksemplarid
  
• Puistu täius peab raie järgselt jääma 0,6-ni
  

Sanitaarraie

• Tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks
  
• Peamiselt valmivates puistutes
  
• Kõrvaldatakse haiged ja kahjustunud puud
  
• Juhul kui sanitaarraidega ei ole võimalik olukorda parandada – sanitaar-lageraie
  
• Trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali - või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute
  

Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast)

• Nõrk raie – 15% tagavarast
  
• Mõõdukas – 16-25%
  
• Tugev - 26-35%
  
• Väga tugev – üle 35%
  

Hooldusraie intensiivsus – näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse
Alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud
„ metsahunt “ – I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe hundi asemel kasvaks 2-3 keskmiste mõõtmetega puud)
Ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud
Hooldusraiete bioloogilised alused ehk põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu

• Raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb rohkem ressursse , miile tulemusena intensiivistub juurdekasv
  
• Juurdekasvu suurenemine sõltub:
  
  • Raiekraadist
    
  • Puuliigist
    
  • Kasukohast
    
• Lõppkokkuvõttes puidukogus ei suurene, kuid alles jäänud puud on kvaliteetsemad
  

Puistu liigilise koosseisu reguleerimine – puht- või segapuistu?

• Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades
  
• Segametsades eelised:
  
  • Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes
    
  • Tavaliselt on segamets tootlikum
    
  • Segametsades on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis - ja varjetingimused on paremad
    
  • Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga
    

Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine

• Rohelised taimed (sh puud) saavad kasvada vaid tänu fotosünteesile
  
• Fotosünteesiprotess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes)
  
• Okaste ja lehtede mass peab olema tasakaalus puu massiga
  
• Hooldusraie peamine mõju
  
  • Optimaalse võra (elusvõra pikkus) välja kujundamine, et tagada puudele soodne kasv
    
• Võra optimaalsed pikkused
  
  • Mänd 1/3
    
  • Kask 1/2
    
  • Kuusk 2/3
    
  • Puude kõrgusest
    

Hooldusraie majanduslikud eesmärgid – täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel

• Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine
  
• Lüheneb raiering
  
• Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine
  

Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks

• Lageraie
  
• Turvaraie
  
• Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul
  
• Ei raiuta
  
  • Seemnepuid
    
  • Säilikpuid
    
  • Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud
    
• Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket
  
  • 20-70 tk/ha, tormikindlad
    
• Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms)
  
• Lageraiet teostatakse küpsusvanuses
  
• Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta)
  
• Raiestik – raiutud metsaala
  
• Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi
  
• Lageraie max parameetrid
  
  • Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha
    
  • Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha
    
  • Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha
    
• Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse
  
• Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil
  
• Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam
  
• Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks
  
  • Mä, KU ja kõvalehtpuu 4 a
    
  • Teistel 2a
    
• Lageraietega metsa ülestöötamine on Eesti tingimustes valitsev, see on majanduslikult kõige ökonoomsem ja metsauuendamine on kõige edukam.
  

Turberaied – uuendusraieid, kus lank raiutakse mitmes järgus

• Eesmärk luua soodsad tingimused järelkasvu tekkimiseks ja arendamiseks vana metsa turbe all
  
• Puudused:
  
  • Hõrendamisega suureneb tormioht
    
  • Kasvavate puude vigastamise oht
    
  • Kallimad kui lageraied, kuna tihti ei ole maksimaalselt mehhaniseerida.
    
• Eelised:
  
  • Eesmärk vana metsa all välja kasvatada uus metsapõlvkond
    
  • Vana metsa ära raiumisel on uus põlvkond juba olemas
    
  • Esimeste raietega raiutakse tavaliselt välja kehvemad (haiged, kahjustunud vms) puud
    
  • Paremates valgustingimustes paraneb ka puude seemnekandvus
    

Aegjärkne raie

• Kuni 20 aasta jooksul u 2-4 raiejärguga
  
• Raiutakse hajali olevate üksikpuudena st, et uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt
  
• Nõuab väga metsasõbralikku lähenemist
  
• Kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kahes või kolmes järgus
  
  • Männi enamusega metsades
    
• Tormioht
  

Häilraied – vana mets raiutakse gruppide kaupa ja likvideeritakse 20-40 aasta jooksul

• Sobivad häilraieks männikud eriti kuivematel, madalama boniteediga
  
  • Tormikindlamad, uuendus parem
    
• Paremad kkt on ph ja ms
  
• I raiejärk – rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta
  
• 25-30 m läbimõõduga häiludest
  
• Esmalt tuleb kõrvaldada puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiuvad, negatiivsete pärilike omadustega
  
• Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega
  
• Hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige harvemini põhjapoolne serv
  

Veerraie – väga kitsaste lankidena lageraie.

• Max langi laius = puistu kõrgusega
  
• Veerraie langi pikkus võib olla kuni kvartali külje pikkus
  
• Võib kasutada männikutes
  
• Puudus – raiekiirus on väga väike
  

Valikraie – raie, mida tehakse metsa majandamiseks püsimetsana

• Eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa ei likvideerita
  
• Valikraie käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, st mets on pidev
  
• Valikraie asendab nii hooldus - kui ka lõppraiet ja seda tehakse nii metsakasvatamiseks kui puidu varumiseks
  
• Keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka majanduslik aspekt
  
• Eesmärk:
  
  • Luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust
    
• Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanustelistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes
  
• Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud
  
• Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised:
  
  • Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg
    
  • Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas
    
  • suurem tormi- ja lumekindluse
    
  • Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele
    
• Püsimetsadel on ka rida puudusi:
  
  • Metsa ülestöötamine on väga keeruline, raskesti mehhaniseeritav
    
  • Kasvamajäävate puude vigastamise oht raie käigus on suur
    
  • Metsaomanikel võib tekkida ahvatlus üleraieks
    
  • Uuenemine looduslikul teel on võimalik vaid varjutaluvate liikidega
    
• Valikraietega võiks majandada eelkõige erametsi, kus metsakinnistud on suhteliselt väikesed
  

Metsa hindamine e. Metsatakseerimine

• Põhiülesanne
  
  • Välja selgitada metsade territoriaalne paiknemine
    
  • Puistute tootlikust ja varusid
    
  • Olulisim metsas kasvava puidu kogus
    
• Täpsete varude määramiseks on vajalik pidev ja perioodiline inventeerimine
  
• Metsamajanduslike tööde planeerimine
  
• Metsakorraldamine toimub nii era- kui riigimetsas
  
• Metsa korraldus riigimetsas on iga 10 aasta tagant
  
• Metsakorralduse põhjal koostatakse edasine majandamise projekt ( majanduskava ), mis pole tänapäeval enam kohustuslik
  
• Majanduskava sisaldab:
  
  • Iga puistule takseerkirjeldused, koos seletuskirjaga
    
  • Plaanimaterjal
    
• Määratakse:
  
  • Puistu koosseis
    
  • Puistu vanus
    
  • Kasvukohatüüp
    
  • Arenguklassid
    
  • Raiete teostamise aeg ja liik
    
  • Uuendamistööde planeerimine
    
• Majandamiskava eesmärk on tõsta puistu tootlikust metsa majandamisel
  
  • metsade koosseisu ja seisundi parandamine;
    
  • metsade taastamise kiirendamine;
    
  • metsa looduslike kasvutingimuste parandamine;
    
  • metsa ratsionaalne kasutamine
    
• Metsamassiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks → kvartal
  
• Kvartalite võrgustik soodustab metsamajanduslike ja geodeetiliste tööde läbiviimist
  
• Kvartalid moodustatakse
  
  • kunstlik jaotus
    
  • looduslik jaotus
    
  • segajaotus
    
• Eestis on kvartalite suurus 15 - 50 hektari vahemikus
  
• Suuremad kvartalid (kv) on soo- ja rabaaladel
  
• Igal kvartalil on oma number, mis koosneb kunagisest metsakonna nimest ja kv nr.
  
  • Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus
    
• Numertsioon loode-kagu suunaline
  

Puistu elementide mõõtmine

• Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht
  
• puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast;
  
• puu kõrgus
  
• Puu diameetri mõõtmine
  
  • Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt
    
  • Klupp peab olema puutüvega risti
    
  • Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet
    
• Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid
  
• Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast
  
• Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni
  
• Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt
  
• Praktikas kasutuses 4 cm astmega klupp
  

Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil

• Instrumendiks lihtrelaskoop
  
• Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50
  
• 1ha kohta teha puistus 4 ringi
  
• Mõõtühikuks m2/ha , rinnaslõikepindala
  
• Juhul kui mõõdistajale tundub, et puu on suurem kui ava, siis väärtuseks on 1, kui ava on sama suur kui puu siis 0,5 ja kui ava on suurem kui puu, siis väärtus 0
  

Puu kõrguse mõõtmine

• Praktikas enamlevinud “Suunto” ja “Silva” tüüpi kõrgusemõõtjad
  
• Mõõtja peab seisma puust kas 10-25 m kaugusel, sõltuvalt puu kõrgusest ja mõõteriista iseloomust, tavaliselt 15-20 m
  
• Kaugus puust määratakse kas lindi või laserkaugusemõõtjaga
  
• Tasasel maal liidetakse lugemile 1,5m juurde
  
• Kallakul kas lahutatakse või liidetakse erinevused
  

Puu mahu määramine

• Raieeas moodustab tüvi 60-85, oksad 5-25 ja juured 5-35 %
  
• Tüvi jaguneb tarbe ja küttepuuks
  
• Sortimendid liigitatakse ladvapoolse d järgi
  
• Jäme sortiment >26 cm
  
• Keskmine sortiment 13-25 cm
  
• Peen sortiment 3-12 cm
  
• Puu mahtu määratakse vastavate mahutabelite alusel
  
• Levinuim valem on
  
  • V = g1,3 x h x f
    
  • g - on puu rinnaslõike pindala m2
    
  • h - puu kõrgus m
    
  • f - vormiarv
    
• Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga
  
• Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50
  
• Lehtpuudel 0,41-0,45
  

Puu vanuse määramine

• männaste loendamise teel (okaspuudel)
  
• juurdekasvupuuri abil
  
• Kui on teada puistu rajamise aeg
  

Puistu eraldamise tunnused

• Takseeritav üldpind jaotatakse kaheks majanduslikuks kategooriaks - metsamaaks ja mittemetsamaaks
  
• Metsamaaks loetakse maa-ala, milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks
  
• Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi
  
• Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast
  
• Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara , boniteet , täius, kõrgus jne.
  
• Tekkeviis
  
  • kultuurpuistud
    
  • looduslikud
    
    • seemnetekkelised
      
    • võsutekkelised
      
• Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt
  
• Lihtpuistu - 1 rinne
  
• Liitpuistu - 2 või enam rinnet
  
• Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest
  
• Mõlema rinde täius peab olema vähemalt 0,3
  
• Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus . Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes
  
• Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist - 50Ks 30Lm 20Lv
  
• Number näitab, mitu % PL on puistu koosseisust tagavara järgi
  
• Koosseisu valemis kasutatavad lühendid :
  
  • Mä - mänd
    
  • Ku - kuusk
    
  • Ts - ebatsuuga
    
  • Nu - nulg
    
  • Lh - lehis
    
  • Jne
    
• Kui enamuspuuliik ei ole peapuuliik, siis kõige esimesena kirjutatakse peapuuliik n.t 40Lh 60Lv
  
• Kõige suurema tagavaraga I rinde puuliiki nimetatakse puistu põhielemendiks e. enamuspuuliigiks
  
• Puuliigid, mille tagavara on alla 10% I rinde tagavarast märgitakse +
  
• Puistu eraldatakse kui koosseisukoefitsent erineb kahe ühiku võrra
  
• Puistu vanus - vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena
  
• Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega
  
• Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte istutamise aeg, vaid taime vanus
  
• Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja
  
• Metsa vanus määramisel peame silmas pidama puuliiki
  
  • Lage ala
    
  • Selguseta ala
    
  • Noorendik
    
  • Latimets
    
  • Keskealine mets
    
  • Küps mets
    
  • Valmiv mets
    
• Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse
  
• Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks
  
• Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis
  
• Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet
  
• Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga
  
• hektari tagavarast, T=G/GNORM
  
• hektari lõikepindalast, T=M/MNORM
  
• mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega
  
• Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2
  
• Metsamaterjalide mahu määramine
  
• Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites (m3) arvestamisele
  
• Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata
  
• 14 mõõdetakse 2 cm täpsusega
  
• Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada:
  
• materjali ladvapoolset diameetrit (cm)
  
• materjali pikkust (m)
  

Virnmaterjalid

• M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
  
• Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga
  
  • Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm
    

1rm = 0,7 tm
Saematerjalid

• Saematerjalid on enamasti korrapärase ristlõikega (ristkülik, ruut)
  
• Saematerjalid peavad nõutud mõõtudele vastama kuivas olekus
  
• Kohustuslik 2,5-7% lisamõõt niiske puu saagimisel
  
• Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev:
  

• kus: V-materjali ühe tüki maht
  

a- materjali laius
b- materjali paksus
L- materjali pikkus

• Oluline on jälgida mõõtühikuid
  
• Tihti antakse saematerjali paksus (mm), pikkus (m) ja laius (cm)
  
• Jälgida et arvutamisel oleks üks mõõtühik
  

Metsa kõrvalkasutus

• Mittepuidulised väärtused
  
  • Metsamarjad
    
  • Seened
    
  • Ravim , -dekoratiivtaime
    
  • Loomade karjatamine
    
  • Mesipuude metsa panemine
    
  • jne
    
• Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata
  
• Võõra metsa kasutamise kitsendused:
  
  • Varuda metsasaadusi, kahjustamata omaniku huve
    
  • Keelatud püsivate jälgede jätmine, tuleohutusnõuete järgmine
    
  • Küttimine keelatud
    
• Juhul kui metsaomanik on teinud kulutusi metssaaduste saagikuse suurendamiseks , siis on tal õigus tasu nõuda
  

Seened ja marjad

• Üks olulisemaid kõrvalkasutuse valdkondi
  
• Hinnanguliselt korjatakse iga aasta
  
• 15000 kg seeni-marju
  
• Eestis 5000 seeneliiki, millest 300 leidub metsas, väärtulikumad 100 liiki ning korjatakse 20-30 liiki
  
• Mõningatel äärealadel on marjade ja seente korjamine oluline sissetulekuallikaks
  
• Hinnanguliselt 500-600 kg/ha jõhvikaid
  
• Pohlad 250-300 kg/ha
  
• Saagikamad on vanemad pohlamännikud , kus puistu liitus on 0,4-0,5
  
• Mustikad 200-250 kg/ha
  
• Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel
  
• Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal
  
• Ravimtaimed
  
  • islandi samblik,
    
  • must pässik e. kasekäsn ,
    
  • leesikas,
    
  • männivõrsed,
    
  • kasepungad,
    
  • kanarbik
    
  • jne. jne.
    
• Kasemahla varumine
  
• I-III bon. kaasikutes
  
• Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi
  
• Kasutatakse neid kaasikuid kus:
  
  • lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul,
    
  • keskmine diameeter üle 20 cm
    

Mesindus

• Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila
  
• Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus
  
  • vaarikas,
    
  • kanarbik (kuni 200 kg ha-1),
    
  • pärn
    
  • raagremmelgas, (saavad ka esimese korje )
    
• 200 kr/ha
  

Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus

• Hinnanguliselt 25% metsadest on meil puhkemajandusliku tähtsusega
  
• Vanemad, kuivemad, hõredamad metsad
  
• Levinuimad männikud
  
• Enamikel juhtudel on veekogude äärsed metsad suure puhkemajandusliku tähtsusega
  

•