Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata,
Karvane riisikas Lactarius scoticus Nahkkollane riisikas Lactarius utilis Hallipiimane riisikas Lactarius vietus Kreem riisikas Lactarius pubescens Väävelriisikas Lactarius tabidus Vöötriisikas Lactarius zonarius Tõmmu riisikas Lactarius necator Kuiv pilvik Russula delica Hõimpilvik Russula consobrina Kahkjas pilvik Russula pulchella Kollane pilvik Russula claroflava Haisev pilvik Russula foetens Kasepilvik Russula aeruginea Pehme pilvik Russula nauseosa Mage pilvik Russula vesca Soopilvik Russula paludosa
vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas * Vääveriisikas * Suur sirmik
Kõõm, jalaseen- kasutan oma kammi, jalatseid ja riideid. 11) Seente säilitusviisid? Kuivatamine,marineerimine,soolamine,külmutamine,õlis säilitamine, hapendamine 12) Jäävalt mürgised seened? Valge kärbseseen, punakas narmsnutt, roheline kärbseseen, punane kärbseseen. 13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud
(Kasepuravik) Leccinum scabrum (Kuldriisikas) Lactarius volemus (Punapuravik) Leccinum rufum (Pruun sametpuravik) Xerocomus badius (Maaheinik) Tricholoma terreum (... ebaheinik) Lepista saeva (Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, ) .
Toiduvõrk soos Seeneniidistik Kertu Pildre, kevad 2014 Tuhmuv pilvik Nälkjas Rabakonn Sookurg
7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p Rakustruktuur Loomarakk Seenerakk Taimerakk Tsütoplasma X X X Mitokondrid X X X
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid
orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel:
4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2 Paljunemine: 1) pungudes (soodne paljunemine)
21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid
-mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti
kevadkogrits.6 küsitletud mehest vastas esimene kaseriisikas ,valge kärbseseenja harilik murukera. Teine vastas punane kärbseseen, pruun kärbseseen. Kolmas vastas roheline kärbseseen, kühmvöödik ja punane kärbseseen. Neljas teadis ainult 1 punast kärbseseent.5ja 6 vastas kevadkorgits ja roheline kärbseseen. Selgus ,et mehed teavad palju rohkem mürgiseid seente liike kui naised. Viies küsimus-mis seen on pildil? Naised vastasid 100% et see seen on kollane pilvik aga mehed vastasid 83% üks ei teadnud mis seen see on .
2) tekitavad taimedel, loomadel ja inimestel haigusi 3) toiduainetel kasvades muudavad selle söömiskõlbmatuks 4) mädandab puitu 10. milline ülesanne on mükoriisas taimejuurel ja milline ülesanne on seeneniitide põimikul? Mükoriisas taimejuurel: seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineaalainetega, ise saavad juurtest orgaanilisi aineid seeneniitide põimikul: seene jalg koosneb sellest 11. pilviku ja puraviku alakülje ehitus: pilvik: eoselehekesed puravik: torukesed 12. erineva kasvuvormiga samblikud: puutüvel (harilik seinakorp), kividel (kaartsamblik), maapinnal (Alpi-põdrasamblik) 13. samblike tähtsus looduses: 1) samblikud loovad elutingimusi taimedele, kuna nad murendavad kive ja tekitavad esmast mullakihti 2) toiduks põhjapõtradele samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14
siirdesoo ja Noorel kumer kübar, rabamännikutes vanal lame Erepilvik Leht- ja Mahe Heeringasoolvee segametsades lõhnaga, kasutada värskelt, soolatult Kuiv pilvik Leht- ja Pehme, Kupatatult, kuusemetsades pehkunud soolatatatult Suur sirmik Rohtunud metsa- Pähklit Praetult, hautatult ja teesevades, meenutav Sampinjonilaadsete võsastikus seltskonda kuuluv
olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja kaasahaaravad, rahvas elas kaasa just nende lauludele ja paljud laulsid kaasa, esituse kvaliteet oli väga hea, väljaarvatud Eric Kammiste äpardustele või probleemidele, mis kitarriga esinesid, mis jättis vahepeal ainult kõlama bassi- ja trummid, kui kõik toimis oli kvaliteet vägagi hea
ahenev, torujas, kuni 5x3 cm. · Seeneliha: valkjas, tüse. Põletavalt kibe. · Metsades, eriti kaasikutes ja kuusikutes, väga sageli, kohati massiliselt; üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Augustist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult hinnatav söögiseen.NB! Vahepeal kantserogeenseks ja mittesöödavaks peetud liik on praeguseks söögiseene maine jälle tagasi saanud (vt. Kalamees 1991). Must pilvik · Viljakehad:noorelt üleni valged, katsumisel ja vananemisel muutuvad läbinisti pruuniks kuni süsimustaks. · Kübar: kuiv, lamelehterjas, suur, kuni 15(20) cm. · Eoslehekesed: erakordselt hõreda asetusega, väga laiad (kuni 2 cm) ja paksud (kuni 2 mm), väga haprad, nõgusalt jalale külge kasvanud. · Jalg: pruunistub vananemisel altotsast peale, kõva, puine, väga lühike, jäme, kuni 7x5 cm. · Seeneliha: muutub enne mustumist
Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida
ideaalsetel tingimustel; eostega paiknevad halvas KKs, paljunevad anaeroobsetes tingimustes), prk tungaltera(väga mürgine). · Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk juurepähkel, prk maatäht, prk pilvik, prk riisikas(enamasti elavad sümbioosis puudega), harilik põdramokk, prk servik(lagundajaseen), prk tanuseen, prk tatik, prk taelik, prk tuletael, prk väävlik, prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid!
angiin,tuberkuloos.Kasulikud:elavad soolestikus,aitavad lõhust org aineid ja toodavad vähesel määral B ja K-vitamiine.10.B patogeensust:põhjustavad tervisehäireid,mis võivad lõppeda surmaga.NIM.1Taimeraku organelle- kloroplast,tsentraalvakuool,mitokonder,ribosoom,tsütoplasma2Rakukesta ül taimerakus- tugi,juht kaitsef.3.kottseente,kandseente esindajad: pintselhallik,mürkel,pärmseened Kand:puravik,pilvik,riisikas,sampinjon5.Seente kasutusala rakendusbiol- s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B
viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik
Perekond Tungalterad on ääretult mürgised ning levivad teraviljadel. Kandseened (söögisseened/kübarseened) : iseloomulik viljakehad, paljunevad ainult suguliselt, eosed valmivad keha(raku) väliselt erilistel eoskandadel. Üldjuhul saprotroofid võib olla ka biotroofid nii parasiidis kui sümbioosis. Perekond juurepähkel (kasvavad maa sees, trühvel seentega sarnased kuid nad on mürgised, näeva välja natuke nagu kartulid) ja maatäht(mis on väga haruldane). Perekond Pilvik: täpset jaotust saab teha eoste kuju järgi. Perek. Riisikas: ainult sooriisikas on mürgine. Perek. Servik: seened mida inimene saab ise kasvatada, nad on saprotroofid, kes lagundavad surnud puitu. Perek. Taelik (puuseened) on kuni 4 aastat vanad.Perekond Väevlik on väga oranz, kasvab samuti puudel. Perekond Vamm (majavamm) totiub surnud orgaanilisest ainest, puidust. Perek. Tremella on väga ilusad puudel kasvavad seened, sinised ja oranzid. Perek
nimi IK eesnimi perekonnanimi päev kuu aasta Epp Aasa 46608120000 Epp Aasa 12 08 66 Kalle Kask 38209150000 Kalle Kask 15 09 82 Toomas Tamm 37812030000 Toomas Tamm 03 12 78 Ülle Ümarik 46111220000 Ülle Ümarik 22 11 61 Pille Pilvik 45502220000 Pille Pilvik 22 02 55 Malle Maasikas 45804250000 Malle Maasikas 25 04 58 Urmas Uusmaa 38307140000 Urmas Uusmaa 14 07 83 Ain Allas 35808130000 Ain Allas 13 08 58 Ants Antson 37909300000 Ants Antson 30 09 79 Juhan Juurikas 38511130000 Juhan Juurikas 13 11 85
otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus.
ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa
Bakterirakul on ka: - rakumembraan, - rakukest - tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? - raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse?
8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Seened Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutte ja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol Loomastik Putukad Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad. Seni on leitud 13 liiki kimalasi, millede seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki
Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Agaricus bisporus Agaricus Agaricaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kasepilvik Pilvik Pilvikulised Pilvikulaadsed Kandseened Seened Russula aeruginea Russula Russulaceae Russulales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Eesti pisarseen Pisarseen Pisarseenelised Pisarseenelaadsed Kandseened Seened Dacrymyces estonicus Dacrymyces Dacrymycetaceae Dacrymycetales Dacrymycetes Basidiomycota Fungi
vaid toidu hulgas. Fourchette-lauas peaks saama veidi suhu pista, Rootsi lauas aga korralikult süüa. I, II praktikum: Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Naeris, peet, kaalikas, must rõigas ja porgand. Köögiviljad lisatakse liha- ja kalaroogade juurde, tehakse köögiviljasalatid, konserveritakse. Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame kartul, maapirn, batat Nimeta 5 seent ja nende kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. Shampinjonid, austerservik, kollane pilvik, kukeseen, siitake Seened võivad olla kogu roa põhitooraineks, asendades liha, kala või aedvilju. Neid võib aga kasutada ka toidule maitsekuse lisamiseks või toidu mitmekesistamiseks. Seente kasutamisvõimalused on pea piiramatud, neist võib kuivatada, keeta suppi, teha salatit, lihtsalt lisandiks praadida, valmistada kastet, vormi- ja pajaroogi ning teha pirukatäidiseid ja katteid. Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak Avokaado on pirni kujuga mari
väljendavad liited ja avaja kas harakas lane herilane line kakuline r vedur ik jne pilvik Kohta väljendavad liited la söökla stik mäestik mik ristmik mu eramu ik sügavik
Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Pastinaak - Võrdlemisi terava maitsega, meenutab sellerit. Kasutatakse lihakonservide valmistamisel, aga väga maitsvad on ka iseseisvad toidud Seened (5) Sampinjon supid, täidetud , röstitud Kuuseriisikas supid, marineeritud, praetud Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min
Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja
[9] Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo- punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 8 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.
Epp Aasa Epp Aasa [email protected] epp_a hot.ee Kalle KASK Kalle Kask [email protected] q @gmail.com Toomas Tamm Toomas Tamm [email protected] ttamm @mail.ee ÜLLE Ümarik Ülle Ümarik [email protected] ylle.ymarik @mail.ee Pille pILVIK Pille Pilvik pille.pilvik@gmail.com pille.pilvik @gmail.com Malle Maasikas Malle Maasikas [email protected] mallem @hotmail.com uRMAS Uusmaa Urmas Uusmaa [email protected] uusmaa @mail.ee Ain ALLas Ain Allas [email protected] ainallas @hot.ee ants antson Ants Antson [email protected] antsants @mail.ee Juhan Juurikas Juhan Juurikas juss@gmail
kõrvaltähendusi (heli + sta (tegusõnaliide) = helistama e heli tekitama, nüüd telefoniga helistama). Veelgi lõdvem on diagrammilisus liitsõnade puhul. Kuigi enamasti tuleneb liitsõnade tähendus osiste tähendusest (manna + puder on mannast tehtud puder), võib samas liitsõna tähenduse tuletamine osistest olla raske, nt marjakorv ei ole marjadest tehtud korv (vdl veel pudrupea jt kujundlikud ehk ülekantud tähendusega sõnad, aga ka pilvik). Liitsõna tähendus ei peagi olema alussõnade tähenduste summa, ta peabki väljendama uut mõistet, selleks ongi liitsõna tehtud. Joonis Mati Hindi raamatust ,,Häälikutest sõnadeni" Vormi ja tähenduse struktuuri diagrammilisus kasvab: juursõnad liitsõnad tuletatud sõnad - muutevormid Vormi ja tähenduse struktuuri motiveerimatus kasvab: muutevormid tuletatud sõnad liitsõnad - juursõnad Leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid
· liigil ei tohi olla sarnaseid liike mürgiste, söögiks kõlbmatute ega tinglikult söödavate seente hulgas, · liigi viljakehad peavad olema lihakad ja võimalikult väikese veesisaldusega, mitte liiga haprad, · liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega, · liik peab olema varumispiirkonnas sage. I kategooria seened: võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas, kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik. II kategooria seened: kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või-, liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened:
positive aspects. In addition, students return to omnivorous lifestyle if the quality of the meat goes better or if its proved veganism is unhealthy way of living. Keywords: healthiness, omnivorous, vegan diet, veganism 21 LISA 1 KÜSITLUS 22 23 24 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Aavik, K., Ljokkoi, A., Toots, M. (2015). Vegan Hooliv ja maitsev elu. Tallinn: Tammeraamat. Aavik, K., Pilvik, K., Pärje, N., Viktor, I., Sikk, K. (2015). Vegan. Allikas: http://vegan.ee/veganlusest/pohjused/eetika/#pealkiri0 (29.05.2017) Hanson, M., Maitsed.ee toimetaja. (3.aprill, 2017). maitsed. Allikas: http://maitsed.delfi.ee/persoon/arst-ja-toitumisspetsialist-mai-maser-veganlus- toitumismudelina-on-taiesti-pohjendamatu?id=77770282 (15.10.2017) Heinsalu, K., Rask, T., Riidas, V., Tabur, T., Trull, S., Terviseuudised.ee toimetajad. (7.mai, 2017). terviseuudised. Allikas:
b) Pruunmädanik lagundab ligniini; valgemädanik tseuloosi ja hemitselluloosi c) Pruunmädanik muudab puidu heledaks, kiuliseks; valgemädanik hävitab puidu koostist, tüvi kukub seetõttu kergelt maha d) Valgemädanik muudab puidu heledaks, pehmeks ja kiuliseks; pruunmädanik hävitab puitu, mille tagajärel kukuvad tüved maha 4. Millised järgmistest seentest kasvavad mükoriisas kasega ehk kase all kasvavad seened? a) Kasepuravik, Kase-hammaslehik, Kasepilvik b) Kahkjas pilvik, Kasepuravik, Karvane riisikas c) Valge puravik, Karvane riisikas, Kasekäsn d) Must pässik, Valge puravik, Tuletael "Haavaga seotud seened"- Marys Toomse 1. Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles "chicken of the woods"? a) Haavataelik b) Haava-tuletaelik c) Haavapuravik d) Vääveltorik 2. Milline riisikas on kergesti eristatav oma roosaka/lillaka värvi ja nähtavate triipude poolest? a) männiriisikas b) kuuseriisikas c) haavariisikas
32 Naistepuna on väga hea stressileevendaja, looduslik antidepressant, samuti aitab teatavate naistehädade, näiteks menstruatsioonivalude korral. Naistepuna kasutatakse nii kerge kui ka mõõduka depressiooni ravis. See on põhjalikult uuritud ravimtaim nii efektiivsuse kui ka toimeaine osas. Samblad ja samblikud Samblik ( kahjuks ei oska liiki määrata) 33 Seened 1. Pilvik (Russula) Kasvavad kõikjal metsades ja puisniitudel, nii mineraal- kui soostuval pinnasel. Kõik pilvikud on mükoriisaseened, tihti väga kitsalt spetsialiseeritud. 2004. aasta seisuga oli Eestis määratud 45 liiki pilvikuid, tegelik arv on ilmselt umbes 200, kuna suure varieeruvuse ja välise sarnasuse tõttu valmistab nende määramine isegi spetsialistidele raskusi. Tegu on tuntud ja hinnatud söögiseentega. Üldiselt saab pilvikud maitse
Valton pilkab samuti puhtloogilistel skeemidel põhinevat viljatut teadust ja akademilist bürokratismi(,,Aruanne, ,,Kaks paari pastlaid"). Teaduse ja tehnika progressi idealiseerivates 1960-ndates on Valtoni skepsis küllalt erandlik, ent ta pole ainus sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust. Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970). Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab
2157 1598 Piir Sten Tallinn 05:07:54 M21 1508 1003 Pikk Marko Tallinn 04:20:56 M21 1450 1578 Pikkani Märt Saaremaa 04:17:58 M21 2160 1675 Pikkani Rasmus Tallinn 05:08:28 M21 1877 1737 Pilden Priit Lääne-Viru 04:43:03 M21 1757 1593 Pille Enno Harju 04:34:50 M21 596 1031 Pilt Andrus Harju 03:35:24 M21 1328 2599 Pilvik Roger Tartu 04:11:44 M21 1507 1061 Pleer Pertti Harju 04:20:54 M21 270 275 Pociunas Simonas Leedu 03:16:34 M21 904 924 Pohlak Rauno Harju 03:51:23 M21 1253 1192 Polt Kaido Tallinn 04:07:52 M21 2448 1850 Poom Aimar Tartu 07:04:30 M21 1502 2372 Pork Martin Tartu 04:20:33 M21 Oksana Perova
annaabi.ee 
