4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud panid aluse aritmeetikale ja geomeetriale. Neil oli kasutusel ka kuukalender
võivad tingida kapsanõu puudulik puhtus. Ka vedeliku vähesus, kapsa kokkupuutumine õhuga. Hapukapsa muutmist pehmeks ja libedaks võivad põhjustada samuti eelpool nimetatud tegurid. Ka enne töötlemist külmunud kapsas muutub hapnemisel halliks ja libedaks. Kui hapnemine toimub liiga madalas temperatuuris, on hapukapsas roosakas. Hapukapsa säilitamisel ei tohi käärimine edasi kesta, hapukapsa koostis ei tohi muutuda. Viimane oleneb aga säilitamise temperatuurist, kohasem temperatuur keldris on 0 kuni +2'C. Kui hapukapsaid säilitatakse liiga soojas keldris, kestab käärimine edasi, suhkur lõhustatakse lõplikult ja kapsad muutuvad liiga hapuks. Kavõivad areneda kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad kapsa riknemise. Soojas hoiuruumis ilmub kapsavedeliku pinnale hall kirme, mis koosneb hallitusseentest ja teistest kahjulikest mikroobidest. Need hävitavad piimhappe, mille tagajärjel algab kapsa roiskumine. Kasutatud kirjandus : "Hoidised" Hilda Ottenson
Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus Selles, et välismaailm on tegelikult olemas, Augustinus ei kahelnud, kuigi
vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). ****slaid KUIDAS TUGEVDADA MÄLU Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu.
vanavanemad jt. Lapsena omandatakse vanemate käitumismudelid, jagatakse kogemusi, väärtushinnanguid, sageli ka arvamusi. Lapse varajases eas on tema arvamus enamjaolt vanemate arvamuse peegeldus kuna lapsel puudub isiklik kogemus või sama mõjuga arvamus. Väga tihti on just pere noorimad võsukesed väikesteks koopiateks oma vanematele.Enese põhjalik ja mitmekihiline määratlemine on teadaolevalt omane ainult inimesele. Mulle tundub sõna identiteedi mitmekihilisus või mitme tasandilisus kohasem kui identiteedi paljusus. Miks? Identiteet kui inimese mina on üks tervik (kõige tavapärasemal juhul), enese määratlemine võib toimuda küll mitmete erinevate nähtuste, asjade, teiste inimeste kellegi või millegi suhtes, kuid tervikuna moodustavad need inimese isiksuse, selle kes ta on, kellena ta ennast tunneb või kellena näib. Identiteedi arengul järgib noor teiste käitumismalle sarnastes olukordades ning püüab ennast sobitada-
Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed.Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded. "Ebaajalooline ajalooline komöödia","Romulus Suur"-uurib võimu ja vaimu paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid
sisseharjunud asfalteeritud teed oma krundile jõuda. Ainuke probleem on selles, et ülesandes pole defineeritud, mis on avalik tee. Probleemiks oleva tee kohta on kirjas vaid see, et selle ehitas omal ajal linn,mis tegelikult ei määra kindlaks, kas seda peaks lugema avalikuks teeks või mitte. 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks? Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea andku pool saagist maaomanikule. Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha. Iga kodanik on vaba. Vastus: Kohasem oleks kohaldada teist seadust (Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha.) , sest nii lehm
vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel. Turvasmuldadel ja mätasterohkel rohukamaral karjatamise korral on hobustel mitmesuguseid jalgade vigastusi. Täiskasvanud hobustele arvestatakse karjamaapinda 0,4-0,5 ha, noorhobustele 0,2-0,3ha. Hobustele eraldatud karjamaa jagatakse 8-18 kopliks, kus
Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R
tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele. Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa
..............................................................17 2 1. SISSEJUHATUS Portfoolio koostamise eesmärk on omandada süvendatud teadmisi ühest sotsiaaltöö teoreetilisest kontseptsioonist või mudelist Aine „Sotsiaaltöö teooria ja praktika“ raames. Sotsiaaltöö teooriad informeerivad sotsiaaltöötajat, milline meetod oleks kohasem ja sobivaim probleemide lahendamiseks. Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja vajadusel küsisin täiendavat informatsiooni kursusekaaslaste käest. Koostatud: 1. Kirjalik kirjanduse ülevaade sotsiaaltöö teoreetilise kontseptsioonist/mudelist. Olen valinud kommunikatsiooniteooria ja kirjandusest SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA PRAKTIKA, R. Kreem, 1995 ja TÄNAPÄEVA SOTSIAALTÖÖ TEOORIAD: KRIITILINE SISSEJUHATUS, M
seadusega. · Asjaõigusseadus kohustab omanikku taluma oma kinnistut läbivat avalikku teed ning näeb ette, et igaühel peab olema ligipääsuõigus oma kinnistule. Kas omanik peab võimaldama avaliku jalgteed läbi oma kinnistu või mitte? JAH 8. On avastatud, et õiguskorras puudub käitumisjuhis jahil teise inimese lehma mahalaskmise eest. Küll on olemas järgmised sätted, mis ei kuulu karistusõigusesse. Missugust neist oleks kohasem kohaldada? Miks? Kes peab jahti ja laseb teise mehe maal põdra, hirve või metssea andku pool saagist maaomanikule. Kes peab jahti ja laseb teise mehe hobuse hüvitagu hobuse hind ja maksku lisaks 15 killingit valuraha. Iga kodanik on vaba. 9. Lahenda vaidlus Tarmo ja Kaarel vaidlevad omanikuta rabamaatüki üle. Tarmo on maatükki kasutanud 30 aastat järjest ja viitab maaseaduse sättele, mida oleks tema meelest vaja laiendavalt tõlgendada. Kaarel
Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis-
kinnituse hüpoteesile, millega seda ka eeldati. Teises katses, kus piltide meenutamine leidis aset nädalase intervalliga, oli õigesti vastanute osakaal 73 % võrreldes 44 %ga nende puhul, kes eelnevalt ei olnud saanud lisainformatsiooni nn. pildiseletuse näol, mis omakorda kinnitas püstitatud hüpoteesi. Katseisikud, kellele piltide kohta seletusi ei antud, ei suutnud eristada erinevaid distraktoreid. Siinjuures ehk oleks uurimuse kohta öelda vaid ehk seda, et tulemusi võiks ja oleks ehk kohasem interpreteerida pigem kui tekkivaid assotsiatsioone, mitte kui uurijate poolt etteantud kallutatust hindamaks nende poolt etteantud tõlgendust nö. mõttetute piltide hindamisel 16. Mida teeksid teisiti selle uuringu korraldamisel? Asja objektiivsuse huvides teeksin tugevama eeltöö eksperimendis osalejate ühtse võimekuse hindamisel, sest eeldan, et erinev vaimne ja füüsiline võimekus(nt. joonistamisel) võib teataval määral mõjutada analüütilist osa tulemuste hindamisel.
Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis. Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele (work behaviours). On välja pakutud, et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 10 Kokkuvõte Antud referaati koostades sain palju uut ja huvitavat informatsiooni. Erinevaid artikleid,
kannatustest. Üldiselt peaved need, kes hakkavad riigi eesotsas seisma kinni pidama kahest Platoni juhisest. Esiteks: kodanike huvisid kaitsagu nõnda, et omapoolset kasu unustades suhestatakse nendega kogu tegevus; teiseks: hooldada tuleb riiki tervikuna, mitte aga, et üht osa korras hoides teised unarusse jäetakse. Pole ju miski kiiduväärsem, miski suurele ja oivalisele mehele kohasem kui leplikkus ja halastus. Karistustel on lubamatu viha!!!! mõõdutus näitab kerglust niihästi vastakas kui soodsas olukorras. käituksime seda tagasihoidlikumalt, mida kõrgem on meie seisund Ka kõige soodamates oludes tuleb sõprade nõuannetele toetuda võimalikult palju, kusjuures tähtsust tuleks neile omistada rohkemgi kui varem. Samas peab jälgima, et me ei avaks oma kõrvu lipitsejaile ega laseks ennast meelitada.
vitaalsusele. ,,Heade geenide teooria" Kohasuse (fitness) - st väljendeid "looduslik valik soosib A'd" ja "A'l on kõrgem kohasus" võib vaadelda sünonüümsetena. Kohasust võib seega defineerida kvalitatiivsel tasemel kui (suhtelist) paljunemisedukust ehk paljuneja panust järglaspõlvkondadesse. Kohasuse mõiste on põhimõtteliselt rakendatav alleelile ja isendile. Kõrgema kohasusega ("kohasem") alleel on see, millel on rohkem koopiaid populatsiooni järglaspõlvkondade genofondis. Kohasem isend on see, mis/ kes tagab oma alleelide suurema esindatuse järglaspõlvkondades, ehk siis "on edukam oma geene levitama". Üldjuhul võib esitatud isendi kohasuse definitsiooni teise poole asendada fraasiga "millel on rohkem järglasi", sest ei saa ju oma alleele edasi anda teistviisi kui järglasisendite kaudu. Koadaptatsioon - Mitme eri liigi organismi vastastikku seondunud kohanemist. Siia kuuluvad adaptatiivsed muudatused,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.VIIVIS......................................................................................................................................4 3.LEPPETRAHV.......................................
ägeda võitlusena, mis oli täis vastuolusid ja vapustusi. Pidulik ja rahulik sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisega millegi tundmatu poole. Tähelepanu koondus inimese tunnete, mitte mõistuse mõjutamisele, inimeste hämmastamisele ja rabamisele. Siit tuleb ka uue stiili nimetus barokk (itaalia k barocco eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi
Aga kõik sisaldavad põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (1, lk 15) Kuluarvestuses kasutatavaid põhisüsteeme on kaks: tellimuste kaupa kirjendamine ehk tellimuste kalkuleerimismeetod ning toote valmistamise käigu protsesside või allüksuste lõikes kirjendamine. Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse, kui sama toodet valmistatakse muutumatuna pikka aega. Teine süsteem on kohasem, kui igal tootmisperioodil tehakse tellija soovide kohaselt omaette töid või valmistatakse omaette tooteid. Sõltumata kuluarvestuse süsteemist tekib ühiku hinna määramisel ikkagi vajadus mingisuguse keskväärtuse leidmise järele. Meetodite erinevus seisnebki selle leidmise viisis. (2, lk15) On olemas ka kolmas kuluarvestussüsteem, mida nimetatakse operatsioonimeetodiks ning mis on segu protsessi ja tellimusjärgse kuluarvestuse süsteemist.
9. Rocinante oli tema hobune. 10. Don Quijote võitleb oma "südamedaami" Dulcinea pärast. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse alates 1996. aastast Emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igaühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks ,,laulutuules taevani tõustes üles igaviku omale otsida". ,,Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, ,,Oleks kohasem öelda sohvabaar". Üle-Eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas kordineerima hakata ,,Teeme Ära! 2011" algatusrühm. Kokku- ja lahkukirjutamine Lahku kirjutatakse iseseisva kohanimena esinev esiosa nt Peipsi järv, Tartu linn = Tartu, Soome laht, Jaapani meri. Omadussõnaline käänduv esiosta, nt Vaikne ookean, Must meri. Erand isikunimi liigisõnast maa, nt Adélie maa, Baffini maa.
kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2. lõhestav valik soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust. 3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur? Mutatsioonid on juhuslikud. Need on metsikud sündmused, mis on täiesti kontrollimatud. Kui
ja astronoomiks. Tol ajal kõneldi teadlaste keskel palju huvitavast nähtusest, mille aeg sai täis 1796. aastal. Nimelt pidi siis Veenus mööduma Päikesest, ja see asjaolu pidi andma võimaluse paremaks tutvumiseks niihästi Veenuse endaga kui ka Maakera vahemaaga Päikesest. Samuti oli teada, et seda loodusnähtust võis kõige paremini vaadelda vaikse ookeani lõunapoolses osas. Otsustati saata laev teadlastega mõnele Vaikse ookeani saarele Veenuse vaatlemiseks. Kuningas arvas, et kõige kohasem mees seda ekspeditsiooni juhtima on James Cook. James oli sellest ideest vaimustunud. Ta pidi küll oma perekonna jälle maha jätma, kuid meri kutsus teda niivõrd, et te ei saanud keelduda. Cookile jäeti vabadus valida välja laev ja varustada see. Laeva "Endeavouri" varustamine ja kordaseadmine toimus põhjaliku hoolega. Laeva meeskond koosnes kokku kaheksakümne neljast mehest. Pärast mitu nädalat kestnud ettevalmistusi hiivas laev ühel päeval ankru ja sõitis Thamesi jõge mööda alla
rassismi, alkoholi, narko, söömishäirete, aidsi, abordi, depressiooni ja suitsiidi teema. Netipõlvkond – arvutimaailm on loonud uue keelelise meediumi, mis kajastub noorteromaanides. Kõndeldakse netikeeles, see on vaheala, mis on loonud keelekuju, milleks on kõnekeele kirjalik vorm. Ka raamatus sama suhtlusviis mis Twitteris või FB-s. Internet on lingvistiline murrang, mis muudab keelealaseid tõekspidamisi. Noorsookirjandus – vanamoodsam, kohmakam Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil: *noored ja ühiskond – kool, töö, poliitika *noored ja perekond – suhtlemise vähesus, lagunenud pered *noored omavahel – erikeelsed, moesläng, sõprus, armastus, ambitsioonid *suhe iseendale – eksistensiaalsed probleemid, nooruse vaevad Noore peategelase identiteediprobleemid: oma mina otsimine, enese väärtustamine,
paraku ei saa neist üle ega ümber. d) Protsessilised konfliktid kerkivad sellest, et osapooled näevad lahenduse saavutamise teid väga erinevalt. Tihti näeme selliste konfliktide lahendusi kohtutes, kus arutatakse, kas näiteks mõne planeeringu avalikustamise protsess on õigesti läbi viidud. Kordamisküsimused: Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine
Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore- pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola soovitas, et kunst kujutaks usulist ekstaasi, märtsisurmasid ja imesid nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), sidudes kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum
Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, ja vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutuvada väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust; selles avaldub ka austus teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt
- Sotsiaalne tunnetus - see, kuidas inimesed tajuvad enda ümber toimuvat. Sotsiaalsete olevuste uurimise fookuste tüüpid (- R. Harré): - Traditsioonilised - psühholoogid on keskendunud ühele või paarile käitumisaktile. - Tähelepanu aruannetele - mida inimesed toimuva kohta annavad. - Episoodid - terviklike aktide ja toimingute järjestus, igal oma konkreetne kontekst, stsenaarium, rollid, osatäitjad jne. Sotsiaalpsühholoogidele oleks palju kohasem võtta oma analüüsi põhiühikuks episood ja vaadata, mis selle jooksul toimub (- Harré). - Aktsioonuuringud - uuringud, milles tunnistavad uurijad, et tehtavad uuringud moodustavad osa terviklikust sotsiaalsest situatsioonist ja seetõttu tõenäoliselt mõjutavad nende katsealuste toiminguid. - Paradigma - ilmutamata kujul omaksvõetud ideede, teooriate ja oletuste raamistik akadeemilises kogukonnas või inimrühmas (- Reason ja Rowan)
moonutata." 1927. aastal saadeti ajalehtede toimetustele väga erinevaid ettepanekuid mitmekesiseid ja homoorikaid, mis peegeldasid inimeste harjumusi ja tõekspidamisi. Vaba Maa avaldas alljärgneva ülevaate (13.02.1927), lisan mõned ettepanekud: ,,I mark = 100 penni; I kroon = 100 penni; I kuldar = 100 muldari; I esta = 100 sajakut; I estu =100 setut; I nahk = 100 saba" Ajaleht Vaba Maa (12.04.1927) kirjutab, et J. Tõnissoni sõnul on kroon raske Lõuna-Eestis välja ütelda. Kõige kohasem on ikkagi ,,kuldar". See oleks Eestile omapärane. Peeti vaidlusi rahaseaduse eelnõude arutelu üle, kas Eesti rahaühikuks kroon või mark peavad jääma. J. Laidoner soovitas jääda kas kroonile või margale. Riigikogu liige G. H. Vestel arvas, et kroon jääda võiks, kuid marga asemele võiksime ka tsent (sent) võtta, mis siis üks sajandik kõrgema raha väärtusest on. 1927. aastal võttis Riigikogu rahaseaduse vastu, kus paragrahv 1 ütleb:
välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). 1.1.1 Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seda, kuidas mällu salvestatakse ehk kodeeritakse, saab kindlaks teha analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Samuti niimoodi, et antakse õppida erinevatel alustel koostatud
Nt kuskil piirkonnas on rangete piirangutega kaitseala, siis see ei tähenda et konflikti pole inimesed elavad selle sissepoole. Kui käib klõps ja päästik avaneb, siis tuleb konflikt ilmsiks. c) Ootel meil on olemas struktuur konflikti jaoks. Nt sugudevaheline konflikt palgalõhe meeste ja naiste vahel. See konflikt on ootel. Mingisugune struktuurne süsteem on olemas. Kordamisküsimused: 1) Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. 2) Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine
Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid võivad edukalt omandada uut faktilist teadmist, omandada seda, mida need faktid tähendavad, kuid nad ei suuda mäletada seda, kus ja millal nad neid teadmisi on omandanud.Siintoodud tõendused viitavad sellele, et traditsiooniline vaatekoht mälust kui ühest tervikust ei vasta enam tõele. Kohasem on ettekujutus mitmest mälusüsteemist. Toimunu mäletamine on erinev, võib-olla ka väljapaistvam aju saavutus, kui seda on toimunu pelgas teadmine · Episoodiline mälu viitab sellele mälu võimele, mis lubab meil teha ''ajarännakut'' läbi subjektiivse aja, olevikust minevikku ja tulevikku, ja selleks ei ole teised mälusüsteemid võimelised. Ajarännaku teeb võimalikuks varasema individuaalse kogemuse taaskogemine, mida vahendab autonoeetiline teadvus, ning sarnase
naisele. Tema vanus, kombed, kavatsused kõik ühineb selleks, et toita seda soovi. Èmile armastab üldse inimesi, kui omasarnaseid, aga rohkem armastab neid, kes temaga sarnanevad kõige enam. Ta õpib inimesi tundma nende kommete järgi, nagu ta neid enne ajaloos kirgede järgi õppis tundma, siis on tal sageli põhjust mõelda, mis meeldib või on inimsüdamele vastik. Nüüd on ta jõudnud niikaugele, et filosofeerib maitse põhialuste üle ja see õping on temale sel ajal kohasem. Et Èmile hoida puhas ja terve, võtan ma tarvitusele kaugeleulatuvamad abinõud. Lõbustuste keerises ei unusta ma kõnelusi kasulikest asjadest, juhtides tema tähelepanu sellele, mis on talle niihästi meeldivad, kui õpetlikud. See on lugemise ja meeldivate raamatute aeg. See on aeg, mil ta peab õppima kõnet analüüsima ja leidma kõneosavuse ning väljenduste ilu. Ma viin ta ka teatrisse, et ta õpiks maitset, mitte kombeid; sest nendele kes oskavad mõelda, näitab maitse end eriliselt
Klassikalised integratsiooniteooriad: Föderalism- suveräänsuse (osaline) delegeerimine rahvusülestele institutsioonidele, kusjuures mõlemal on oma kohustused · lepingupõhisus keskvõimu ja osariikide vahelised suhted ja pädevuse jaotumine on sätestatud lepingus seletab hästi EL-i konstitutsionaliseerumist ja pädevuste laiendamist Funktionalism- ühiskondlikud huvid ja avalik heaolu kui kesksed väärtused · -> teatud küsimusi on kohasem lahendada rahvusülesel tasandil, suveräänsusest loobumine vastavates valdkondades · -> seega tekivad rahvusvahelised organisatsioonid ühiste huvide pinnalt seletab hästi EL-i 50-dnate arenguid liberaalne-idealistlik koolkond, usk progressi, konfliktidevaba elu võimalikkusesse Transaktsionalism- rahvusvaheline integratsioon on analoogne rahvusriikide kujunemisega: suurenenud läbikäimine viib kogukonnatajuni ehk kogukondliku identiteedini -> see vähendab
kultuuri ja isikupsüühika vahekorra iseloom, kas on võimalik ehitada üles kultuuriteooriat jne), mis võttis oma lähtekohas biheiviorismi, sellega seoses seadsid Am õpetlased tähelepanu fookusesse keelenähtused, sest ,,keeleline käitumine (so suhtlemise konkreetne vorm) olevatki see, milles üksikiski osteselt ilmutab end kindlat tüüpi kultuuri kandjana, pealegi on keel vahetuks ja objektiivseks vaatluseks kõige kohasem. Praktiseerijad Boas ja Sapir. Kõike on võimalik väljendada igas keeles. Siiski soosib iga keele ehitus mingit erilist viis väljendamaks kujutlusi maailmast ning hülgab samal ajal teised võimalikud samade nähtuste vaatlemise viisid. Inimese psüühiline vaateväli, mis hõlmab ta muljeid välismaailmas, on tegelikult kujundatud tema keele poolt. See vaateväli võib
Endise koolitüübi vastuolu uue olukorraga oli paratamatu, sest oma iseloomu tõttu ei saanud see sobida iseseisva Eesti riigi vajadustega. Keelekümblus ei ole asendus praegusele programmile, vaid valikuvõimalus, mida kasutatakse piiratud ulatuses. Ka keelekümbluse levialadel ei ulatu sellega hõlmatud koolide osa saja protsendini. Tähtis on see, et haridusprogrammid arvestaksid õpilaste (ja tema vanemate) vajadusi, andes võimaluse valida õpilasele kohasem süsteem. See tähendab üleminekut ühelt mitmele konkureerivale hariduse andmise/omandamise viisile. 1. Ükskeelsus on normist kõrvalekaldumine Tänapäeva maailmas on ükskeelne inimene pigem kõrvalekalle normist kui norm. Teise maa- ilmasõja järgsetel aastatel on Eestisse immigreerunud suur hulk inimesi, kes ise ja kelle järg- lased ei oska ühtegi keelt peale vene keele. Eesti siseriiklike ja ka rahvusvaheliste suhete huvides
Parasitism: nt linnuroni (Ligula intestinalis) vageltang särjes. Kommensialism: karevetika puhmastes elavad kirpvähid. Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid) Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne
vasikate joogitarve on karjamaal 10-20 liitrit, kusjuures vesi peab olema puhas ja eelsoojendatud. Vasikate karjatamisperioodi pikkus on 105-120 päeva. 77) Hobuste karjatamine Hobuste karjatamisel eraldatakse 5-8 tallilähedast koplit või karjatatakse neid lammaste, vasikate, või se´igade koplites. Hobused söövad lehmadest ja teistest loomadest järelejäänud karjamaarohu enamasti ära ning vähendavad sellega karjamaade järelniitmise vajadust. Hobustele on kohasem vanem karjamaarohi. Karjatamine on eriti oluline noorhobustele, kes vajavad peale karjamarohu ka pidevat liikumist ja karastumist. Hobuste karjamaad peavad paiknema võimalikult kõva pinnasega tasastel mineraal muldadel. Turvasmuldadel ja mätasterohkel rohukamaral karjatamise korral on hobustel mitmesuguseid jalgade vigastusi. Täiskasvanud hobustele arvestatakse karjamaapinda 0,4-0,5 ha, noorhobustele 0,2-0,3ha. Hobustele eraldatud karjamaa jagatakse 8-18 kopliks, kus
kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. . Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega, väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega. Kadunud on inimjõul metsamaterjali laadimine. Puude varumise aeg Kuna valdav osa tarbeesemetest, hoonetest jne. tehti puust, siis oli väga oluline leida igaks otstarbeks kõige kohasem puu ja see raiuda selleks kõige sobivamal ajal. Ehitustarbeks minevaid puid eelistati raiuda külmal ajal, kui puul on elutegevus aeglane ehk puu on nn. surnud (jaanuar, veebruar). Sel ajal raiutud palke ja saetud laudu peeti kõige vastupidavamateks, mida ei kahjustanud putukad ega seened. See reegel on teaduslikult leidnud kinnitust puidu tehniliste omaduste uurijatelt. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes
Värvid olid looduslähedased. Kahjuks hävis värv kiiresti. Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt om maalikunsti, kuid meieni pol sellest praktiliselt midaig säilinud. Kreeka kunstnikud maalisid vahavärvidega kas puule või kivile. Püüeldi loodusläheduse poole. 2. Barokk. Arhitektuur, skulptuur Euroopas 17 sajandil. Arhitektuuris sai esmajärguliseks kirikut püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone, mis oli kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk- kirikus sai t aas määravaks siseruum. Renessanssilt võeti üle kogu aritektuuriliste detailide arsenal: sambad, poolsambad ja pilastrid, ümarkaared, viilud. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja
Klassikalised integratsiooniteooriad: Föderalism- suveräänsuse (osaline) delegeerimine rahvusülestele institutsioonidele, kusjuures mõlemal on oma kohustused · lepingupõhisus keskvõimu ja osariikide vahelised suhted ja pädevuse jaotumine on sätestatud lepingus seletab hästi EL-i konstitutsionaliseerumist ja pädevuste laiendamist Funktionalism- ühiskondlikud huvid ja avalik heaolu kui kesksed väärtused · -> teatud küsimusi on kohasem lahendada rahvusülesel tasandil, suveräänsusest loobumine vastavates valdkondades · -> seega tekivad rahvusvahelised organisatsioonid ühiste huvide pinnalt seletab hästi EL-i 50-dnate arenguid liberaalne-idealistlik koolkond, usk progressi, konfliktidevaba elu võimalikkusesse Neofunktsionalism- seletus läbi 'ülevoolu' (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise (funktsionaalne) ja madalamalt astmelt kõrgemale
arvestuspunkte ehk märke, mis on vahetatavad autasude või privileegide vastu. Millise märgid? Zetoonid, kleepsud, paberist lõigatud värvilised märgid, muud materiaalsed objektid, mida saab koguda nt purki. Ei soovitata, et see oleks raha! Isenesest see viitab küll majandusele. Kõik alustavad siin nullist. Kellelgi pole rohkem. Punktisüsteem alaealiste õigusrikkujate situatsioonis: Mida kohasem käitumine, seda rohkem punkte. Nt suitsu ei tee 3p. Punktid läksid maha vastavalt sellele, milline oli käitumisaktide tõsisus. Punktid võivad olla materiaalsed, vahetatavad privileegide vastu. Tulemusena IQ suurenes, käitumine paranes jms. Peavad olema: Tabelid, kuhu märkida, või ka purgid nt. Väljatöötatud privileegid Märgid/punktid. Laps saaks ise seda täita
jaoks polnud olemaski. Teooriad pigem pannakse vastavalt fakidega, kui kirjutatakse teadusrevolutisoon vastavas ajas ümber. Näiteks tähendused võivad erineva revolutsiooniti. Kuidas valitakse parem teooria, kui kõik on tõenditega kooskõlas? Kuidas teadusrevolutsioon laheneb? Falsifikatsioon. Lk 183. See, mis sobib faktidega paremini. Lk 184. Ajaloos kooskõlas teooriatega – valik ei loe tõendite olemasolust. Tooge näiteid esteetilistest kaalutlustest teooriavalikul. Kenam, lihtsam ja kohasem teooria k 193. Tuleb rohkem läbi lahendada. Hindamisprotsess – lihtsus ja ilu, tähendab sümmeetria, korrapärasus, harmoonia. Loob selge, kauni, struktuuri. Näiteks keemias, molekulid ei luba suvalisi kujusid – energeetiliselt paigas. Radikaalid sobivad energeetiliselt. Tooge näiteid probleemide lahendamise suutlikkuse hindamisest. Lk 195. 13 peatükk Miks teadus areneb, kuidas see areneb ja mis on selle arenemise loomus? Teaduse termin on valdkondades, mis arenevad teatud viisil
puude välisilmes (tüve pikkuses või läbimõõdus, võra suuruses, juurestiku ulatuses jm.) kui ka füsioloogilistes omadustes (sünteesiprotseside intensiivsus, kasvuperioodi 8 pikkus, põua- ning külmakindlus jm.). Järelikult vastavad ühtede isendite omadused olemasolevatele tingimustele paremini. Need isendid omavad eeliseid ellujäämiseks ja järglaste andmiseks. Milline genotüüp on kohasem ja jätab järglasi, selle määravad keskkonnatingimused. Loodusliku valiku osa kajastub puistutes kõigepealt noorte puude väljalangemises: välja langevad esimeses järjekorras need puud, mis olemasolevates tingimustes on vähem vastupidavad. (näit. viljakates kasvukohtades pääsevad mõjule puud, mis on pärilikult kiire kasvuga ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on
tusi asja või idee uudsuse kohta teevad tavaliselt valdkonna spetsialistid. 32 Andekus ja loovus Ta osutab, et inimene võib olla ekspert või professionaal, olemata seejuures loov, ja samas võib ilmutada loovust, olemata veel saanud meistriks (näi- teks imelapsed nagu Mozart ja Picasso). Rääkides loovusest seoses lastega, on siiski kohasem panna rõhk pigem protsessile ja loovust arendavale kesk- konnale kui loovsaavutusele. Loovuse uuringutega hakati ulatuslikumalt tegelema 1970.–1980. aastatel, mil leiti, et intelligentsustestidega ei saa mõõta kõiki silmapaist- vaid vaimse tegevuse väljundeid. Andekusega seoses juhtis sellele faktorile esimesena tähelepanu J
hääletooni) “ja jätkaksid seejärel oma kirjatööga. Ma tulen varsti ja vaatan, kuidas sul edeneb...“ Ma tahtsin, et nad tuleksid minu juurde, et ma saaksin nendega teistest õpilastest eemal korraks 14 15 vestelda. Selline lähenemine on mänguväljakutel sageli kohasem. See väldib publiku sekkumist ja õpetajaga järelkohtumise. Tavaliselt ei aja me õpilasi taga (kui pole just tegemist noore- „Vana-Kreeka koori sündroomi“ (mul pole midagi kreeklaste vastu, aga te saate aru). Ma kutsusin mate õpilaste ohutuse tagamisega). Me oleme õppinud, et mitte tagajärgede karmus, vaid neid uuesti enda juurde
perioodideks. Vahe on selles, et kriitilise perioodi idee kohaselt arenev funktsioon kas areneb täisväärtuslikult välja või mitte sõltuvalt sellest, millisel hetkel piirangud arengut mõjutama hakkasid. Tundliku perioodi idee kohaselt on vahe selles, et tundlikus perioodis toimib nii positiivne kui negatiivne mõjutus või positiivse puudumine tõhusamalt ja väljaspool seda perioodi vähese tõhususega. Näib,et ei pärilikkus ega kasvatus suuda üksinda keele omandamist ära määrata. Kohasem on eeldada, et keele omandamisse annavad oma panuse nii üks kui teine. Üks oletus, niinimetatud hüpoteeside testimise hüpotees (Slobin, 1971, 1985) väidab, et lapsed omandavad keele, luues katselisi hüpoteese keele kohta, mis põhinevad kaasasündinud keeleomandamise mehhanismide tööl (pärilikkus) ja seejärel testivad neid hüpoteese tegelikkuses (kasvatus ja keskkond). See protsess järgib mitut põhimõtet: 1. Muutusi sõnavormides 2
Vahel esineb nega- tiivset käitumist ka lastel, kellele ei meeldi pakutud tegevus või see on neid ära tüüdanud. Tegevused, mis on kas liiga rasked või ei paku küllaldast huvi, põhjustavad probleemse käitumise. Et sellistest probleemidest hoiduda, tuleb hoida lapsed tegevuses, mis neile huvi pakub. Planeeri tegevusi, mis võimaldavad lastel kasutada oma erinevaid oskusi. Kui lapsel on raskusi teatud kindla ülesandega, siis ta vajab suunamist või tuleb leida talle kohasem ülesanne. Kui mõned tegevused (kuigi on väga hästi planeeritud) ei sobi grupile, siis sellises olukorras tuleb tegevust vahetada. 135 5. TEE JÄRELDUSED OOTAMATUST KÄITUMISEST. See on tähtis lastele, et kohe aru saada, milliseid probleeme selline käitumine põhjustab. Seleta lastele, mis tagajärgi selline käitumine põhjustab, näiteks "Kui sa pidevalt Marti niimoodi lükkad, siis võib juhtuda, et
«Nüüd,» ütles hertsog, «võime siitpeale päeval sõita, kui tahame. Kui näeme kedagi lähenemas, seome Jimi käed-jalad nööriga kinni, paneme ta vigvami, näitame seda kuulutust ja ütleme, et püüdsime, ta ülalpool, et oleme liiga vaesed ega saa aurikuga sõita ja laenasime seepärast sõpradelt selle väikese parve ja läheme vaevatasu järele. Raudus ja ahelais mõjuks Jim paremini, aga see ei sobiks me jutuga, et oleme nii vaesed. Oleks nagu liiga tore. Nöör on kohasem -- peame hoolitsema ühtluse eest, nagu laval räägitakse.» Ütlesime kõik, et hertsog oli väga nupukas, ja et enam polnud kardetav päeval sõita. Uskusime, et jõuame öö jooksul nii palju edasi, et oleme väljas segaduse piirkonnast, mille hertsogi tegevus selles väikelinnas arvatavasti tekitas. Siis võisime, kui tahtsime, edasi sõita, nii et vesi vahutas. Püsisime paigal ja olime tasa ega näidanud endid kella kümneni; siis lasksime parve liikvele ja läksime lin- 345
seigad, nagu sugupõlved, sugupooled, ühiskonnaklassid, religioonirühmad. Lõpuks rõhutab W. Laade protsessi ainukordsust. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 12), on P. Murdocki kultuuri- muutuste teooria W. Laade teooriaga võrreldes staatilisem, vähem akulturatsiooniprotsessi lõpptulemust kui protsessi ennast kujutav. See-eest on see rohkem muusikast kui antro- poloogiast lähtuv käsitlus ja seega Pekka Jalkaneni hinnangul soome džässkultuuri arengu analüüsimiseks kohasem. Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus. Antropoloogilisest küljest oleks see akulturatsiooni alaliik ja tähistaks “eriliselt valivat akul- turatsiooni, kus vana ja uue ainese vahel tekitatakse tasakaal, mille tulemusel sünnib uus kultuuritüüp” (Jalkanen 1989: 13). Eeltoodud analoogiatele tuginedes on ka käesoleva uuri-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
