....................................................lk 7 Kärbseseened ja nende ohtlikkus: Kärbseseened kuuluvad kandseente hõimkonda. Kärbseseened on seente seas kõige ohtlikumad ja põhjustanud ka enim inimeste surma (pea 90% juhtumitest), eriti valge ja roheline kärbseseen. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud nt. Laboratooriumis). Valget kärbseseent on sassi aetud söödavate sampinjonide ja kitsemamplitega, kasvavad okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes ja on toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe. Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 tundi ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja lahtisus, võimalik on sokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.
meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel
kupatatult hea söögiseen. Kuuseriisikas · Viljakehad: piimmahlaga, kollakasoranzid, tugevalt laiguti või üleni hallikasrohelised, õhukeselihalised. · Kübar: selgete ringvöötidega, limane, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: koobaslaikudeta, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valkjasoranz kuni rohekas, väga vesine. Maitse mahe, muutub kurgus tugevalt vihakaks. · Kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult koos kuusega, väga sageli. Augustist novembrini. Söödav värskelt. Tõmmu riisikas · Viljakehad: piimmahlaga. · Kübar: määrdunud-pruunikaskollane, oliivroheline, -tumepruun kuni oliivmust, heledama kollakasroheka, sügavalt sisserullunud servaga, tugevalt kleepuv, peenviltjas, kuni 12 cm. · Eoslehekesed: valkjad või kollakad, katsumisel muutuvad hallikaspruuni-
Õitseb juunis ja augustis. Lehtede kogumisel on sobiv kasutada kinnast, ja tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi
Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi
Tallinna 21. Kool Valge kärbseseen Katarina Veltri Tallinn 2021 Kuuluvus: Valge kärbseseen kuulub kandseente hõimkonda, eoslavaseente klassi, kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt
· Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. · Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. · Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. · Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte loodusmaastikega võrreldes tagasihoidlik. · Põllulappide, heinamaade ja metsatukkadevaheldumine sobib ka röövlindudele väike konnakotkale,hiireviule,karvasjalgja kodukakule ning kõrvukrätsule. · Paljudest veekogudest on leitud harivesilikku ning mitmest mudakonna, Rõuge jões esineb paksukojalist jõekarpi. Inimtegevus · Toimuvad kultuurija spordiüritused
Eestis on ta mendriosas nektarit. tavaline, läänesaartel haruldane. Taime maapealne Kasvab kohati ka Põhja osa on Aafrikas ja EdelaAasias. taimtoidulistele Puudub põhjapoolsetes loomadele toiduks. piirkondades. 1.Kasvukoht 2.Kasutamine 1.Kasvab eelkõige 2.Söödataimena salumetsades, märkimisväärset peamiselt kuusikutes, väärtust ei oma. vähem Sobib ilutaimena segametsades, poolvarjulistele ja sarapikes ja parkides. varjulistele kohtadele. Eelistab viljakamat mulda. Varjulembene. Veel fakte Koldnõges ei kõrveta. Koldnõgesel on mesimagus nektar. Taime lehes tehakse veest ja mullast saadus toitainetest suhkrut. Koldnõgese ladinakeelne nimi: Galeobdolon luteum. Pilte Küsimused
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus.
Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu. Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis? Hajusalt,tavalisem Lääne ja Kagu- Eestis. HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega
täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub. kuusikutes tüvede koort 0,5- 2,0 m ulatuses, selle tulemusena põhjustab ta puudele pöördumatuid kahjustusi. Põdra poolt kooritud puud hukkuvad keskmiselt 5-10 aasta pärast olenevalt kahjustuse 3
Second level Valge piimmahl muutub lõikepinnal Third level erekollaseks Fourth level Fifth level Jalg jässakas ja kõva, tumedate laikudega heledal pinnal Kibe! Kasvab kuusikutes http://www.directorie.eu/news- Seened_Eesti_Seened_Söögiseened.p hp 10 Männiriisikas Lactarius rufus Click to edit Master text styles Kuiv ja paljas kübar Second level Põletavalt kibeda maitsega
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui v...
· Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad
tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub
vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule, kuid mõnikord eelistab soetada kodu kasutatud kujul näiteks mõnelt kinnisvaraarendajast rongalt, kulliliselt või must-toonekurelt
65459 Kasvukohatüübi F-statistiku kriitiline väärtus: 4.757063 Kasvukohatüübi olulisuse tõenäosus: 0.000181 Puuliigi F-statistiku väärtus: 24.62679 Puuliigi F-statistiku kriitiline väärtus: 5.143253 Puuliigi olulisuse tõenäosus: 0.00128 Vastus: Puistute tagavara ja kõrguse suhe ei ole antud kasvukohatüüpides ühesugune. Puistute tagavara ja kõrguse suhe ei ole männikutes, kuusikutes ja kaasikutes üh d kümne puistu aastastes puistutes. omustab puidutagavara männikute, kuusikute ja ev ning kas see suhe on antud kasvukohatüüpides erinev. Anova: Two-Factor Without Replication SUMMARY Count Sum Average Variance KL 3 22.39 7.463333 1.241033 JK 3 33.79 11.26333 1
harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse lõpetada kuusikutes, kaasikutes, haavikutes 4050 aasta vanuselt ja männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 5070 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist, samuti metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.
Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse. 23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht. 25.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu. 26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale.
lehisepuistute boniteet harva II, enamuses aga I ja IA, ulatudes ka IB boniteediklassini. Seepärast on siin võimalik kultiveerida praktiliselt kõiki meie metsapuid (kuusk, mänd, arukask, sanglepp, tamm, saar jt), ka võõrokaspuid euroopa ja siberi lehist ning harilikku ebatsuugat. Kuusk on üks sobivamaid puuliike hea kasvamamineku ja istutusmaterjali poolest, kuid häda on selles, et alates umbes 30.-40. eluaastast võib just põllumaale rajatud kuusikutes hakata kuuski kahjustama nende ülemaailmne vaenlane juurepess. Suuremapinnalised põllumajandusmaad pakuvad võimalusi mitme puuliigi kasvatamiseks. Kui on raske ühte või teist puuliiku eelistada, siis võiks kasvatada mitut. Selleks tuleks suurem maa-ala jaotada osadeks minikvartaliteks, kus 4- 5m laiused vahekäigud, s.t tulevased kokkuveoteed oleksid u 50-70m tagant ja ristisuunas 200m tagant. Võimalusel oleks minikvartalite e osatükkide pikitelg põhja-lõuna suunas
ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Isalind on põhiliselt punane, emalind kollakasroheline. Jalad on kuuse-käbilinnul sageli tugevasti korpas. Peamiseks kuuse-käbilinnu toiduks on kuuseseemned. Nende hankimiseks kangutatakse käbi oksalt noka abil lahti ja hoitakse seda oksal jalaga kinni, et seemneid käbisoomuste vahelt välja urgitseda. Kuuse-käbilinnu laul on ilus ja õrn. Eestis leidub kuuse-käbilindu eelkõige kuusikutes ja kuuse- segametsades. Pesa ehitab emaslind, keda isaslind pidevalt saadab või läheduses silmas peab. Ta annab emaslinnule toitu juba mängu ja ka pesaehituse ajal. Pesas olevad munad on valkjad või rohekad, kaetud roostja, hallika ja tumepruuni kirjaga. Parmlased on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma. Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 726 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid
juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva
teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Jänesekapsas-kasvab varjulistes okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied Laanelill-Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas Laanik-kasvab peaaegu kõigis Eesti palu- ja laanemetsades, eriti sageli aga koos mustikatega. Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma.
väikesearvuline haudelind, kes eelistab kuuse-segametsi või kuusikuid. Pesitsemiseks kasutab kulliliste, must-toonekure ja ronga vanu pesi või teeb pesa avarasse puuõõnde või murdunud tüve tüükale (Renno, 1993). 2012. aastal Meenikunno looduskaitsealal Ain Nurmla jt. poolt läbiviidud lindude inventuuri tulemusel selgus, et händkakke elab kaitsealal neli paari. Laanerähn (PICOIDES TRIDACTYLUS) on Eestis üsna väiksearvuline haudelind, elutseb enamasti kuusesegametsades ja kuusikutes, harvem kuusesegustes männikutes. Pesa raiub kuuse või lehtpuu tüvesse (Renno, 1993). Metsis (TETRAO UROGALLUS) eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad Eestis rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126 aastat. Kaitsealal asub kolm metsisemänguala. Kalakotkas (PANDION HALIAETUS) I kaitsekategooria linnuliik ja on Meenikunno looduskaitseala ja linnuala kaitseväärtuseks. Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab
põlengutest säästa Metsade arvukust vähendab ka röövraie, mille maht Eestis on aegade jooksul aina suurenenud. Olulisteks metsahävitajateks on veel putukad. "Putukarüüste ja haigused vähendavad märgatavalt puidu kvaliteeti. Metsas tormide tõttu paindes puudest ja lamapuidust palgipuud ei saa. Kuusekooreüraskil oli möödunud suve lõpus teine lend, mis suurendab kahjude ulatust, eriti juurepääsust haaratud kuusikutes. Männikooreüraski levik on samuti tugev ja paljudes kohtades näeb männipuudetõvest haaratud puid. Viimane pole küll nii tugev kui oli seda paar-kolm aastat tagasi." Kahjurite vastu võitlemiseks on mitmeid mooduseid. Bioloogilisest tõrjest püsib aktuaalne lindudele tehispesakastide ülespanek metsades. Meil on rohkesti segametsi ja mädahaabasid, kus lindudel on suhteliselt kerge endile pesakohti leida, kuid männikutes ja muudel kõrgematel maadel on pesakastid täiesti omal kohal.
Kõrvenõgesed kasvavad keskmiselt 30-100 cm kõrgusteks. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini,
Vähem kui aasta pärast on käbid küpsed. Kevadpäikeses käbisoomused avanevad ja nende vahelt pudenevad alla läbipaistva tiivaga seemned. Tiib toimib nagu puri, tuul kannab õhus ja kevadisel kõval lumekoorikul seemet edasi. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse. 3 2.2 Jänesekapsas Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim. Jänesekapsa lehed liigutavad end valguse, temperatuuri ja niiskuse järgi. Sobivates oludes sirutavad lehed laiali. Ebasobivates tingimustes tõmbuvad lehed varre ligi kokku. Nii juhtub näiteks siis, kui taimele langeb otsene päikesevalgus, kui sajab tugevasti vihma või on liiga külm. Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali
toodud metsade majandamise eeskirjas ja lankide suurused metsaseaduses Liitumisajad Mänd, kuusk ja kõvad lehtpuud 4 aastat Muu 2 aastat Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse Uue lageraielangi tehib eelmise kõrvale teha pärast liitumisaja möödumist või kui kaks lanki koos ei ületa langi lubatud suurust Turberaied Uue metsapõlve väljakasvatamiseks vana metsa otsese või külgturbe all. Langi suurus max. 10 ha Kuusikutes turberaiete tegemine keelatud. Lageraie eelised ja puudused Lihtne korraldada ja Kujunevad ühevanuselised mehhaniseerida metsad Lihtne uuendada Järsk keskkonnamuutus: Lihtne prognoosida a. Kaob vana metsa turve, raiemahtu suureneb külmaoht Lihtne teostada, ei nõua b. Hoogustub metsakasvatuslikke kamardumine, lehtpuuvõsa
Vahust tekkiski esimene taim. Ladinakeeles sai ta nimeks Aconitum, sest see juhtus Akonai linna lähedal. 4 Kaspar Mälgand Lehitu pisikäpp Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. Nii on ta võetud kõige rangema kaitse alla. Kohata võib teda eelkõige Ida-Eestis Alutaguse varjukates tihedates ja niisketes kuusikutes, kus kasvab ka haaba ja leppa. Kuid teadaolevates kasvukohtadeski ei leia botaanikud teda igakord üles. Nii võib mõni lehitu pisikäpa kasvukoht teadmatuse tõttu hävida. Lehitu pisikäpp võib ennast aastaid maapeal mitte näidata, siis aga ilmub välja endisest kasvukohast mitu meetrit eemal. Selline salapärasus ja ka sünge märjavõitu kasvukoht teevad pisikäpast müstilise taime. Kõige paremini on see kajastunud tema inglisekeelses nimes "Ghost orchid". Tõlkes tähendab
Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel. Mädanik levib tüves kahjustuskoldest üles- ja allapoole ja juba 5-6 aasta pärast mõned puud murduvad tugeva tuulega haavandi kohalt. Puidu kvaliteet halveneb ka püstijäävatel puudel
seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine.
seadme kaudu. Vähemalt 2 seadet, millest 1 suhtes. asub tuntud koordinaatidega kohas. 18. Millega peab arvestama mõõtmispunkti asendi valikul? Pead arvestama, et signaal oleks kättesaadav. Asend sõltub ekvaatori lähedusest Et saaks kontolljaamaga korralikult ühendust. * signaali tugev peegeldumine haavametsades * signaali tugev peegeldumine vihmamärjas metsas * signaali kättesaadavus on halb tihedates kuusikutes (suur elusvõra pikkus) * signaali kvaliteet on halvem positiivsete pinnavormide põhja nõlvadel, kuna enamike satelliitide trajektoorid jäävad Eestis lõunataevasse. Sellist moonutatud asukohta võib esineda ka lõunapoolsetes tihedates metsaservades. * Satelliitide arv ja asukoht on pidevalt muutuvad. Seetõttu on GPS vastuvõtjasse saabuv signaal ajas erineva kvaliteediga. Võib esineda ajavahemike, kus mõõtmise ajal on satelliite antud kohas
vabaturu põhimõtetel toimiva puidukaubandusega. Jääb mulje, nagu häbeneks meie ühiskond iseennast niivõrd, et ei julge tunnistada siirdeühiskonnale täiesti loomulikke probleeme ning vastavalt sellele ka käituda. Tegelikult ei tulene metsakasutuse regulatsioonide rakendamise võimatus sugugi nii kindlalt meie põhiseadusest, vaid on selgelt poliitilise (loe: majanduslike huvide) võitluse tagajärg [6]. Kas võitnutele ka au langeb, seda peab näitama aeg. - Seoses ilmse üleraiega kuusikutes ja männikutes hakkab kehtima keskkonnaministri määrus, mis kehtestab raiepiirangud nooremates kui 100-aastastes männikutes ja 80-aastastes kuusikutes.
Näiteks kännupess tekitab pruunmädanikku, mis on ikka ühesugune, olgu peremeespuuks kuusk, mänd, kask, lepp. Mädanikutüüp on seeneperekonnale iseloomulik tunnus: igas torikseente perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei nakata juurepessud vaid kuuske ja mändi: haigestunud kuusikutes võivad kuuse-juurepessuga nakatuda ka kõrvalpuuliigid mänd ja lehtpuud, ning männi-juurepess levib kergesti paljudele puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada. Loodusmetsades ei suuda
· Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi. Põnev on tema käitumist jälgida lindude talvisel toidulaual, kus ta "esineb" tõelise ainuvalitsejana. Emaslinde isaslinnud ei puutu, kuid ülejäänud liigiesindajad peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed. Talveks nad ära ei lenda. Osa leevikesi lahkub
Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine ● tormiheide
Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk ja küüned on tal kollased. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse- segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste 3 mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule.
Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. Valgustingimused metsas on teistsugused kui lagedal. Teatavasti peegeldub võradelt 20...30 % neile langenud valgusest, ülejäänud neeldub. Võrasid läbiva valguse hulk oleneb puuliigist, puistu tihedusest, Päikese kõrgusest, aastaajast (lehtimisega tungib võradest läbi 6...7 korda vähem kiirgust). Mida kõrgemal on Päike, seda enam kiirgust tungib läbi võrade. Tihedates kuusikutes - 2...6 %, männi-, haava- ja kasepuistutes 10...40 %. Erinevates valgustingimustes kasvanud lehed (okkad) jaotatakse kolme tüüpi: valgus-, poolvarju- ja varjulehed. I ja II klassi puudel on varjulehed võra sees ja alumises osas, III klassi puudel on ainult poolvarju- ja varjulehed. Liitunud puistus järelkasvul on sageli ainult varjulehed, mis ei suuda toota küllaldaselt orgaanilist ainet iseenda tarvis. Valguse koostis oleneb võrade liitusest. Mida tihedam on puistu, seda enam muutub
seega umbes 0,1%-l puistute kogupindalast. Hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud 14 tormikahjustused - tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18%-l ja 14%-l hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha.
talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks traditsioonilisele vankrile, reele, palgikelgule konstrueeriti mitmeid lohisteid ja kõik võimalikke abivahendeid. Alati ei rahuldanud kaubanduses müügil olevad rakmedriistad. Hobusega tegeleja pidi olema "fanaatik", kes oskas ehk nn. oli sunnitud ise hobuseriistu tegema või kaubandusest saadavaid ümber kohendada. Kuna raieajaks valdavalt talvekuud, siis mitmete seenhaiguste, eelkõige kuusikutes juuremädanikku põhjustava juurepessu levik kahjustatud puudelt või kändudelt tervetele, oli hobuveoga väiksem. Tunduvalt vähem said kannatada pinnas ja puujuured, sest kerged hobureed ja kelgud ning talvine metsaväljavedu ei jätnud metsa olulisi jälgi. Möödunud sajandi keskel hakkas muutuma raietööde tehnoloogia, tööstus vajas puitu pidevalt, raieajast sõltuv puidukvaliteet ei mänginud enam suurt rolli. Mehhaniseerimise areng tõi aina enam masinaid metsa
Otstarbekas on sinika kasvukohatüübi kuivendamine ulatuses, mis on vajalik metsade majandamise tingimuste parandamiseks. Osja kasvukohatüüp - osja kasvukohatüübi puistute kuivendamisjärgne tootlikkuse tõus mõõdukalt tagasihoidlik, kuid positiivne. Kuivendamise efekt on mõnevõrra suurem kui angervaksa ja karusambla kasvukohatüübis. Kaasikute ja männikute kuivendamisest tulenev suhteliselt väike tootlikkuse tõus ei võimalda ilmselt seda tegevust ökonoomseks pidada. Kuusikutes on kuivendamise mõju suurem, kuid kas see on ökonoomne, pole täiendavate uurimusteta võimalik öelda. Igal juhul on kuivendamine otstarbekas metsateede ehitamisel ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomisel. Tarna kasvükohatüüp - kuivendamine on positiivselt, kuid võrdlemisi tagasihoidlikult mõjutanud tarna kasvukohatüübi puistute tootlikkust. Siiski on tootlikkuse tõus suurem kui teistes uuritud liigniisketes mineraalmaa kasvukohatüüpides (angervaksa, karusambla, osja,
puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku. Kui kasejuured on kõdunenud, tungivad neid käike mööda sügavamale kuusejuured. Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on
kui too põhjustab inimesele näiteks malaaria • Kisklus – röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe – ristämblik toitub toakärbsest • Herbivooria – taimetoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe – näiteks põder sööb puukoort d) Biomassi ja produktsiooni vaheline seos. Kuidas inimene seda ära kasutab? • Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Teades Eesti kuusikutes kasvavate kuuskede aastast juurdekasvu ehk produktsiooni, saame lähteandmeid meie puidutööstuse arengukavade väljatöötamiseks e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) –
liblikaröövikuid. 12Punarind Erithacus rubecula Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist. Pesapaikadele saabuvad ühekaupa, isane hõivab territooriumi ja ei lase esialgu innukalt seda kaitstes sisse ka emaslinde. On väga ettevaatlik. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel. Eriti rohkelt laulab pesitsemise ajal, mil laul katkeb vaid mõneks öötunniks, kõige intensiivsem on aga esimestel minutitel peale päikesetõusu ja -loojangut
o Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni o Kuusk – mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m ). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm/a Üldiselt juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta o Vältida okaspuudekultuuride rajamist juurepessuohtlikesse kohatadesse (endised põllumaad, paepealsed) o Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest o HR tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt. o Kasutada tuleks puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat o Võimalusel tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega o Juurepessust kahjustunud puistute asemel kultiveerida lehtpuid. Külmaseen o Võib tekkida kõikidele PL-del, ohtlikumad KU ja MÄ
Kasvab uuenduse teket ja arengut. Samuti võib tihe, mitmesugustel värsketel ja niisketel lopsakas rohttaimestik takistada kultiveeritud või muldadel liivadest kuni turbamullani. vegetatiivselt tekkinud puittaimede kasvu ning Mullad kuusikutes võivad olla leetunud. arengut. Kasvab puhtkuusikuna või segus teiste * Osa metsa alustaimestiku liike annavad puuliikidega. Vähemviljakates söödavaid marju, mis on oluline metsa kasvukohatüüpides (ms) moodustab
Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuld ette männikutes, männi-kuuse segametsades, harvem kuusikutes. Lehtpuupuistus see ei levi, kui okasmetsas kasvavad lehtpuud või nende grupid põlevad ladvatules. Põlemine on soojuse toimel vallanduv ning protsessi käigus täiendavat soojust eraldav kiirelt kulgev oksüdatsioon, mille käigus põleva aine molekulid ühinevad õhuhapniku molekulidega. Põlemise toimumiseks on seega vaja põlevainet, hapnikku ja kõrget temperatuuri. Kui mõni neist komponentidest puudub, põlemine ei alga või katkeb. Sellel põhineb tulekahjude
majandusmetsades netojuurdekasv 11,8 milj tm. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on ca 7,4 m3/ha/a, suurim on see harilikul kuusel 9,6 m3/ha/a (2017. a. andmed) ning väikseim tammel - 2,4 m3/ha/a (2013. a. andmed). Metsade kasvukiirus on viimastel kümnenditel oluliselt tõusnud, 1970.a hinnati Eesti metsade keskmiseks aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
