Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud
Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga. Enne külla minekut saab läbi astuda ka samas majas tegutsevast ilusalongist
Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid kasutavad pihlakast pendlit. Joonis 2. Kevadised õied (foto Sirje Kõresaare erakogust) Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal Joonis 3. Sügisene marjakobar Joonis 4. Noor pihlapuu Uulu k., Pärnumaal (foto Sirje Kõresaare erakogust) (foto Tauno Tamm)
SISSEJUHATUS Antud referaadi teemaks on valitud pihlakas. Kuna see on Eesti aladel võrdlemisi sagedane lehtpuu, siis tasub selle kohta kahtlemata ka mõningaid teadmisi omada. Referaat on jagatud kaheks suuremaks osaks. Esimene peatükk vaatleb erinevaid pihlakatüüpe. Käsitletakse nii harilikku, vahtralehelist kui ka tuhkpihlakat ning antakse nende omavaheline võrdlus. Viimases peatükis keskendutakse aga erilistele pihlakatele, mis tähendab, et ühest küljest vaadatakse pihlaka üldisi praktilisi rakendusi ning teisest küljest konkreetseid pihlakataimi, mis inimestele muljet on avaldanud. Kuigi pihlaka kohta ei ole eesti keeles eraldi teatmikku välja antud, saab selle kohta kõige enam informatsiooni erinevatest puid ja taimi käsitlevatest käsiraamatutest ja kogumikest. Lisainformatsiooni leiab üha rohkem ka internetist. 3 1. ERINEVAD PIHLAKAD
Peeter Pärna Teie 10.08.2008 nr 62 Kalda 4a-12, Meie 18.08.2008 nr 62 61301 Tartumaa Järelepärimine detailplaneeringu kehtestamise kohta Austatud härra Pärna Vastuseks Teie järelpärimisele teatame, et Pihlaka vallavolikogu arutas Kalda 2 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamist 14. augusti 2008. a istungil. Järgmine istung peetakse 11. septembril kella 1517 vallamaja saalis. Lugupidamisega Taivo Sirel volikogu aseesimees Metsa 6 tel 123 4567 rg-kood 1233455465 Pihlaka vald faks 123 5436 ak 12354365476546 61301 Tartumaa e-post [email protected] SEB Pank Arvude kirjutamine. Kontorisse toodi neli kasti raamatuid
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape
Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad nad peale esimesi sügisesi öökülmi. Ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi kevadel mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õisi tolmeldamas. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast saab mitmeid tööriistu ja kauni punaka läikega mööblit. Sageli võib teda kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud tavaliselt veel erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlaka kahjurid ühtivad õunapuu omadega. See viimane on seetõttu, et pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest
Saunad Gruppi nimi Enda ees ja perekonna nimi Sauna liigid Kivi saun ● ● Liikuv saun Aurusaun ● ● Suitsusaun Soolasaun ● ● Rooma saun Türgi saun ● ● Vene saun Soome saun ● ● Indiaani saun Infrapuna saun ● ● Iiri saun Tünnisaun ● ● Koobassaun ● Sauna sisustus ● Keris- kuumenevale ● Saunalava ja astmed- alusele laotud kivid. 50 cm lai, astmed 30-40 cm laiad. Temperatuur Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: ● ● Madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi ● Lava teise astme juures 80–100 kraadi ● Ruumi ülaosas...
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba...
Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. Sisaldab sorbitooli. Harilik sarapuu Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Toomingas
Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt
oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning hingamisteede hädade puhul. pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib , siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka
Viimaks pettub ta selleski. Tekkis trots ning alles jäid vaid vähesed soovid, mida ta salaja vaka all hoidis. Näiteks lootus, et keegi siiski tuleb lastest tagasi või soov, et siiski midagi tehtaks ära tulevaste põlvede jaoks. Kangekaelsus, mis püsis mehes kinni viimsete elutundideni. Andres mõistab küll oma traagikat, kuid tehtud vigu ei anna enam parandada. Peremees juurib küll välja puu, mille otsa Juss end poos, ja istutab asemele pihlaka, kuid seeläbi ei suuda ta siiski välja rookida valusaid tagajärgi. Jussi surm jääb Vargamäele alles, hävitab naeru ja elurõõmu ning toob vaid kannatusi. Samuti mõistab peremees viimaks, et võitlus maaga toob heal juhul vaid viigi, kuid mitte kunagi võitu. On see siis viimane püüe traagikat eitada või hoopis lohutust leida, kuid esimest korda elus teeb Andres tühja tööd vanaduspõlves kuuski tulevasele põllumaale istutades. Traagilisi hetki on iga inimese elus
Pesa punub kuuse okste vahele. Loomad laanemetsas Karu on segatoiduline loom. Sööb rohttaimi, marju, tammetõrusid, pähkleid. Liha sööb peamiselt kevadel ja sügisel. Karu ei ole enam Eestis looduskaitse all. Loomad laanemetsas Valgejänes on metsa asukas. Suvel on valgejänes ja halljänes ühte värvi, valgejänesel on vaid sabaots valge. Poegib mitu kor- da aastas. Pesa ei ole. Pojad saa- vad kiiresti iseseisvaks. Suvel sööb rohttaimi, talvel haava, paju, pihlaka, ja teiste puude koort. Lume alt kraabib toiduks pohlalehti ja teisi metsataimi. TÄNAN KUULAMAST!
Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb intensiivse suitsu ja kuivamise eest. - Liha mopitakse ahjus 10-30 minuti tagant (olenevalt lihatüki suurusest, küpsemisajast, niiskusest, mopi paksusest ja maitse tugevusest). - Mopina kasutatav kaste peab olema kuum, see ei tohi liha jahutada. - Lihaga sobivad hästi kokku marjade baasil (mustika, mustsõstra, jõhvika, pihlaka, kirsi, kreegi jne) ja alkoholi baasil valmistatud mopid (tume õlu, punane vein, liköörid - nt Jäägermeister jms). - Klassikalise mop-kastme (sea ribile) koostisesse võiks kuuluda mustasõstramoos, tume õlu, taluvõi, rabarberitükid, kadakamarjad, Cayenne'i pipar, tüümian, rosmariin ja köömned. Võib lisada ka natuke ingverit, apelsinimahla ja mett või vanillsuhkrut. - Kõik komponendid tuleb panna potti ning keeta aeg-ajalt segades 1-2 tundi. Seejärel kaste
Saavutada maja kasutus igal nädala vahetusel 208 aastaks. Sihtrühmaks Põltsamaa piirkonna elanikud. Sihtrühmana peaks fokuseerima oma teavitustegevused suvel korraldatavatele ettevõtete 1 päevastele suvepäevadele, kuna puuduvad majutus võimalused. Konkurendid: piirkonnas on analoogsed kohad kus tähtpäevi korraldada : Põltsamaa Kultuurimaja 32,25 eur/tund puhkepäevadel Lustivere kultuurimaja, 50 euri ööpäev; Pajusi Külamaja 50 eurot ööpäev OÜ Pihlaka puhkemaja kompleks –Väike Kamaris. hinnad pole avalikud; Carl Scmidthi maja Põltsamaal- toitlustus koht, kus saab ka tähtpäevi korraldada. Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest. Kõigis puuduvad majutusvõimalused. Pihlaka Puhkemaja kompleks on talvisel ajal mahutavusega kuni 20 inimest ja suvel peetakse seal
Kesk-Aasiani. Eestis tavaline läbirändaja kevadel ja sügisel, pesitsemas haruharva. Toitumine: Väga ablas lind. Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Alustaimestikus võib lisaks leida tarna, sinihelmikat, jänesekastikut, lubikat, angervaksa jt. (Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti mullakaardilt oli selles piirkonnas LIg ehk gleistunud õhukeselt leetunud leedemuld. (Eesti Maa-amet 2011). Teine kaeve Teise kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets, tegemist oli raielangiga. Reljeef oli laineline. Arvatavasti kasvas seal mänd ja kask. Alusmetsas olid pihlaka ja musta lepa võsud. Alustaimestik: mustikas, metshein, sinakas. Raielangi vanus umbes 3 aastat. Leitud mullaprofiil: AO-E-BG. Põhjavesi alates 45 cm. Määratud muld LkG ehk leetunud gleimuld, sest on tekkinud leetumise ja kamardumise tagajärjel, on happeline ja sisseuhtehorisont on hästi välja kujunenud. Lisaks on tegemise ajutiselt liigniiske alaga, profiilis esineb roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp oli karusambla, karusambla- mustika. Maksustamine: 2814 EEK hektari kohta.
Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega. Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati
Selts Puccinales Sgk Pucciniaceae Kuuse okksarooste Chrysomyxa abietis Alamhmk. Urediniomycotina Klass Urediniomycetes Selts Uredinales Sgk Melampsoraceae Pajurooste Melampsora salicina Sgk Pucciniaceae Pihlaka näsarooste Gymnosporangium cornutum Sgk Pucciniastraceae Käbirooste Thekopsora areolata Alamhmk. Ustilaginomycotina Klass Exobasidiomycetes Selts Exobasidiales Sgk. Exobasidiaceae Pohla- paisseen Exobasidium vaccinii hõimk. Zygomycota; Ikkesseened
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse pa...
sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses. Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri.
kirjastajat ,,Varjule" ja luuletuskogule. Selles olukorras hakkasid Liivi juuures ilmnema vaimsed häired: tal tekkis ebaloomulikke kahtlusi oma ümbruse suhtes, kirjanik hakkas kujutlema, et teda jälitatakse. Aasta lõpul andis Liiv Tartu korteri käest ning sõitis Avispeale. 1893 aasta veebruari algupoolel asus ta tagasi Alatskivile, kus lõpetas ,,Käkimäe käo" ja kirjutas ,,Nõia tütre". Peale pikka otsimist oli ka ,,Vari" leidnud kirjastaja-see ilmus 1894 aastal Tallinnas G. Pihlaka juures. Siitpeale eemaldas raske haigus Liivi pikemaks ajaks kirjanduselust. Teine loominguperiood Kaks viimast aastakümmet oma elust veetis Liiv eelnevatega võrreldes muutunud psüühilises olukorras, mis vajutas pitseri ka tema hilisemale loomingule. 1984 aasta märtsis toodi kirjanik Tartu närvikliinikusse, kus ta põdes läbi oma haiguse ägedama järgu. Liivi haigusloos leiame diagnoosina katatoonia, mis kujutab endast üht skisofreenia kliinilist vormi.
KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on värsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid), puuviljad (avokaadod, kuivatatud aprikoosid ja banaanid), tsitrusmahlad (näiteks apelsini mahl), meieri-ja täisteraviljatooted. Suurema osa kaaliumist, mida vajame, saame kätte süües mitmekesist toitu koos piisava piima, liha, teravil...
nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti.
nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite
• NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200 ha 7,5 ton per ha 1500 tons/year PRODUCED BIOGAS, ELECTRICITY AND HEAT – 2700 m3 of biogas from 500 ha abandoned agricultural land • Biogas production 1,35 million m3 – Slurry biogasi productivity is 28 m3 per raw material ton (2 farms 18000 t/a)
· Nõrk hape allaneelamisel sööbiv toime · Reageerib metallidega · Leidub ka juustus ja hapupiimas Etaanhappe kasutamine: 1) Toiduainete konserveerimiseks 2) ravimid ( aspiriin ) 3) umbrohutõrjevahendina 4) lõhnaainete ja värvainete tootmiseks 5) lahustitena Bensoehape e. salitsüülhape sisaldavad jõhvikad, pohlad, kasutatakse säilitusainena toiduainete tööstuses Sidrunhape leidub tsitrusviljalistes Õunhape õunas, pirnis, pihlaka marjades Oblikhape hapuoblikates, jänesekapsas, rabarberis suures koguses mürgine. Piimhape tekib piimatoodete hapnemisel, käärimisel, kapsa hapnemisel Kõik karboksüülhapped on küll nõrgad happed, kuid suures kontsentratsioonis sööbiva toimega. Estrid ja rasvad Keemia õpik kutsekoolidele lk. 127...130 Estrid R COO R Estrid on hapete ( ka karboksüülhapete) ja alkoholide reageerimissaadused.
nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. ENNUSTAMINE
Ning Eevigi sinna kaasa võtta koos Villuga,et too kasvaks nagu peremehe poeg. Kodus Villu ei saanud und ja mõtles omi mõtteid. 2 Järgmisel päeval oli Mousi,Anna ustav ja truu koer,kadunud.Ning Katku koera ulgumisest järeldasid kõik, et vana Mousi surnud on. Mousi,kes suri toosamal ööl kui Anna Katku Villuga järvel oli,maetakse siia samusele pihlaka alla,kus Annale õhtuti meeldis istuda. Perenaisel kripeldas miskit,pidi vaatama minema,mis see Katku koer nii ulub. Kuid sinna ta ei jõudnudki,kui Jaan veskilt koju tuli ja sõnumi edastas-Katku Villu olevat enese öösel maha lasknud. Kui Anna oli ennast riidesse pannud ja sammud Katku poole seadnud,muutus Rein rahutuks. Villu emaga nad seal istusid ja nutsid,ning Anna sai aru mida ta tegema peab. Kui kiiresti kõnnib jõuab veel õhtusele rongile. Seejärel
Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud
Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu lehega ning ei ole hõlmine (haruldane , võetud looduskaitse alla). Pihlaka viljaliha sisaldab õunhappeid, puuviljasuhkrut(koostiselt vägagi sarnane õunale, ning meenutab kokkusurutud õuna).
Põhjus on selle ühendi aeglases imendumises seedekulglast ning suurte koguste söömisel satub osa sorbitooli paratamatult soolestikus elutsevate bakterite toidulauale. Käivitub intensiivne käärimine, eralduvad gaasid, häirub vee tagasiimendumine ning kõhulahtisus ongi käes. Niinimetatud E-ainena on sorbitoolil palju ülesandeid. Sorbitooli kasutatakse toiduainetes tehismagusaine, niiskusesäilitaja, emulgaatori ja metalliioonide siduja rollis. Sorbiinhappe nimetus tuleneb samuti pihlaka nimest. Ja pihlakamahlast ta 1859. aastal eraldatigi. Looduslikult esineb seda orgaanilist hapet kõige rohkem just pihlakates ja pihlakamahl oligi tootmisallikaks enne sünteetilise sorbiinhappe kasutuselevõttu. Vees lahustub sorbiinhape halvasti. Tõsi, temperatuuri tõustes ühendi lahustuvus paraneb. Nii sorbiinhappel kui ka tema sooladel, sorbaatidel, on mõjus pärm- ja hallitusseeni hävitav või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide
jänesed sündides hästi arenenud ja suudavad joosta juba mõni tund pärast ilmaletulekut. Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal, kuid imetamine toimub terve kuu. Seejärel noorloomad iseseisvuvad. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. Poegadel puudub pesa ja nad muutuvad kähku iseseisvaks. Valgejänes leiab oma peamise toidu metsast. Suvel on tema tähtsamaks toiduks rohttaimed, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koor. Talvel kraabib ta endale lume alt ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades.
· Juustutooted - 40 mg/kg · Puuviljad - 14 mg/kg · Kartul, oad, teravili - 0.2 mg/kg · Soja jahu, pähklid 1.2-11 mg/kg · Mesi erinevatest lillekorjetest <10 mg/kg ADI väärtus · Bensoehappe ADI väärtus on 5 mg tervele täiskasvanud inimesele. · Sorbiinhappe ADI väärtus on oluliselt kõrgem. · Kasutamiseks koosmõju seadusandlusega ettenähtud suhete piirides. Sorbiinhape · Sorbiinhape eraldati esmakordselt valmimata pihlaka (Sorbus aucuparia) marjadest. Tugev pärm- ja hallitusseente vastane toime. Toidu valik · Loe märgistuselt · Valmista toitu ise · Kasuta naturaalseid · Lisa maitset jooke · Lisa vähem soola · Vali maiustusi
võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 5 Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaipäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kuJaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu.
Veeber.Saatse muuseum on huvitava tekke- ja kujunemislooga muuseum.Setomaa kõige rikkalikuma vanavarakoguga muuseumi uus püsiekspositioon tutvustab Saatse kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.Põhirõhk on meeste rahvapärase käsitöö eksponeerimisel.Meeste käsitöötarvete, künni-, külvi- ja koristusvahendite kõrval on ekspositsioonis tähtsal kohal kõrvalelatusalad, millel on olnud suur tähtsus piirkonna ajaloos.Saatse Seto Muuseumi logo kandev idee on pihlaka marjakobar, mis sümboliseerib ühe elutsükli lõppu selle küpsuses, mida on esemed muuseum.Igas marjas on mingi kogum erilaadseid museaale. Kokku moodustavad nad kobara ehk ekspositsiooni. Pihlakas kaitseb kogu seto kultuuri ja selle kogusid Saatse muuseumis, mis on nagu konsentratsioon Saatse nulga vaimsusest.See marjakobar on viiv enne seda, kui kõik muutub mälestuste mälestuseks. Läbi selle paikonna vaimsuse tõuseb kunagi
aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31
kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud... Uks lahti, siin kriminaalkomissar! Päären läheb oma sõbra Pendi ukse taha. Et ta aga mitmeid kordi seal tulutult koputamas on käinud, on ta seekord kaval. Laseb kaks korda uksekella ja kui Pent küsib, kes seal on, vastab Päären: ,,Uks lahti, siin kriminaalkomissar!" Ust ei avata. Lõpuks läheb Päären ise sisse ja näeb, et Pendil on revolver käes
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi. Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: "Laupäeva lõuna ajal on vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri." Sauna köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase- ja lepapuuga kütmisel, kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht
Õllest valmistati soe õlu. Vana pidulik oli meest kääritud mõdu. Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju. Kuid neid söödi ravi eesmärgil. Söödi ka metsaandidest palju seeni. Neid kupatati, pigistati kuivaks ning soolati. Soolatud seeni söödi leiva kõrvale nagu silku. Lääne Eestis ja saartel seeni toiduks ei tarvitatud. 19 sajandi lõpuks oli peaaegu igal talul oma õunaaed. Kasvatati ka kirsi ja kreegi, vähem aga ploomi ja pirni puid. Hakkas levima punane ja mustsõstar, karusmari, vaarikas, maasikas. Marjapõõsaste ja puuvilja puudega hakkasid levima uued magustoidud.
kännu- ja juurevõsudega. Talvel kaunistavad puud hallikaspruunid karvadega kaetud kasvud, mis hiljem siledamaks muutuvad. Tumerohelised, 3-8 sentimeetrised, alt hallikad lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt ja on saagja või kahelisaagja servaga. Puu võra on noorelt kooniline hiljem laiuv. Taim on külmakindel. 2.6.2. Hooldus Pihlakas ei vaja pügamist, ega ka muud hooldust. Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne. Väga vähe putukaid sööb pihlaka lehti ja seetõttu on ta kaitstud paljude haigustekitajate eest. Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas,
arvukamalt Lääne-Eestis. Minu kodukandis levinud metsateede servadel ja avamaastikul. Vähearvukas. Põualiblikas on oma valgete poolläbipaistvate tiibadega sugukonna üldtüübile vastav. Tiibade siruulatus on 5,2-6,5 cm. Tumedad laigud tiibadel puuduvad. Tiivasooned on musta värvi. Tagumiste tiibade alakülg on kergelt kollakat tooni. Liblikate lendlus toimub juuni keskelt juuli keskpaigani. Liblikaid on suve jooksul üks põlvkond. Munad munetakse hunnikutena enamasti pihlaka, aga ka õuna-, pirni- või ploomipuu jt. lehtpuude lehtede alaküljele. Noored röövikud elavad koos ning valmistavad suve lõpul ühise „talvepesa“, mähkides 15 võrgendiniidiga kokku mõned puule jäänud kuivanud lehed. Sellise pesa sees on iga röövik omaette poolkerakujulises kookonis. Kevadel hoiduvad talvituvad röövikud esialgu veel kokku, hiljem aga ronivad laiali ning hakkavad elama üksikult
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater...............................................................................................
täisealised lapsed ja vajadusel ka muud isikud, kelle alla pärimisõigusliku huvi poolest ja ehk ka mingite faktide teadmise osas võib minna endine abikaasa, lisaks küsib kohus alaealise lapse põlvnemise tuvastamise avalduse korral arvamust ka kohaliku omavalitsuse asutuselt s.o. eestkosteasutuselt ( TsMS § 580 lg.3). Seega vastus on jah , kuigi võib olla, et endine abikaasa ei puutu eriti asjasse. 7. Agne Pihlakas esitas hagi Vello Pihlaka vastu elatise nõudes nende kahele alaealisele lapsele kuus 2000 krooni nõudes. Kohtus selgus, et Vello Pihlakal on esimesest abielust veel üks alaealine laps, kellele ta maksab juba elatist 700 krooni kuus Kes on asjast osavõtvad isikud? Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema
kestab saarestikul ja Lääne-Eestis kõige kauem ning Pandiverel ja Kirde-Eestis see periood on lühedaim. 2 Galahhov, 1959 10 Kevad algab siis, kui algab taimede vegetatsiooniperiood, ja kevade näitajaks on ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5°C. Kõige varem kevad tuleb Lõuna-Eestisse ja kõige hiljem – rannikutele. Suvi algab pihlaka õitsemise algusega, viljapuude õitsemise lõpuga ning kui ööpäeva keskmine temperatuur hakkab ületama +13°C. Niigi nagu kevade korral soojenema hakkab Eesti lõunapoolt põhjapoole, ja kõige hiljem saabub saartele, aga ka kehtib seal kõige pikema aega erinevalt Lõuna-Eestist. Sügise alguseks on öökülmade saabumine, õunte valmimine ning ööpäeva õhutemperatuuri langus alla +5°C. Sügise saabumine Eesti erinevatesse piirkondadesse on küllalt kontrastne.
nende tugeva lõhna ja kauni valeva värvi pärast. Seepärast on õiekobarates toominga oksi sagedamini kui teiste puude õites oksi toodud tuppa vaasiehteks. Toominga oksad, kus küljes õiekobarad, pidid rahva meelest olema ka heaks kaitsevahendiks aiakahjurite muttide, mügride ja hiirte vastu. Usuti, et kui õites oksi torgata nende loomade urgudesse, hülgavad nad aia. Looduslike puuliikide viljadest on vanarahva seas teistest enam olnud populaarsed hariliku pihlaka ja hariliku kadaka viljad ning sarapuu pähklid. Neid varuti talveks teinekord üsna märkimisväärsetes kogustes. Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks. Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks. Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
