lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5.
1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad
Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4
Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht. Siin tuleks künda kas üleni või ribadena,paraneb veerezhiim. Kuivad liivmullad(sambliku, osalt kanarbiku ja pohla)muutuvad künni järel niiskemaks, soostunud mullad(sinika, karusambla)aga vettpidava nõrgkivi purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses. LIIGNIISKUSE PAHED, TUNNUSED JA PÕHJUSED liigniiskuse tunnused. Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogilistel ja sellel mullal kasvavate taimede väliste tunnustena.Välistunnustena taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides, metsas puude võrad ümmargused ja aastane juurdekasv väike. Puude okstel rohkelt samblikke
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja välti...
Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele
leidu.Gleistunud rähtmuldi on ca 1,6% mast ja 2,1% põllumaast [2] 3.3 Koreserikka rähkmullaga Järgmine suur osa põllust on kaetud koreserikka rähkmullaga, mille siffer on Kr. Selle mulla iseloomulikuks tunnuseks on see, et keemine toimub enne 30 sentimeetrit. Tegemist on karbonaatsel koreselistel setetel kujunenud koreserikka mullaga. Põllumaaks haritud koreserikkal rähkmullal on huumussisaldus väiksem kui samatüüpi mullal, kus kasvaks mets.. Metsakasvukohatüübiks on antud juhul leesikaloo tüüp. Looduslikust rohumaatüübist esineks 7 seal kuivad loorohumaad.Sellelt alalt peaks tegema kivide ära korjamist, et põldu oleks lihtsam harida. [6] 8 KOKKUVÕTE Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas, on suhteliselt suur osa kaetud Eestimaa viljakaimate muldadega. See annab võimaluse, sellel põllul kasvatada
mullakiht). Alusmetsas kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik), kui ka looaladele iseloomulikke, lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Esinevad peamiselt saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo (kl) - tekib samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil (10-30 cm). Esinevad õhukesed paepealsed (K’’) või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad (K’’ K’’’). Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega
(õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud.
Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht. Siin tuleks künda kas üleni või ribadena,paraneb veerezhiim. Kuivad liivmullad(sambliku, osalt kanarbiku ja pohla)muutuvad künni järel niiskemaks, soostunud mullad(sinika, karusambla)aga vettpidava nõrgkivi purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses. 6) LIIGNIISKUSE PAHED, TUNNUSED JA PÕHJUSED liigniiskuse tunnused. Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogilistel ja sellel mullal kasvavate taimede väliste tunnustena. Välistunnustena taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides, metsas puude võrad ümmargused ja aastane juurdekasv väike
Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas)
..530kg/m³. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune. Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. 3) Kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd kasvab järgmistes kasvukohatüüpides: · Leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo 30 cm paksune mulla kiht paekivil või õhukesel rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont.
Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika Metsakasvukohtade seos mullaga:
, hall-lepp 41-50 a.). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel. Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm. Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks: 1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo. 1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6
Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Võivad esineda aga peen- ja väikekivisus. Valdavaks metsakasvukohatüüpideks leostunud muldadel (Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused: 1. Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng. 2. Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga. 3. Tootmislikud tunnused - muld tootmisvahendina. Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused - seire. Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimise...
poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike bon. kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, tüsedus ja sellest tingitud põud. Loometsades on E. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Ia-II bon. Lõhmuse järgi 2 Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, 1.4 Laanemetsad kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. eriti kohtades, kus valgust on Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, jänesesekapsa kasvukohatüüp. ligikaudu 3%. leesikas, samblad (palusammal, Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb Leesikaloo (ll) s.o
Puit on väärtuslik nagu künnapuul. 12. Metsakasvukohatüüpide iseloomustus: Loometsad siia alla kuuluvad pael, rähksel või klibumullala kasvavad madala tootlikkusega (III-V boniteet) mullad. Kõige sagedamini esineva männikud vahel ka kuusikud ja kaasikud. Puitud on madalad ja hõredad, puude juurdekasvu piirab mullakihi väike tüsedus, mis omakorda tingib ebasoodsa veereziimi. Jaguneb 1) Leesikaloo esinevad männikud kohati kuusk ja kask. Õhukesed paepelased mullad. Niiskuse puudus. Alusmets: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik: on hõre, iseloomulikud taimed on lubikas, leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane
Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski
kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid jagunevad tüübirühmadeks Arumetsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim. Soometsade jaotamisel o Tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi. Loometsad Leesikaloo (II) – loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp, mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Kastikuloo (kl) – samuti paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: 10-30 cm. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (sm) – on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum, asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi
kuivendatud metsades< 25 cm Metsatüüp- määratakse enamlevinud puuliigi järgi. TÜÜBIRÜHMAD 1. Arumetsade klass 1.1. Loometsade tüübirühm- kõige karbonaatsemal mullal (lubjakivil) (pH~7), küllaltki kuivad. Kujunenud pael, rähal, klibul, veerisel. Mullaprofiil alla 30 cm. Vihmaperioodil paras- või liigniisked, suvel kuivavad läbi. Leidub kserofiilseid4 ja mesofüütseid5 taimi. Alustaimestik on võrreldav niidusteppidega. 1.1.1. leesikaloo kkt.- loometsadest kõige kuivem, väga õhukesel pae-, rähk- või klibumullal (alla 10 cm). Reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Muld kergesti läbikuivav, põhjavesi sügaval. Iseloomulik on taimede kasvu pidurdav niiskuse puudus, rohurinne hõre. Levinud saartel ja Lääne-Eestis. 1.1.2. kastikuloo kkt.- lähtekivim 10-30 cm sügavusel, põhjavesi sügaval, muld kergesti läbikuivav
Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski.
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Söötühikute järgi. 4 maksu klassi, millest kalleim üle1100 söötühikuga hektaril 3500kr/ha ja odavaim alla 400 söötühikuga hektaril 1000kr/ha 4. Murumaa Baashinnad: Elvas 15kr/m² Puhjas 8kr/m² Tõrvandi 21kr/m² Muld Kkt Boniteet Kh', K' leesikaloo V-VA Khg, Gh, Kg, Gk lubikaloo IV-VA Kh'', K'', K'g kastikuloo III-IV(V) K0, KI, E0 sinilille IA-II Lk, Lkg (LkIII), LP jänesekapsa IA-II LI, LII, Lk l?.l/sl pohla II-III LIII (LIIl) kanarbiku IV-V LI (LIIl) sambliku IV-VA
Puistute kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Põhjavesi asub sügaval. Väikese peenesesisalduse tõttu on mulla poolt kinnipeetava vee hulk väike ning puud kannatavad enamasti niiskusepuuduse käes. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo, lisaks fragmentaarselt esinev lubikaloo. Leesikaloo kasvukohatüüp (ll) Loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Mullaks on väga õhuke huumuskarbonaatmuld (Kh'), lõimiselt enamasti liivsavi (harvem saviliiv või ka liiv). Puistutest esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane, esineb palju häilusid seal, kus paas ulatub maapinnale. Puud halvasti laasunud, suure koondega. Kuivõrd puude juurestik asub õhukeses pinnases, on nad tormihellad (ka mänd). Boniteet V-Va
tootlikkusega ja omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht- ja
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
omapärase kseromesofiilse alustaimestikuga metsad. Metsa tootlikkus on madal (III-V boniteet). Sagedamini esinevad männikud, harvem kuusikuid ja kaasikuid. Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 61. Palumetsade rühma üldiseloomustus. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhukehuumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas.