Jaanipäev-24.juuni Jaanipäevonüksaastatähtsaimpüha. Jaaniõhtulsüüdatijaanituli.Tulisüüdatimäepeal,kiigeplatsilvõipikateibaotsas. Lõkkeplatsehitijaanikaskedega.Kasedviidikatuppa.Kaseokstesttehtijaanisauna vihad,sestjaanipäevalolitavakskäiasaunas. Kunajaanitulesuitsolitervendav,siisinimesedkäisidläbisuitsujahüppasidüle tule. Jaanitulejuurestantsiti,lauldi,kiiguti,mängitiringmänge,peetijõukatsumisi. Tuleääressöödipühadetoitu(sõir,korbid,piimatooted)jajoodijaaniõlutvõikalja. Järve, jõe ja mere ääres sõideti jaanilaupäeva öösel ka paadiga ja põletati seal tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi lindude,loomadejainimestekeeltningsaiteadmisedkõigimaailmaasjadekohta. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ja leitud õis tuli viia kohe mets...
ööbima kodumajutustesse. Baikali järve ümbrus on täis väikseid talukesi, millel on väljas silt ööbimismajutuse kohta. Sealne majutus tähendab tavaliselt oma tuba ning söögi ja joogi võimalust terve päeva vältel. Iga hosteli, kodumajutuse või hotelli juurde käiv kohustuslik element on saun, mida saab tellida väikse lisaraha eest. Siberlased, nagu ka eestlased, armastavad sauna. Ainuke, mis on erinev, on viht. Eestlaste vihad on tavaliselt kasest tehtud, kuid siberlaste vihad on tehtud kuusest. (M. Matiisen (2009)) 1.5. Orienteerumine Artikli autori kogemusi mööda on Siberis kannavad peatänavad kolme nime, milleks on Lenin, Marx ja Gagarin. Kui olla ühel nendest tänavatest, siis võib kindel olla, et asute kesklinna südames. Tegelikult on iga linn isemoodi. Näiteks ei ole Irkutskis selliseid elumaju, nagu Baikaliski või Angarski inimestel. Rongiga sõita vaid teise linna, tekib tunne nagu oleksid sõitnud teise riiki.
sajand 1644 VANARAHVA USKUMUSED Pärtlipäeval töötamisest arvati põllule ikaldust, seepärast seisis neil päevil põllutöö. Rukist külvati kolm päeva enne või kolm päeva varem. Lambaid pärtlipäeval pügades sai pika villa. Pärtlepäeval pannakse kotti vilja ja vilja pääle kotisuhu hobuseraud: vili õnnistub . Sellel päeval käidi kosjas. Tehti lambavihad, mis valmistati peaaegu igasuguste lehtpuude okstest sel päeval tehtud vihad maitsesid lammastele rohkem Selleks ajaks pidid talinisu külvatud olema. ILMA ENNUSTAMINE PÄRTLIPÄEVA JÄRGI ,,Pärtel pärib pääsukesed" Kui pärtlipäeval sajab, siis on terve sügis vihmane. Kui peale pärtlipäeva müristab, siis tuleb soe sügis. Kui peale pärtlipäeva on näha pääsukesi, tuleb ilus ja soe sügis. Jõhvis teatakse, et ilmad on rajused kaks nädalat enne või pärast viimast pärtlipäeva: kui varased
Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada
sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos pererahvaga saunas hoiduti end pesemast öösel VIHT valmistati kase, harvem tamme ja vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud viht lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt
Loogiline, et selleks on just laupäev, sest see tähendab töötegemise lõppu. Igal juhul on põhimõte üks: saunast peab tundma mõnu, muiud pole motet sinna minnagi. Siiski hoiab saunakultuuri üleval suvekodud ja suvilad, sest heaks kombeks on kujunenud sinna sauna külaliste kutsumine. Saunaskäigu teeb eriti heaks vihtlemine, paljud sauana armastajad arvavaad lausa, et saunaskäimine kaotab suure osa oma mõnust, kui minna sauna ilma vihata. Levinumad vihad on tamme või kaseokstest tehtud. Laval viheldes kiireneb organismi ainevahetus ja nahk puhastub põhjalikumalt. Enne käikulaskmist pehmendatakse vihta soojas vees, külmunut aga elustatakse jahedas vees. Vihtlemine algab leili viskamisest. Kerisele visatakse tulikuuma vett, millele võib lisada mõned tilgad eeterlikku õli. Paraku jääb vihtlejaid ühe vähemaks, sest saunaskäijate arv kahaneb ja vihtu müüakse vaid vähestes kohtades. Ja näiteks Eesti ühissaunades pole üldse
igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim
Kask oma ilusa välimuse, lehtede sooja ningi õrna kohina ja kasulikusega on saanud üheks eesti rahva lemmik puuks. Sellest annavad tunnistust paljud muistendid, laulud ja kaskede erinevata rahvapäraste nimede rohkus. Näiteks nimetatakse kaski rahvakeeles kõivudeks, kassi pässadeks ja õmmikuteks. Heal lapsel on ikka mitu nime. 4 Intervjuu Aino Stimmeriga Mina: Mis sul seosneb kõige rohkem kaskedega? Aino: Vihad, kasemahl, kasepühad ja pulmaväravad. Mina: Millised on pulmaväravad? Aino: Kaks inimestes kõrgemat kaske ladvast kokku seotud, nii, et inimesed mahuvad sealt läbi. Seda nimetakakse ka auväravaks. See on ilus dekoratsion pulmades. Pulmades kasutatakse kaski peale auväravate ehitamiseks ka muud moodi kaunistamiseks. Mina: Kuidas tähistakase kase pühasid? Aino: Inimese kõrgused kased või suured okste kimbud (enamasti tuuakse siiski kased mitte kaseoksad) tuppa.
soosaartele, muldhüttidesse järele mõtleme au ja jumala üle?" · Põgeneda ei saa, sest ideele truuks jäämine nõuab kohalejäämist. "Pahlen rääkis edasi: "Mina ei ole küll sellest hoolimata välismaale pagenud. Tehniliselt oleks see olnud siin hõlpsasti võimalik. Pigem ütleksin ma, et põhjuseks on olnud minu ettevõtmatus. Saamatus, kui tahad ja võib-olla ka kiindumus neisse minu pomerantsidesse, mis mul siin klaasi all vaevaliselt valmivad. Sa tunned ju ise kui vihad nad on. ...Aga ikkagi kõige põhjapoolsemad pomerantsid terves Euroopas, minu teada. ...Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." · Timo oli aus õilsameelne rüütellik aadlimees, oma vande ja kohuse täitja, vähem sihikindel võitleja kui praktiline mõtleja. · Realistlik Timo- elas omas ajas. Heidab keisrile ette, et ta ei näe tegelikku olukorda. Realism-
atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne
veel luua jaoks kasutada. Kasevitsal oli vanasti maagiline ja kasvatav toime, seda nähes muutusid lapsed heaks ja sõnakuulelikuks, kasevitsa kutsuti urvaplaastriks. Tehakse saunavihtu Arukask on parim puuliik saunavihtade valmistamiseks. Vihtu tehakse siis, kui lehed on täis kasvanud. Vanarahvas uskus, et vihtu tuleb valmistada siis, kui on noorkuuaeg, kuiv pilvine ilm, puhub lõuna- või läänetuul. Pühapäeval ei tohtinud vihtu teha. Valmistatud vihad kuivatatakse, soolatakse (Soomes) või sügavkülmutatakse. Vihtlemine vähendab lihaste väsimust, parandab vereringet, peletab väsimust, annab hea une ning söögiisu. 8 Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel võib kohata halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö.
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõe...
läbi. Korraldati mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikul kiiguti. Usuti, et sel ööl on liikvel võlujõud. Loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega, kõik salavaranduste koopad põlevad jaanitulena ja nõiad keedavad kõvasti salarohte. Jaanilaupäeva öösel korjati ka ravimtaimi ning saunavihad pidid selleks ajaks olema valmis tehtud- hilisemad vihad ei ole enam nii pehmed ja lõhnavad. Neiud korjasid vaikides üheksalt heinamaalt üheksa õit ning punusid neis ristteel pärja. Pärg tuli pähe asetada ning kodus magama heites pea alla panna- nii pidi unes nägema oma tulevast abikaasat. Levinud komme tänapäevani on hüpata üle jaanitule, see pidi tooma edu ja kaitsma õnnetuste eest. Jaanipäeval toodi tuppa värsked kased, käidi saunas ning puhati öisest pidutsemisest. Jaanilaupäeval, 23. Juunil tähistab Eesti Vabariik võidupüha
Metsatöö. · Kütte- ja tarbepuude raiumiseks peeti sobivaks aega novembrist veebruarini (jõuluaeg väljaarvatud). · Jüripäeval ei tohtinud puid istutada, karjavitsa murda ega elavat puud vesta, ristipäeval oksa ega lille murda. · Põllumaa raadamiseks ja heinamaalt võsa raiumiseks oli sobiv sügissuve kõige kuumem aeg karusepäeva paiku. · Saunvihtade valmistamiseks olid eelisajad, eriti arvestati kuu faasi, et vihad oleksid pehmemad ja ihu ei hakkaks pärast saunas käiku sügelema. Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev. · Puhkepäevad olid neljapäev , kirikuõpetaja mõjul ka pühapäev. Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal. · Vokid pandi jõuluajaks ja ka muudeks tähtpäevadeks koguni peitu. · Ketrustööde lõpetamise tähtpäevaks oli küünlapäev (2. veebruar).
Surnute hinged jäid edaspidiselt mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg (29. Sept – 10. Nov). Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud, millel pakuti paremaid toite. Sügisel lõikuse ja loomade tapu ajal oli värsket liha, leiba, käkke, putru ja üldse muud uudset. Hingede ärasaatmisel köeti neile ka sauna ja pandi lavale valmis pesemisvahendid ja vihad. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, et mitte hingi pahandada. Loodus oli muinaseestlaste jaoks väga oluline, sest sellest sõltus nende terve elu ja olu. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Seetõttu suhtusid inimesed loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kõikjal esines veel teatud vaime ja ka haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kodu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad
Korp! Sakala Saun ja saunatamine Rebasereferaat Koostaja: reb! Andres Uibo Juhendaja: ksv! Anton Pünninen Tallinn 2008 Sisukord SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SAUNA AJALUGU ...........................................................................................................4 ERINEVAD SAUNA LIIGID...............................................................................................5 VASTUNÄIDUSTUSED......................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 .....................
pahandada. Hingede ajal liikusid hinged ringi ja neile kaeti laud kõige paremaga. Sügiseti lõikuse ja loomade tapu ajal oli alati värsket liha, käkke, leiba, putru ja üldse uudseid asju. Mitmel poole viidi toit hoopis tareotsale, sauna, reheparsile, lakka. Hingede ärasaatmisel köeti neile sauna ja pandi valmis vihad ning pesemisvahendid. Religioon ehk usund usk üleloomulikusse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat. Vägi muinaseesti muinasusundi põhimõiste, tähendab üleloomulikku jõudu, elujõudu, rammu, võimu. (Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana)
muudab kõik huvitavamaks ning põnevamaks, kuid selle soovi palume edastada talu juhile. Samuti võib korraldada pereüritusi. Üritused mõeldud kuni 30 inimesele, kellest 9-le on antud ööbimisvõimalus. 4. Saun: Võimalus eraldi rentida sauna, kus võimalus pidada ka väikeseid saunapidusid. Maksimaalne saunakülastajate hulk korraga on 6 inimest. Sauna hind määratakse tundides, kuhu sisse on arvestatud küttepuud ning vihad. 5. Muud võimalused: Toitlustamist talu poolt ei toimu, see tuleb külastajatel ise korraldada, kuid on võimalus kasutada vanas stiilis välikööki, kus võimalik grillida, 4 suitsetada (liha, kala). Võimalus on ette tellida talu juhatajalt eraldi lihatooteid grillimiseks. Hiljem saab istuda väljas varikatuse all, kuhu mahub maksimaalselt
toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2. Suurus: 20-22 m. 3
mõnenädalase kasutuse järel haisema nii, et nende asukad pidid ümber kolima. Kanalisatsioon puudus täielikult, selle asemel oli ainult puust paraskid, mille servadele seati istumiseks ,,kena padi" ja mida varjas roheline kate. Puhtuse hoidmine, nagu meie seda tänapäeval tunneme, oli võimatu. Kallid rasv- või oliiviõliseebid olid kättesaadavad ainult jõukatele, aga kirbud ja seinapragudes ning rõivavoltides pesitsevad lutikad, olid ka puhta ihu nuhtlused. Mooruspuuokste vihad voodi all aitasid öösel kirpe peletada, kuid päeval oli parimaks vahendiks väike karusnahatükk ihu vastas, mis meelitas kõik söödikud enda sisse. Paremat rohtu polnud kuningalgi võtta. Selle ajajärgu lahutamatuteks kaaslasteks olid haigused ja epideemiad. Üks kardetuim, Inglise katk ehk nakkav higitõbi kujutab endast piinarikast surma. Äkitselt algavale ebamugavustundele järgneb vappekülm, siis peapööritus, valu peas, kaelas, õlgades ja jäsemetes. Pärast seda palavik ja
kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased
puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhilised mõjutajad on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Haiguste puhul: võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust
kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatemperatuuri sellega, et suurendavad higistamist aitamaks inimese siseelundite temperatuuri normaalsena püsida
9. Metsmesindus 24 10. Jõulukuuse kasvatamine 25 11. Puidu kasutus 26 1.1. METSA KÕRVALKASUTUS Metsa kõrvalkasutus laiemas mõttes e. metsandusega seotud tegevus: 1. Metsa kõrvalsaaduste varumine · seened, marjad, pähklid, ravimtaimed, · jõulukuused, dekoratiivoksad ja -kased, · punumisvitsad, juured, vihad, luuad, · kase toht, koor, niin, · kase ja vahtra mahl, okaspuude vaik. 2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine
☼ mikroajalugu üks võimalik lähenemine ajaloos, ajaloolise roll on leida õige ja sobiv kava enda probleemi uurimiseks Argiajalugu: ☼ interdistsiplinaarne ajalugu ☼ 1980. aastatel Saksamaal võrsunud kultuuri- ja sotsiaalajaloo suund (Alltagsgeschichte), mis asetas rõhu minevikukultuuride ja -ühiskondade argielu uurimisele. ☼ vaadata alt üles, argi tasandilt ☼ esemeline, materiaalne kultuur, mis toetuvad argikultuuri (riided, mööbel) ☼ psühhoanalüüs: alla surutud vihad Alf Lüdtke (1943–2019) ☼ kuidas järjest tugevnev riigivoim allutas burokraatia reeglitele argielu ☼ mida argiajaloolane esitab minevikule “Argipäeva ajalugu” ☼ 7 artiklit: kuidas mõjutas natsismi levik töölisi ☼ teoreetiline perspektiiv: sissejuhatus Paul Steege, “Must turg, külm sõda: Argielu Berliinis 1946–1949” ☼ eesmärk: rekonstrueerida tavalise berlinlase elu; kuidas sõjajärgses berliinis tuli külma sõja ideoloogia Šotimaa argiajalugu 1000–2000
tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks , samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas,
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
" Kes ei tule jaanitulele, sel kasvavad "odrad ohakased, kaerad kasteheinased". Lõuna-Eesti jaanilauludes on Jaan üleloomulik olend, karja- ning põlluõnne andja, kellele tuleb tuua sõira ja muud meelehead, siis jagub toitu nii karjale kui inimestele. Üks jaanilaupäevaseid ettevõtmisi on saunakütmine ja jaanivihtade valmistamine. Maal pole see komme tänini unustusse jäänud. Kolga-Jaanis öeldi, et enne jaani tehtud saunavihal on üheksa rohtu sees. Vihtade valmistamisel laoti huupi vihad hunnikusse, pärast aga loeti üle. Kui oli paarisarv, tähendas see soovi täitumist. Kõpus on arvatud, et jaanivihaga vihtlemine ravib jooksvahaigust ning üldse igasuguseid liigesevalusid. Vaivaras ja mujalgi idapoolses Eestis oli kombeks pärast saunasttulekut viht saunakatusele visata: kui jääb pidama, on hea õnn või pulmad tulemas. Hõlpsam on toimida nii, nagu tehti Nõo kandis: saunavihast tuli tõmmata üksik oks ja sellel lehed ära lugeda
järglastele. Arukase kasutamisvõimalused on väga laiad. Enamikus meist ei kujuta head saunaskäiku ette ilma tubli leilivõtmise ja sinna juurde kuuluva vihtlemiseta. Paremad kasevihad saadi kohe peale jaanipäeva vanal kuul [ vanal kuul tehtud viha sees on üheksa rohtu, aga noorel kuul tehtud viha sisse saab seitse haigust (Võrumaa)] noorte arukaskede kohevatest külgokstest, millised seoti tugevaks vihaks ja need kuivatati paarikaupa varjulises õhurikkas kohas. Nii jäävad vihad värskeks, nende lehed seisavad hästi küljes, nad on aromaatsed ja tervislikud. Ka hea luua saab tugevatest ja painduvatest arukase okstest. Kasepungad ja lehed sisaldavad saponiine, eeterlikke õlisid, parkaineid, suhkruid jm., mistõttu on nad tähtsal kohal rahvameditsiinis ja kasutatakse sapi-, põie-, naha- jt. haiguste raviks, samuti higileajava vahendina. Kaselehtede ja pungade keedist kasutati varem seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
