kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis. Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber. Ajalooline- põhineb ajaloolisel ainestikul,
loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24.Nimeta poeemi peamised tunnused! Mitmeosaline, süzee 25.Mis on ood? Ülistav kiidulaul 26.Mis on pastoraal? Karjaseluuletus 27.Mis ülesanne on esimesel valmiosal? Esimeses esitakse sündmus 28.Mis ülesanne on teisel valmiosal
Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Ta kirjutas loodus-, kodu- ja mõtteluulet. 5 luuletust Teema Pealkiri Ilmekad kujundid Hinnang/ põhjus motiivid ,,Lepatriinu" Loodusteema ,,Päike toetas vastu seina Ilus ja lihtne oma valged soojad käed..." loodusluuletus. Tekitas ,,Põõsal tiksub väike lind..." mõnusa suvise tunde. ,,Viimane Mõtte-/loodusluul ,,Vihiseb tuiskav liiv..." Väga meeldis see käik" e Veeselja rohetav kaugus luuletu, see oli täpselt mind nagu kättpidi veab..." nagu minu mõte, aga ma ei oleks osanud seda nii
Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega, pealkirjaks sai "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaaline luuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber
momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste. d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus
Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem Lüroeepiline zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul Haiku Väike jaapani loodusluuletus silbid vastavalt 5+7+5 DRAMAATIKA LIIGI JA ZANRID Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne Mõeldud laval ettekandmiseks. Tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.
Prantsuse e. Ronsand'I sonett Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult tihti sünge. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline. Sisus on tihti legendid, rahva pärimused ja ajaloosündmused (F.Schiller "Kinnas", M.Under "Kolmteist ("ballaadi Poeem pikem mitmeosaline luuletus, mida iseloomustab jutustav süzee. (A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus
ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller, Puskin, Eestist Jakob Tamm ,,Orjakivi" ja Marie Under ,,Merilehmad". POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee),
võrdlus-konkreetne võrdlus, sa oled ilus kui päike, sa laulad kui siidisaba metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on 'valge tuvi mu aknalaual' siis see sümboliseerib rahu. Sonett-14värsiline kindla riimiskeemiga luulevorm Haiku-3värsiline Jaapani loodusluuletus, Ballaad-jutustav luuleteos Piltluule-nt luuletus on toolist , siis luuletus on toolikujuline Värssromaan-romaan värsivormis 4)Dramaatika: ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus. Draamateosed on mõeldud, et neid kantakse ette suuliselt, sellest tulenevalt ongi draama põhiomadusteks dialoogivorm, tegevus kulgeb olevikus ja tegevus areneb pingeliselt. Näidendite lavastamisel kasutatakse klassikalist skeemi: Sissejuhatus iseloomustab tegelasi ja nende omavahelisi suhteid (kes keda
· Enno luuletusi on palju viisistatud Villem Ridala · On omapärane looduslüürik, kes oma isikut tagaplaanil hoides on siiski tähelepanelik vaatleja. · Impressionismile omased jooned. · Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming. · ,,Talvine õhtu" laktooniline, valitud sõnastuses, ilmeka, avatusele osutava graafilise kujutusega loodusluuletus. · Ridala lüürikas on keskne koht rannaloodusel. · ,,Kevade tunne"; ,,Luitel" ,,Sügistalvisel ööl" · Tähtis osa varjunditel. · Mitte ainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasi ka avarat kõiksustunnet, märgistavad sümbolistliku ,,teise maailma" olemasolu. · ,,Talvises õhtus"; ,,Kevadetundes"; ,,Rahus" viimase on kasutatud eriliselt meeleolukat võrdlust ning palju ja mitmelaadseid epiteete.
eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all “Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-Laulud”, mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule.Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks “Sa tuled, vaikne õhtu”, tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa
vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keelde. Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu-Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. Jannsenist sai oma tõlkelüürikaga saksa sentimentaalsete loodus-, isamaa- ja armastuslaulude ümberistutaja meie ärkamisaja lüürikasse, aga ühtlasi ka saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis. Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie
epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus
*Kuressaare gümnaasium (huvi keelte ja kirjanduse vastu) *1905-1909 Helsingi ülikoolis (soome keel ja kirjandus, folkrolistika ja Põhjamaade ajalugu) - Töötas emakeeleõpetajana; 1923 kuni surmani Helsinigi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor - Rühmituses Noor-Eesti Ridala looming - omapärane looduslüürik - impressionistlik luule - Noor-Eesti esimeses albumis 1905 ilmus klassikaks saanud „Talvine õhtu“ – loodusluuletus, mis on: *lakooniline, ilmekas *valitud sõnastusega *avatusele osutava graafilise kujundusega - Rannaloodus: *näiliselt objektiivselt edasi antud (mina-isikut ei rõhutata) *looduspiltide meeleolu annab aga märku lähedalviibivast inimesest *“Kevade tunne“, „Luitel“, „Sügistalvisel ööl“ - Varjundid: *üks tema meelispilte päeva üleminek õhtuks ja ööks, ehahämarus *“Talvine öö“, „Rahus“
Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi.
merega. Oma saar kui rahvustunnetus ja kultuur. Suits oli paguluses. Seostada teda kõikide revolutsiooniliste kirjanduskujunditega. Tuglas andnud vihje. Armastuse otsing? „Oma saar“ hea näide sümbolismist. Pole viiteid välisele maailmale. „Noorte laul“ Noorus üheks läbivaks joones. Noorus kui teatud ellusuhtumise viis. Noorust seostatakse tugevuse ja jõuga. Kodumaa kaitsmine. „Noorte laul“ luuletuses on välja toodud seesama põlvkond, kes tormi ootab. „Kevadelaul“ pole loodusluuletus, räägib ühiskonnas toimuvatest muutustest. „Elu tuli“. Tuli kui midagi ülesehitavat, leegitsevat. Tegemist justkui elu energiaga. Ei ole põleva mõisa tuli, pigem midagi ajatut. Tugev Nietzsche mõju, tuli kui tähtis element. Meeste subjektsus õigustatud? Mehine luule, võitlusega seostuvad mehed. „Mõõk“ toestab võitluse motiivi. Tuuakse meie ette väga auditiivne maailm. Ei ole seostatav naistega. Kogu luule intonatsioon – palju hüü märke. „Elu tuli“
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Fööniks on igavese uuestisünni sümbol. G grafiito plangujoonistused ja -kirjad. Grafiitod on nüüdisaegne rahvaluule, mis sünnib soovist end väljendada. Seda iseloomustab ehe rahvakeel ja vahetu väljenduslaad. Näiteks: JÜRI+MARI=ARMASTUS grotesk liialdav, karikeeriv kujutusviis, milles kujutatakse vastandlikke nähtusi: traagilist ja koomilist, ülevat ja madalat, tõelist ja ebatõelist. Näiteks Jüri Üdi (19481995) 1970. aastate luule. H haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (16441694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
