I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
1812, I (135 . 587 ) . . (. 120 . 640 ), 25 . (110 ). 24 . . 25 . . " , , ", -- . , . : -- 44 ., -- 58 ., . . 40% . 25 26 , , , . . . . , " ", , , , , . -- : " " , " ". , , .
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viin...
juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahingu käik 7. September 1812 Venemaal, Borodino lähedal. Napoleoni juhitud Prantsuse vägede ja Mihhail Golenistsev-Kutuzovi juhitud Venemaa Keisririigi sõjavägede vahel. Venemaa sõjakäigu jooksul oli Napoleon kaotanud kolmandiku oma vägedest haiguste ja muude raskuste tõttu. Kutuzov oli väga andekas vähejuht, kes võttis Napoleoni Borodino all vastu. Lahingu võitis siiski Napoleon, kaotades 30 000 meest, samas kui vene väed kaotasid 40 000 meest. Borodino lahing Borodino lahingu käik Krahv Mihhail Illarionovits Golenistsev-Kutuzov Smolenski oli Vene väejuht. Mihhail Kutuzov määrati 1. märtsist 1761 kuni 1762 Eestimaa ja Peterburi kubermangu Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsogi tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks. Mihhail Kutuzov
Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist, Austerlitzi linna juures (praegune Slavkov u Brna Tsehhis Brno lähedal), kui Napoleon suutis jätkuvalt oma vägede liikumiskiirusega liitlasi üllatada ja jõudis Austria-Venemaa ühendvägedele järele.
andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud. Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu. Ta soovis sõda lõpetada, kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi
Ta teadis, mida teha, et tema sõjavägi oleks võitmatu ja selle poole ta pürgis ja sai sellega hakkama. Ta ilmselt uskus ja teadis, et tema sõjavägi on piisavalt tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures 8. Eelnevalt oli Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhata Mihhail Kutuzov tõmbus nüüd oma vägedega itta tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga
koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24. Juunist, kui vaenlane sisse tungis, on Vene armee kindral Barclay de Tolly juhtimisel pidevalt taganenud, hävitades tee peal kõikvõimalikud pelgu-/varjupaigad prantslastele Kui hakatakse juba Moskva alla jõudma, otsustab uueks juhiks määratud marssal Kutuzov Borodino küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8. Septembril kell 18 tõmbavad venelased oma rindejoone kilomeetri võrra tagasi ja peagi selgub, et sissetungija on lahingu võitnud Suundutakse Moskva poole väikse lootusega seal siiski rahu sõlmida ,,Moskva! Moskva!!!!''
450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras Aleksander I enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda, Borodina küla juures. Lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud vene armee purustamist. Kutuzov taganes ja koondas väed laagrisse, et täiendada jõuvarusid. Napoleoni väed läksid moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, vene sõdurite poolt põlema pandud linnas hävis ligi 2/3 hoonetest. Ta soovis sõda lõpetada, kui aleksander lükkas rahuettepanekud tagasi, 1812. A detsembru lõpuks oli napoleoni armee häving ilmselge. Sõda Euroopas 1813-1814- 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida-Preisimaal vallandus sõda
Marat- jakobiinide suuna tähtsamaid esindajaid ning ka üks populaarsemaid revolutsiooni juhte. Napoleon- 1799 aastal võtab ta prantsusmaal võimu üle, tegi prantsusmaal ümberkorraldusi, pidas sõdu, suurim sõda oli Venemaa vastu Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa Maria- Luise- teine napoleoni abikaasa, oli austria keisri tütar Horatio Nelson-oli admiral, 1805 aasta Trafalgari merelahingu juht Aleksander I- venemaa keiser, sõlmis napoleoniga tilstis rahu Mihhail Kutuzov-armee ülemjuhataja,võitles Napoleoni vastu Barclay de Tolly- III mis toimus? 5.mai 1789-kutsus kuningas Louis XVI kokku kõik seisuste esindajad. 14.juuli 1789- Bastille vallutamine, revolutsiooni algus 1791-ümberkorralduste kokku võtmine asutava kogu põhiseaduses 22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati
Danton - Rahvapäästekommitee juht, tapeti giljotiiniga, sest tal olid vastuolud Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 ) Borodino - 7
tiivuline sirb ja vasar. Lennukid 15 Airbus 319-100 51 Airbus 320—200 23 Airbus 321—200 5 Airbus 330—200 17 Airbus 330—300; 4 Boeing 777-300ER 5 Boeing 767-300ER Airbus 330—300 1 Boeing 737—800 6 Ил-96-300; 10 Sukhoi Superjet 100-95B ]. Airbusid nimetati kuulasate vene helilojade järgi (Prokofjev, Tšaikovski…) Boingid nimetati kirjanikute, teadlaste ja kindralide järgi (Tolstoi, Dostojevski, Puškin, Kutuzov, jne) IL ja Sukhoi kuusate pilootide järgi (Chakalov, Vodopjanov) Lennud "Aeroflot" teeb reisid Moskvast (airport "Sheremetyevo") 52 riigise. kaubanduslik istutamine viiakse läbi 122 sihtkohtades. sealhulgas 75 välismaal: kaks Aafrikas,6 Põhja-ja 2 Kesk- Ameerikas, 12 Aasias, 49 Euroopas, 11 SRÜ riikides ning 36 sihtkohta Venemaal. Standart lennud 8трансатлантических: SU 100—103, Москва — Нью — Йорк — Москва;
Kommentaar: See onarmas luuletus venna armastus õekese vastu ja suve rõõmsast soojusest. Mulle meeldib see luuletus, kuna see on nii armas ja mõtleva panev. Tänavapilt Nüüd tänav onhäälija liikumist täis. Seal kostavad sammud ja tramm juba käib. Kes tulevad vastu mis nendest sa tead? Seal astuvad saatused kurjad ja head. Pilk kisendab: Halasta! Ära mind löö! Läks naine, kes üksikuks jäi sellel ööl. Kaks poisikest lumises lahingus on. Üks on neist Kutuzov, üks Napoleon. Kuid raagus ja lumise pärnapuu all kaks armunut räägivad sosinal. Nad vaatavad üksteist kui varased käod. Ja neil onnii rõõmsadja rumalad näod. Salk sadamamehi käib õõtsudes seal, kui kannaksid maakera õlgadel peal. Kommentaar: Räägib tänavaelust, kus kurjust on palju ja sahkendamist küllaga. Inimestel on koguaeg kiire ja see ongi linnaelu. Mulle meeldib see luuletus, kuna siin räägib palju sellest, missugused tänavad ongi. Valus valgus
vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. 1813 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815.a
Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks.Taheti,et Inglismaa jääks nälga ja jääks nõrgaks,et neid oleks lihtsam lüüa. Borodino lahing-1812a toimunud lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel.Napoleon avas tee Moskvasse,kuid ta ei suutnud vene armeed purustada.Moskva küll vallutati,kuid venelased ei andnud alla.Prantslased olid sunnitud lõpuks taganema,sest neil polnud talve jaoks riideidki. Kutuzov-Määrati Barclay de Tolly asemele.Arvati et Tolly annab lihtsalt Venemaa ära,kuid ka Kutuzov jätkas taganemist.Täna oma plaanile,võitis tema juhtimisel Venemaa Napoleoni väed. Barclay de Tolly-Vene vägede juht.Ta on ka kuulsa Leipzigi Rahvastelahingu võitja. Austerlitz-1805aastal toimunud sõda.Seda nimetatakse ka kolmekeisrilahinguks.Alexander I,Franz I ja Napoleon.Toimus Tsehhi alal.Vene ja Austria on mägede nõlvakutel ning Prantsusmaa on orus,mis paistis olevat üsna halb koht
tulemus? Borodinos, Venemaal. Prantsusmaa ja Venemaa vaheline sõda. Kuigi Napoleonil õnnestus lahinguta hõivata Moskva, siis taandumisel kaotati külma, toidupuuduse ning pidevate Vene regulaararmee ja partisanide rünnakute tulemusena suurem osa armeest. Borodino lahingu võitja puhul ei ole ajaloolased senini üksmeelel: lääne autorid eelistavad Napoleoni ja venelased tõstavad pjedestaalile Kutuzovi. Vahetult pärast lahingut teatasid Kutuzov ja Napoleon mõlemad oma võidust. 14) Millal ja kelle vahel toimus Leipzigi lahing? Milline oli selle tulemus ja miks nimetatakse seda ka Rahvastelahinguks? [lk 126] Kuigi Napoleonil õnnestus lühikese ajaga armee taastada, sai ta 1813 Leipzigi all peetud nn Rahvastelahingus Vene-Austria-Preisi-Rootsi ühendväelt lüüa. Reini jõest idasse jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile
Kasutati mitmesuguseid meetodeid. Näiteks kehtestati Prantsusmaa ülemvõim vallutustega. Valutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Lisaks olid mitmed riigid Prantsusmaa vasallriigid ja liitlased. Napoleon lõi Prantsusmaast sõltuva poliitilise profiili Euroopas. 20. Selgita, kuidas toimus Napoleoni langus: prantsuse-vene suhted, suure armee häving, Kutuzov, sõda Euroopas, Sada päeva. Esialgu loodi Tilsiti rahu, kus Venemaa lubas igavest sõprust Prantsusmaale. Venemaa aga siiski ei pidanud oma sõna ja astus kontinentaalblokaadist üle ja sellele pidi loomulikult järgnema sõda. Napoleon suutis kiirelt kokku ajada ligi 650 000 mehelise armee ja üle piiri Venemaale jõudis umbes 450 000. Venemaal oli vastu panna 300 000 meheline armee. Sõda kandus Venemaale ja Napoleon plaanis Vallutada Moskva, kuid
Kuid nõrgaks küljeks jääb see, et liikmesriigid polnud tugevalt kindlustatud vaid lahkusid kohe kui nägid, et Napoleon hakkab nõrgestuma. Austerlitzi lahing Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene- Austria ühendvägede vahel. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlase ringis. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov. Nimelt oskas Napoleon endast jätta nõrga ja abitu mulje, tegi põhjalikult lolliks Vene esindaja ning meelitas liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Napoleoni lõksu põhiidee seisnes selles, et ta jättis oma armee parempoolsest tiivast väga nõrga mulje. Venelased suunasidki oma peamise jõu sinna, kuid nüüd võttis Napoleon varrukast oma üllatuskaardi, öösel kohale jõudnud uue sõjalise korpuse, kes venelasi üllatas.
vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. 1813 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815
Sõjakäik Venemaale Napoleon I-le ei meeldinud ültse, et ka Venemaal on valitsejaks keiser. Napoleoni eesmärgiks oli saada ainukeseks keisriks Euroopas ja seetõttu alustas ta sõjakäiku Venemaale 1812.aastal. Napoleon alustas retke suurima armeega, mida nähtud. Selleks arvuks oli ligilähedale 700 000 meest, mis sai endale nimeks Grand Armee. Venelased hoidusid otsesest lahingust Napoleoni vägedega ning taganesid. Vene vägesi toodi juhtima Mikhail Kutuzov, kes otsustas veelgi enam taganeda. Lõpuks toimus ikka lahing Moskva kaitseks ehk Borodino lahing, mis leidis aset 7.09.1812. See lahing on veriseim kokkupõrge Napoleoni sõjapidamise ajaloos. Napoleon I suutis hävitada veneväe 45 000 meest. Nädal hiljem marssis Napoleoni hiigelsuur armee inimtühja Moskvasse. Moskva oli aga nii tühi, et armeed hakkas kimbutama näljahäda ja igasugused tõved, mis sel ajal hoogsasti liikusid. Moskva põles ka järgnevate päevadega 75% ulatuses maatasa.
e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg. 6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa 7) Maria Luise-Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi. 8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga 9) Mihhail Kutuzov(1745-1813) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812.pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas. (Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von) 10) Metternich(1773- 1859)-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks.
· Tsarskoje Selos · Vibulaskmist · Semjonvski külas · Riistvõimlemist · Preoprazenski külas · Uisutamist 3.Väejuht, kes viis Vene armee sõjali- 22.Vene väejuht,kelle deviisiks oli ,,raske kehalise ettevalmistuse maailma tasemele õppustel,kerge lahingus" on oli: Fjodor Usakov · Francisco Amoros Mihhail Kutuzov · Mihhail Kutuzov Aleksander Suvorov · Aleksander Suvorov 23.Võimlemine lülitati kohustuslikuna Vene 4.Venemaal kaotati pärisorjus armee ettevalmistus programmi pärast kaotust · 1762 · Põhjasõjas · 1861 · Krimmi sõjas · 1917
- Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele šokk. Kutuzov, kes olukorra tõsidust taipas, saatis keiserliku ratsakaardiväe tähtsaimat positsiooni tagasi vallutama. Napoleon vastas oma ratsakaardiväe kõrgendikule paiskamisega, mis sundis venelasi taganema. See jättis omakorda vabaks Goldbachi ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas kahe väe vahele, kaarega rünnakule sealsete liitlaste tagalasse. Liitlaste vasaku tiiva väed olid
Pilet nr. 2 ; (1) 24. juuli 1812.a. alustasid Napoleeoni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000-meheline armee. Venemaal oli vastupanna u 300 000-meheline armee. Napoleon i eesmärdiks oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ja nõuda rahutingimusi. Vene armee taganes ning vältis piirilahingut. 1812 .a. augustis määras Aleksaner I ena asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi. Kutuzov otsustas Napoleoniga lahingusse astuda 110-120 km eemal Moskvast. 7.sept.1812 toimunud lahingus Borodini küla juures jäi lahinguväli Napoleonile, Kuid vene väed ei purunenud. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ning otsustas väed viia Moskvast lõunasse puhkama ja jõuvarusid täiendama. Sõda muutus aina rohkem rahvasõjaks. Kui Napoleon oma armeega Moskvasse jõusid oli Moskvas puhkend suur tulekahju ja 2/3 hoonetest oli hävind. Lin oli peaaegu inimtühi.
teistega arvestamine. *indiviidid, egoistid. Peavad tähtsaks oma isiklikku heaolu ja mugavust. *kangelased teel. Inimesed, kes avastavad üldisi väärtusi, aga on välja kasvanud enesekesksest, arenevad. Tolstoi mõistab sõja hukka, näeb laastavat ja hävituslikku poolt, aga samas tõdeb, et äärmuslik olukord paneb rahva proovile, sunnib arenema ja edasi kujunema. Väejuhtidest rtäägib ta nii Kutuzovist kui napoleonist. Tolleks ajals oli kutuzov vana mees, jäi sageli tukkama, aga vaatamata sellele on Tolstoi teda kujutanud sooja ja lihtsa inimesena. Sõjaplaanide koostamisel lähtub ta kaugemast eesmärgist-võidust Napoleoni üle. Ei pea vajalikuks mehi saata mõttetusse surma, tema mõte oli Moskva maha jätmine, sest ta ei näinud mõtet astuda Napoleoni vägeda vastu. Väljendab patriotismi Venemaa eest võitlemisel ja ei saa aru, miks Napoleonil oli vaja tulla sinna. Vastukaaluks, Napoleon, kes kujutab
Üks kõige hiilgavamaid hetki selles peadpööritavas tähelennus oli Austerlitzi lahing, mis toimus 1805. aasta 2. detsembril, Napoleoni kroonimise esimesel aastapäeval. See kolossaalne kokkupõrge leidis aset toonases Austrias, tänases Tsehhis, Brünni ehk Brno lähedal. Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlast. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov, keda pidevalt segasid kaks keisrit Aleksander I ja Franz II. Austerlitzi all saavutas Napoleon oma kõige täiuslikuma võidu. Napoleon trumpas nad üle kõigis zanrites, kaasa arvatud näitemängus. Nimelt oskas ta endast jätta nõrga ja abitu mulje, tehes põhjalikult lolliks Vene esindaja vürst Dolgorukovi ning meelitades liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele
Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser Mihhail Kutuzov arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei kuulanud teda ja koostasid plaani ründamiseks. Bonaparte sundis Vene väed taganema. Lõpuks peale pikka lahingut suudeti ka teised väed taganema ajada. Prantslaste kaotuseks oli 1300 meest ja 7000 haavatut. Liitlased kaotasid 16 000 meest ja 11 500 meest võeti neilt vangi. Lahingu otseseks tagajärjeks oli Austria – Prantsuse rahuleping ja venelased pidid taanduma Poolasse.
kaitseks ette valmistamata. Vaid Narva suudeti sõja alguses kähku kaitsesobilikuks muuta ja sinna toodi 8000-9000- meheline Narva korpus hilisema Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzovi (pildil) juhtimisel. 5.9. Borodino lahing 26.08.1812 Kuna Barclay de Tolly taganemistaktika ei meeldinud Venemaa üldsusele, oli Aleksander I sunnitud ta armee ülemjuhataja kohalt taandama. Tolly asemele määrati Mihhail Kutuzov, kelle juhtimisel kohtusid Vene väed 26. augustil (7. septembril) 1812 Borodino küla juures Napoleoni vägedega. 5.10. Riia garnisoni üldpealetung 01.11.1812 Vene väejuhatus üritas juba 1812. aasta suvel ja sügisel diplomaatiliste vahenditega Preisimaad liidust Prantsusmaaga välja meelitada. Selleks üritati kontakteeruda ka Kuramaal asuva Preisi abikorpusega, kuid tulutult. Seejärel otsustas Liivimaa uus kindralkuberner Filippo Paulucci 10 000-mehelise Riia
Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington
1812, kui Vene Prantsuse sõda, pole päris aus kirjutada sellest võidukast sõjast, kui pole kirjutatud 1805. Aasta sõdimistest Napoleoniga. Seega võtabki vaatluse alla aastad 1805-1825. Geograafiliselt on see romaan veel laiem, sest see on siis Moskvast kuni Pariisini. ,,Romaan Epopöa", kuna romaanil on neli osa, mis veel omakorda jagunevad üsna mitmeks jaoks, mis omakorda jagunevad mitmeks jaoks (15). Tegelasi umbkaudu 500. Osa neist on sellised väga ajaloolised tegelased Napopleon, Kutuzov (vene vägede ülemjuhataja). See ei oleks ikka Tolstoi, kui ei mõtleks veel kord kompositsiooniliselt läbi. Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte
uuesti õitsele. Andrei mõistab, et tegi Natasale haiget ja suhe purunes tema tõttu, ta mõistab, et armastus on maailmas kõige tähtsam. Natasa abiellub Andrei parima sõbra Pierre Bezuhhoviga (ta püüdis purunemise ajal A ja N lepitada, ei püüdnud olukorda enda kasuka pöörata). Vastandatud poolte väejuhid: Napoleon tema jaoks tähtsad sõda, võimu näitamine, au ja kuulsuse saamine; sõdurid ei tähenda tema jaoks midagi; ta oli seisukohal, et ajalugu teevad üksikisikud. Kutuzov kaitseb isamaad, näeb ka lihtsaimas sõduris inimest; tema arvates teevad ajalugu massid. Andrei (enne Natasaga kohtumist) 30-ndates, kibestunud, elus pettunud, pühendub tööle, tõsine, tunneb, et kõik on lootusetu, õnnetu, puudub armastus, ei usu enam sellesse. Natasa (enne Andreiga kohtumist) 16, emotsionaalne, edev, energiline, meeldib olla tähelepanu keskpunktis, impulsiivne, armus kiiresti, armastas ligimesi, avameelne, aus, siiras. ,,Anna Karenina" vt pilet 4
nimetused. Tegevus on aga väga vähesel määral seotud konkreetsete postijaamadega. Iga peatükk väljendab mingisugust ideed või ideede kompleksi, aga seda tehakse mingisuguse konkreetse näite abil. Nt reisija kohtab kedagi. Süzee iseenesest on väga teisejärguline, olulisemad on ideed, mida kirjanik tahab meieni tuua. Teoses on kasutatud väga erinevaid vorme kord on see kiri, kord jutuajamine, kord pealtkuulatud vestlus. Pühendus on romaani kokkuvõte. A. M. K Aleksei Kutuzov, kes oli R-i eakaaslane. Ka tema oli saadetud Leipzigi. Need üliõpilased, kes sinna saadeti, pidid kirjutama uue seadusandluse Vm jaoks. Kutuzov oli aga väga vähe huvitatud karjäärist. Temast sai vabamüürlane ja Novikovi suur pooldaja ning kaaslane. R-i ja Kutuzovi vaated olid hoolimata sõprusest väga erinevad. Kutuzovit nimetas R hoopis tunnetekaaslaseks (mitte mõttekaaslaseks, nagu eestikeelses tõlkes kirjas on). C. A. Helvetius oli samuti entsüklopedistide hulgas
Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis. Kutuzov: · Rahvalikkus · tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus · äärmiselt patriootlik (B. de Tolly) · imetleb vene sõdurit (Borodino lahingu järel ütleb, et venelased on imelik rahvas) Tolstoi kõrvutab Kutuzovit teiste väejuhtidega, toob esile nende võimuiha, kuulsusejanu, väikluse
sõjastseenis kirjeldab ta seda, kuidas võidetakse Napoleon. Sõda sarnaneb jahile, kuna ka sõda muudab inimeste olemust. Sõjas muutub rahvuse ühtseks tervikuks liitumine (vene rahvuse). 1812. aastal oli üsna ulatuslik partisanide liikumine. Lihtrahvas osales rahvussõjas, kuulumata armeesse. Sõjastseenides on näha, kuidas kaovad barjäärid. Sõjastseenides kerkivad esile teatud tegelaskujud, kes on T jaoks olulised. Üks neist on ülemjuhataja, reaalne ajalooline isiksus Mihhail Kutuzov. Barclay de Tolly oli strateegilise plaani autor. Tema töötas välja sõjastrateegia plaani, kuidas Napoleoniga sõdida. See plaan oli selline, et Napoleoni väed meelitati aeglaselt Vm siseossa. Suuri lahinguid ei peetud. Tolstoi ei kirjutanud Tollyt selle plaani autorina, tal on ka see õigus ajalugu muuta. Tolstoi jaoks on keskne kuju hoopis Kutuzov. Otsustati, et vene sõjaväe eesotsas peaks olema venelane. Kutuzov tunnetab suurepäraselt ajaloolise protsessi olemust
Liidu è kaitsta Viinis loodud Eur poliitilist süsteemi. ISIKUD Admiral Nelson - IM laevastiku juht, hävitas Pra-Hisp laevastiku Trafalgari lahingus. Aleksander I - VM keiser, sõjaväe juht, liitlaste juht Napoleoni tagandamisel. Mihhail Speranski - Al I peamine nõuandja, riigisekretär. Michael Andreas Barclay de Tolly - Eestist pärit balti aadlik, VM sõjaminister, 1.Läänearmee juhataja Mihhail Kutuzov - VM armee ülemjuhataja. Purustas Suure Armee VM’l. Metternich - Viini Kongressi peaorganisaator, Aut välisminister. Schwarzenberg - juhtis liitlaste vägesid Rahvaste Lahingus. Louis XVIII - sai Pra kuningaks peale Napoleoni Elbale saatmist, Louis XVI vend. Talleyrand - Pra välisminister, väga osav diplomaat. Kauples Viini Kongressi ajal Pra’le välja mitmeid järeleandmisi.
Cadizi Cortes eesmärk uuesti hispaanias võim enda kätte võtta ning prm välja ajada. 1810 a. Moodustati Cadizi Cortes ehk parlament, mis tuli kokku Cadizis. 1812 aasta konstitutsiooniga Hispaanias kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Fernando VII võimuletulek. 1814 Prantsuse sõjavägi kihutati Hispaaniast välja ja troonile naasis kuningas Ferdinand VII, kes taastas absolutistliku monarhia. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsusmaa lõi suure Euroopa armee Venemaa vastu, tahtes teda suurusega lüüa. 700 000 meest, mis oli tol ajal harukordne, see oligi Grande Armée. Napoleon lootis, et Venemaa tahab läbirääkimisi, kuid Venemaa
pärisorjuse kaotamine linnad said omavalitsuse koat. aadli eesõigused ilmalikud abielud sõjaväereform juutidele kod õigused rahvusliku eneseteadvuse tõus Ficthe kõned, kutsus üles rahvast ärkama ja ühinema salaühingud, salajane ettevalmistus okupantide vastu Prantsuse-Vene suhted: Vm-le oli Tilsit rahvuslik alandus ettevalmistused sõjaks algasid 1811, Pr. pani kokku Suure Armee 650 000 meest. 24. juuni 1812 tungisid pr väed Vm-le 450 000, Vene väes 300 000 Mihhail Kutuzov 7. sept 1812 Borodino lahing detsember 1812 Pr vägede häving Sõda Euroopas: okt 1813 Rahvastelahing märts 1813 vallutasid liitlased Pariisi N saadeti Elba saarele Bourbonide restauratsioon 100 päeva, 20. märtsil 1815 taas Pariisis 7 koalitsioon juuni 1815 Waterloo lahing Brüsseli lähistel Pilet 13 1.Hellenismiperiood Kreeka ajaloos · Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega
vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linnaaadel, mõisaaadel ja tlpd. Linna suhtus T väga neg, tlpdesse pos. Arvab, et mõisaaadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linnaaadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina" 187377. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele nö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast
on vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linna aadel, mõisaaadel ja tlpd. Linna suhtus T väga neg, tlpdesse pos. Arvab, et mõisaaadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linnaaadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina" 187377. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele nö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast. Moraal nagu selles, et "vaadake, mis oleks saanud
vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linna-aadel, mõisa- aadel ja tlp-d. Linna suhtus T väga neg, tlp-desse pos. Arvab, et mõisa-aadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linna-aadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel. "Anna Karenina"- 1873-77. Algidee sai Puskini "Jevgeni Oneginist", kirjutas sellele n-ö järje. Tolstoi oli mures vene perekondade lagunemise pärast. Moraal nagu selles, et "vaadake, mis oleks saanud
annaabi.ee 
