alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. · Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. · Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. · Nad uskusid edasiminekut ja progressi. · Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada: · üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse · kriitilist suhtumist minevikku · endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel
mis selgitavad hoopis väikeseid asju, kohalikke sündmusi, mitte aga laiailatuslikke universaalseid kontseptsioone. Seega teadus oli õige teadmine ja mininarratiiv halb, primitiivne ning irratsionaalne. 12 Teadmine oli hea iseenese pärast. Inimene omandas selle hariduse kaudu, et olla üldiselt teadlik. Enese- ja maailmatunnetus käib mõistuse kaudu, mis ongi ainus objektiivne tunnetuse viis. Modernistid arvasid, et keel on läbinähtav, et sõnad suunavad alati tähistatavale ning et reaalsus on tähenduses. 13 2.2.3. Kokkuvõtteks Modernistlikku mõtlemist iseloomustab usk inimesse, kes on teadlik, sõltumatu, ratsionaalne. Modernistid olid ja on enamasti religiooni suhtes vaenulikud, sest see esindab kõikumatut antimõistust. Inimese vabadus koosneb kuulekusest seadustele, mis on kooskõlas mõistuse poolt avastatud teadmistega
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse
tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Firma äri dünaamiline kasv Esimese maailmasõja eelsetel
jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Ettevõtte kasv enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sellise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid eksperimente. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Allikad : wikpedia,jaakjuske.blogspot.com
üleilmastumine. 5. Iseloomusta modernismi. Kirjanduse liikumine, mis toimus 19. ja 20. sajandi lõpus peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Modernism tähistab tugevat ja tahtlikku puhkust traditsioonilise proosa ja luule stiilist. Esimese maailmasõja õudused ja silmapaistvate inimeste, nagu Charles Darwin, Sigmund Freud, Karl Marx jt poolt välja töötatud muutuvad ideed tegelikkusest näitasid, et ühiskonna üle valitsevaid eeldusi tuleb uuesti hinnata. Modernistid katsetasid uusi vorme ja stiile. 6. Iseloomusta postmodernismi. Postmodernism oli reaktsioon modernismi vastu, mis oli põhjustatud II maailmasõja pettumusest. Postmodernismi iseloomustab varasemate stiilide ja konventsioonide tahtlik kasutamine, erinevate kunstilise stiili ja meedia segamine ning üldine usaldamatus teooriate suhtes. 7. Keskaegne lokaalõigus süsteem. 17.sajand levisid Euroopas positiivse ōiguse ideed. Usuti, et inimesed on tegelikult head
Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aix' läheduses kõrguv Sainte-Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi, soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. Moonutamisest asjade tegeliku olemuse edasiandmisel haarasid kinni 20. sajandi alguse modernistid, eelkõige kubistid. Paljud Cezanne'i varasemad tööd olid maalitud tumedates toonides, mis iseloomustas varasemate generatsioonide romantilist ekspressionismi. Mitmeteks aastateks oli Cezanne maalide teemaks vaikelu ja maastik. Ta maalis üle 200 vaikelu ja vallutas nendega Pariisi alternatiivkunsti maastiku 1872. aastal. Samal aastal vahetas Cezanne ka oma tumedad toonid hoopis heledate vastu ja alustas talude ja külade maailmist. Cezanne jättis enamuse oma
aastal, kui Grove Investis sai teoks omani- ture Company, mis omandas Inglise modernistlikus lii- kevahetus: senine suuromanik Sedin andis suure osa oma kumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud pro- osakutest Moskva multimiljonärile Pjotr Levinile ja vii- jektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suh- mase tütrele Natalia Levinale[2] . ted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid us- kusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslik- ke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sel- 5 Viited lise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühike- seks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid [1] Lutheri kvartal jätkab arenemist ja ehitamist eksperimente. [2] Moskva ärimehe raha pani Lutheris elu käima, e24.ee, 4. 1939
Nagu ei olda modernismi defineerimises päris ühel nõul, esines ka voolu sees lahknemisi: elutunnetuslik ehk sotsiaalne modernism ja avangardism, mis mitte ei vastandu teineteisele, vaid pigem põimuvad. Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis: autor loob teose sisu ja vormi oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil ei ole kindlat algust, keskpaika ega lõppu. Modernistid kasutavad teostes näiteks unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist. Tekstide osade vahel puudub põhjuslik seos, ka aja kronoloogilisus kaob. Modernismis kerkib esile autori ja lugeja ehk kaasautori suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad vabavärss ja vabarütm neis saavad tähtsaks suulisest kõnest pärit intonatsioonid, rõhud ja pausid. Siiski ei
Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. ● Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ? Nii antiikmaailma poeedid kui ka tänapäeva kirjanikud on sageli pöördunud klassikaliste müütide poole. Kuni 18.sajandi lõpuni oli kirjanduses nn. müüdiperiood. 20.sajandil tõrjus realism müüdi tagaplaanile, sest kirjanikke huvitas rohkem kaasaja tegelikkus. Siiski kasutasid nii romantikud, realistid kui ka modernistid edaspidigi müütilist ainest. Nüüd 21.sajandi alguses on huvi müütide vastu jälle suurenenud. ● Kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale ? ● Miks on sookategooria oluline kirjanduses ? Pam Morris „Literature and Feminism“: ● Kirjandus väljendab inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest ● Kirjandus kui võimas kultuuriline praktika
Alveri (prassijate, joomarite, priiskajate ülistaja) vastu. Teistest autoritest on juttu vaid möödaminnes: Masing on "kõige eeterlikum elustpõgeneja", Sang ja Kangro "kasina jõunatukesega hädavaresed" (Sütiste 1940: 590). Kõik muud etteheited ringkäendusele, sõbramehekriitikale, ülimuslikkuse taotlusele ja laiskuse-ülistusele ainult ähmastavad tervikpilti. Tegelikult on Sütiste kuri kallalekargamine arbujate luulele see akt, mille soome luules sooritasid 1950. aastate modernistid, kes heitsid luulest välja range vormi, sümbolistliku kujundikäsituse, lineaarse arenguloogika. Arbujate ja soome 1930. aastate luules on suuri erinevusi, sarnane on aga eksaktse vormi primaat. Esimene rünnak ennast kinnistava paradigma vastu jõudis Sütiste artikli näol Eestis toimuda, kuid asjade edasist loogilist arengut takistas maakera pöördumine itta. Nii oli arbujalik paradigma olnud lähenemas tipule, saanud ka esimese põhimõttelise
Ta suutis sealseid õpetajaid oma loomuliku andega vapustada. Eduka õpilasena omandas ta üha enam maalimistehnikaid. Picasso pääses õppima Madridi, kuid tema jaoks muutus akadeemiline haridus üsna igavaks. Parema meelega veetis ta aega tänavatel inimesi uurides ja näitusi külastades. Aastal 1898 otsustas Picasso lõplikult loobuda õpingutest Madridis. Barcelonasse tagasi pöördudes sai tema meelsaimaks suhtluspaigaks kohvik Els Quatre Gats, kus korraldasid koosviibimisi modernistid noored kunstnikud ja intellektuaalid. Kohvikus korraldati tihti näitusi, kontserte ja etendusi. Loeti erinevaid rahvusvahelisi ajakirju ja teoseid. Picasso võeti vastu sealsesse kunstnikeringi. Sel ajal joonistas Picasso portreesid oma sõpradest, härjavõitlusi ja stseene kohvikust ja tänavalt. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1900. Samal aastal sidus Picasso end ka Pariisiga. Sealsed tänavad ja kohvikud paelusid teda kohe. Ta hakkas avastama motiive
inimestes sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. 1 MODERNISMIKIRJANDUSE ÜLDISELOOMUSTUS Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes
sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste -Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule -Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda -Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm -Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt -Modernistlik kirjandus tegeleb inimese mina ja selle identiteediga Modernistlik tegelane: -Ei tea sageli kes nad on' -Nad põevad inidentiteedikriisi -nad on üksikud ega suuda suhelda muu maailmaga Mis on modernism? -Modernism purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta -lagunesid kirjanduslikud zanrid -Kirjanduse kaudu ei kirjeldatud enam maailma Loovülesanne: -Millise kangelase loob modernistlik kirjandus
Nende tütar, tulevane kirjanik ja tõlkija Satu Waltari (Satu Elstelä), sündis 1932. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja Suomen Kuvalehti toimetajana ja Yleisradio ajakirjanikuna.3 Mika Waltari mõistmine ja hindamine on Soomes läbi aegade olnud väga heitlik. Soome kirjanikest on just tema teoseid avaldatud kõige suuremates tiraazides üle maailma. Nimelt seda -- viljakust ja kommertsedu -- panid talle pahaks soome modernistid, kui lükkasid Waltari loomingu pikemalt kommenteerimata ajaviitekirjanduse hulka.4 2008. aasta sügisel tähistati Soomes suurejooneliselt Waltari 100. sünniaastapäeva. Modernistlik esteetika on unustatud, raamatu väärtus ei ole enam pöördvõrdelises sõltuvuses tema mahuga ja soomlased on otsustanud olla oma suurmehe üle uhked. On ka põhjust -- ,,Sinuhest", ,,Mikael Karvajalast" ja ,,Mikael Hakimist", ,,Johannes Angelusest" ja ,,Turms, 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Mika_Waltar
, , vormiliselt keskne Elu muutus Uue maailma modernismile kirjuks, otsimine, Kliendikeskne, Originaalsus Õpitu puudub, vastuolu rakendamine iseendaga Kunstiliikid Kirjanikud ei Püsiva eesmärgi Kunstiliikide Modernistid e vaheliste püüdnud olla puudumine, vaheliste piiride üritavad piiride enam originaalsed, Sims on hajumine maailma hajumine Kopeerimine, postmodernistlik väärastumist Mõiste „eikeegi“ mäng paradnada, kuid
Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ja kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümbolite korpust? Tooge näiteid tekstist. Kuigi tegevusaeg hüpleb oleviku ja mineviku vahel (ja vahel ka tulevikku, sest selle päeva hommikul või minevikus aset leidnud sündmused ennustavad õhtust kurblugu), on tegevus samal ajal ehitatud ümber kellaaega: iga täistund lööb kell Big Ben’i kellatornil. See annab romaanile struktuuri (kuigi modernistid struktuuri eitavad) ja tuletatab tegelastele meelde, et aeg on füüsiline, kuigi ei pruugi kattuma nende teadvuse ajaga. Время в романе скачет между прошлым и настоящим(иногда и будущим), действие романа построено на часах: каждый час бьет башня Биг Бэна. Это дает роману структуру (хоть
nemad teavet Euroopas toimuvast vaid kättepuutuva kirjanduse vahendusel. Raud oli üks eestvedajaid, tänu kellele hakkas Eesti Rahva Muuseum koguma rahvaluule kõrval ka vanavara. Elades aastatel 19041914 Tartus, pidas ta siin oma kunstistuudiot ning juhtis1909. aastast Eesti Rahva Muuseumi korjamistoimkonda. Raud tegi kaastööd mitmele hilisemale Noor-Eesti väljaandele ning avaldas ajakirja 5/6 numbris ülevaate ,,Vene kunstnikud modernistid". Tema kujundatud on üks sajandi alguse terviklikuma kujundusega raamatuid ,,Juhan Liivi luuletused", mis ilmus Noor-Eesti kirjastuse väljaandel 1909. aastal. Ta osales entusiastlikult esimeste eesti kunstinäituste organiseerimistöös. Raud püüdis oma kaasaegsetele selgitada, et esemete kaudu väljendasid eestlaste esivanemad nii vaimseid kui ka esteetilisi väärtusi, mõtteid, elukogemusi ja looduskeskkonnaga seotud tähelepanekuid. Kirjutises "Kunst eesti käsitöös" rõhutas K
aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid.
massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema konseptsioonide järgimist libiidost, kui jumala sõna. Modernistidele oli aga Freudi konseptsioon oluline. Modernistid tundsid üldse suurt huvi alateadvuse, müütide ja arhetüüpide vastu. Modernistid uurivad sisemist maailma, psühholoogilisi impulsse. Otsitakse igaveste aluste ilmutust. Postpodernism on Adamsoni arvates aga rangelt antipsühholoogiline ja antimütoloogiline. Postmodernism lammutab detektiivi romaanides süllogilstliku loogika ja lineaarse teoloogia ootuse. Stimuleeritakse ihasid ainult selleks, et jätta nad rahuldamata. Lahendusi ei tule. Rahustamise asemel postmodernne kunst häirib ja on publikule rünnak. 17 23). Kõiv, Madis 1993
aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega
näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja. Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja absurdi. Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada. Postmodernism Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute eiramine, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, teemade katkendlikkus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabanemine piiranguist, kõikelubatavus. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, misk utsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma "oma teost"
modernistlikus raskestihaaratavas, keerukas ja mitmekülgses (pluraalses) reaalsuse- tajus ja sellele reaalsusele vastavas kultuurilistes konstruktsioonides. Vormi-eksperimendid. eesmärgiks elu struktuuri, kogemuse ja tajumise esitamine erinevalt eelnevatest normidest, sh. kirjanduslikest normidest; Vorm on oluline ka vormi enese pärast, rõhutamaks kunstilist ja kunstlikku struktuuri (artefact), kunsti kui elust erinevat reaalsust. Modernistid pidasid kunsti elust kõrgemaks ja sellega seoses kirjandusteose vormi sisust olulisemaks või koguni vormi sisuna. VORMI tihedamaks muutmine, rõhu asetamine tervikule, seostele ja strukturaalsele sügavusele esteetilise objekti ja kogemuse kujutamisel; seda teostatakse selliste vahendite abil nagu motiiv, vastandus, olulised paralleelid, erinevad hääled, nihked ja kattumised ajas, ruumis ja perspektiivis. Näited:
võib leida mitmesugust keelekasutust (tuuakse sisse argine kõnepruuk, suuline kõne jpm vt nt Hasso Krulli). Kristiina Ehin tänapäeval populaarseim, tema luule on klassikalist tradits kõrgemat stiili jätkav, puuduvad argised kujundid ja muu ’madal’ kraam. Nüüdiskirjanduse ja 90ndate ülemineku aja suur klassik Indrek Hirv, Eesti luule traditsiooni teadlikult jätkav luuletaja. Tema eeskujudeks Euroopa modernistid. Eesti eeskujudest Visnapuu, Under jt; esitab kõige klassikalisemat poeedi kuju. [paberil kõik olemas] Üleminek nüüdisluulele täh kindlasti ka üleminekut vabavärsile.. see domineerib. Nt Contra kasutab riimi, mis inimestele väga meeldib, tõstab suuresti populaarsust. *Hasso Krull – tugev fragmentaalne poeetika, tugev mõjutus sürrealismist. Väga oluline teos „LUULETUSED 1987-1991“ uuritakse erinevaid keele võimalusi ja lastaksek kõik ühte teksti vms
kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad? Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule ning seadis oma eesmärgiks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine
secco-retsitatiive. Stravinski ei teinud saladust, et talle oli eeskujuks Mozarti ooper ”Cosi fan tutte”. Tema varasemad teosed ei hiilanud meloodilise rikkuse poolest, kuid selles ooperis, tänu aaria olemusele, ta nüüd väljendusrikkalt kirjutab. Rootslane I. Bergman lavastas selle Brechti stiilis ja ooper saavutas edu. 18 11. 1950. aastad ja 1960ndate algus. Traditsionalist Menotti. Modernistid: Nono, Henze (“Homburgi prints”), B. A. Zimmermann (“Sõdurid”). Traditsioonilises suunas jätkus eelkõige neoklassitsism (Britten, koomiline ooper „Albert Herring“ 1947, „Kruvikeere“ 1954, peaosad kirjutatud Britteni sõbrale ja elukaaslasele tenor Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950).
visuaalne nauding. 1925.a art deco näitus. suur näitus dekoratiivse kunstiga, vastandus Bauhausile. propageeris ilutsevat ja isikpärast kunsti. Eklektiline, kubismi ja juugendi mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s. Laurencin ,,Tüdrukud" ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle uuendusi, modernistid lähenesid realismile. Oli küll erinevaid voolusid, kuid mitte väga radikaalsed, Modernistlik realism: Vorm impressionistlik/realistlik, värvivalik subjektiivsem, joonistus vaba. Eelistati lihtsaid ja mittejutustavaid motiive- aktid, loodus, lilled, portreed. maaliti looduse järgi. Olulisim on see, kuidas kujutatakse.. Hinnati isikupära- koloriiti, joonistust, pintslitööd - maalilist ilu. Realism sai oluliseks igal pool. naivistid viljelesid ka seda.
Raud) e uus põlvkond. Ühiseks on vaimuvabaduse kaitsmine ja vastandumine nn ametlikule tellimisele. Näitekirjandus: kutselised teatrid nüüd ka Ugala ja Narva. Näidendivõistlused, esimesed vabaõhulavastused (I Ugalas, lossivaremetes). Peamiselt komöödiad (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") · Modernismi mõiste, Maeterlincki ,,Sinilind", Rimbaud, Verlaine Baudelaire'i looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Modernism on kultuuriline liikumine, mis tekkis pärast 1914. aastat. Modernistid protesteerisid 19. sajandi akadeemilise ning ajalooliste traditsioonide. Maeterlincki peateos "Sinilind" (1908) muinasjutuvormis, tegevus jõuluööl. Otsitakse sinilindu ehk ülimat õnne. Rimbaud: Prantsuse tugevaimad sümboliste, oma ajastu Villon. ,,Suvi põrgus", ,,Valgustused" (sisaldavad ka proosat). Sümbolistide lüürilisus ja iroonia, leiab, et
.. kui pessimism siis tuleb ka valgustus. Vähehaaval kriitika väheneb ja tuleb mingi kriitiline suund aga mingi aja pärast on õige ainuõige (ntks paremäärmuslus), seega muutuvad uued põhimõtted omakorda müüdiks. Valgustusideest, tuleb dogmaatiline hoiakute kompleks (ntks NSVL) Kriitiline nüristub muutub absoluutseks tõeks diktatuur (Saksamaa ja NSVL). Sama on radikaalsete valgustusideedega, mis võivad viia revlutsiooninni mis võib muututda samuti diktatuuriks. Modernistid Thomas Hobbes (05.04.1588 4.12.1679): Leviathan ja kõigi sõda kõigi vastu miks neid riike üldse vaja on? Kas on vaja EL'i, riigieelne periood on kõikide sõda kõikide vastu. Riik hoiab korras süsteemi, arhailistes süsteemis oli tugevama võim ja anarhia. Purge film, kus käib tapmine ja kõigil on õigus teha mida tahavad. Kuidas olukorrast välja tulla 1. Hirmust surma ees 2. Soov materiaalseid väärtusi rahus nautida; mõistus käsib inimesel otsida rahu.
juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise. Modernistliku kunstikriitiku väärtushinnangud Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet; - kunstikriitiku jaoks on tähtsad üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust esindavad kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või
konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine
On rahvus midagi subjektiivset ehk tunnetuslikku ja kokkuleppelist? Renan- Kõik rahvused on nii segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust. Rahvus kui ühine religioonitunnetus- väga erinevad usud on ka võimalik. Rahvus kui kindla territooriumil olijad- ei, kuna ühe rahvuse territoorium on ajaloos muutuv. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), Modernistid ütlevad et rahvus on modernse ühiskonna nähtus ja varem seda ei eksisteerinud. Gellner ütleb,et rahvus pole muud, kuid industrialiseerimise produkt ja moderniseerimise nähtus. Kõik kogukonnad, mis eksisteerisid enne Pr revol ei tuginenud ju rahvusele, olid erinevad riigid ja kogukonnad. Need olid moodustunud dünastilistel või religioosetel põhimõtetel, mitte rahvusel. Rahvusriik sõnastati alles esimest korda Pr revol ajal- riik peab toestama rahvuslikke huve.
või maitset. Modernistlik tegelane. Modernistliku kirjanduse keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Inimese keha ja seksuaalsust hakati modernismi ajastul käsitlema pidetuses, otsimis- ja eneseleidmisvajaduses. Modernistlik tegelane esitab endale küsimusi, nt mida tähendab olla naine. Ebakindlus ja keerukus laienevad armastusele ja inimsuhetele. Modernistid ei püüa välja selgitada tõde, sest see pole võimalik. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, jätab sageli küsitavaks, kas see on päris maailm või kujutlus. Modernistlik tegelane on üksi ja päris nõutu. Sündmusi ei esitata kronoloogilises järjestuses, ajaline järgnevus paisatakse segi. Modernistlik kirjandus ei paku lugejale meelelahutust ega põgenemist, vaid tahab edastada ärevust olukorra pärast, kus inimene asub
o Ehituspiir Æ vähim distants teest hooneni, kusjuures hoone võib paikneda vaba asetusega krundi ehituspiirist ümbritsetud tsoonis - ehitusalal o Ehitusjoon Æ tänava või tee ääres, millel peavad paiknema krundil paiknevate hoonete fassaadid • Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel • Modernistid kritiseerisid ajaloolist linna, kus prioriteediks olid produktsioon, kaubandus ja kommunikatsioon, uueks peamiseks linnaplaneerimist suunavaks elemendiks sai elamuehitus • Sõna "elurajoon" (monofunktsionaalse sisuga) pidid asendama varasemat sõna "linnaosa" (polüfunktsionaalse sisuga) • Puhkamisest ja tööjõu ning tervise taastootmisest (rekreatsioon) sai omaette territooriumit vajav tegevus
annaabi.ee 
