Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu. Valgustuskirjanduse miinuseks peeti seda, et kirjanikud kaldusid mõistust ülistama ja tundeid alahindama. Sentimentalism. Valgustuskirjanduse üks alaliikidest. Ülistab inimeste tundeelu. Thomas gray ,,külakalmistul kirjutatud eleegia". Alguse saab kalmistuluule. Hakatakse kirjutama Diderot ja d'amberti
tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist
Henry Fielding(1707-1754) ,,Tom Jones, ühe leidiku lugu" 6 Laurence Sterne(1713-1768) ,,Tristram Shandy elu ja arvamused" ning ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" Tobias George Smollett(1721-1771) ,,Roderick Randomi seiklused" ning ,,Peregrine Pickle'i seiklused" 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli romaan pikalt teisejärguline zanr pärast draamat. Sealne valgustuskirjandus, millele avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustajad, jõudis oma eesmärkideni alles 18.sajandi lõpu poole, rahvusteaduste tõusu ajal. 18.sajandi keskel oli saksa valgustuskirjandus seotud eelkõige Lessingi filosoofi, näite- ja vaimulikukirjaniku, kriitiku, draama- ja kunstiteoreetiku nimega. Saksa valgustuskirjanikud Friedrich Schillerit(1759-1805) on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate
Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse.
See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Kuna valgustajate mõistuseülistus jättis vähe ruumi tunnetele, siis jõudis luule suur areng alles sajandi lõpus. Prantsusmaal oli valguskirjanduse autoreid päris palju. Kuulsamad neist olid: Voltaire(1694-1778) 18.sajandit nimetatakse sageli Voltaire'i sajandiks, kuna ta oli oma aja üks kõige
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjut...
18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2
Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase Neljas tase ja tulekahju. ...
· ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad · Need räägivad peamiselt loomadest, aga ka puudest ja kividest · Ta rõhub valmide tavapärasele lõppmoraalile 4. Valgustuskirjandus · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale · Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab
1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast harima. Tähtis oli ka, et inimene oleks looduslähedane.Enim ühiskonnaelu reaalselt mõjutanud kirjandussuund
korrapäratu; ebatavaline; rõhutatud sümbolisus; maise elu tühisus; vastandite rõhutamine(ilus-inetu) Klassitsismile iseloomulik. lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk
EUROOPA KIRJANDUS 18.SAJANDIL VALGUSTUSKIRJANDUS 18.ndat sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Laieneb vastuseis absolutismile, levivad demokraatlikud ideed. Aadlikud sunnitakse loobuma privileegist. Katoliku kirik hakkab kaotama oma mõju. Suurtest riikidest (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania) toimub kodanlik revolutsioon. Kirjanduses toimus samuti teatud pööre, see oli vabameelsem ja ribelaatsem varasemast. Ülipopulaarseks sai Daneil Dilfor romaan Robinson Crusoe "Elu ja jummalised seiklused"
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpe...
Kirjanduse KT Euroopa valgustusajastu Euroopa valgustusajastu-18.saj. Valgustuskirjandus- Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal; tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni alles sajandi lõpu poole varajases
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Valgustuslik kirjandus a) Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne.
vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige paremini filosoofiline romaan ja jutustus, populaarseks muutus ka esseistlik vorm tuline ideeline vaidlus.
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei olnud väga suur, sest lugeda ja kirjutada oskasid keskajal vaid vähesed. 3) Uusajakirjandus jaotatakse üldiselt neljaks: renessansikirjandus (15.-16. sajand), barokk- ja klassitsistlik kirjandus (17. sajand), valgustuskirjandus (18.sajand) ning eraldi veel 19. ja 20. sajand. Renessanss ehk taassünd oli vaimuliikumine, mis tõi endaga kaasa suure huvi antiikkultuuri vastu ning asuti uurima kirjanduslikke pärandeid ning piiblitekste, et need uuemal kujul ümber tõlgendada. Euroopa kirjandus mitmekesistus oluliselt. 17.sajandi Euroopas kujunes välja 2 erinevat kultuuritüüpi, mille mõjud haarasid enamus Euroopat. Hispaanias ja Itaalias kujunes välja
tabusid, mis inimese loomulikku arengut piirasid. Samas ei tähtsustanud uute vabaduste nõue valgustajatele anarhia õigustamist. Vastupidi ,, loomuliku inimese" ideaal seoti tihedasti kodanikutunde ja kodanikuvastutusega. 1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat
Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud · Valgustusideede levitamiseks sobis kôige paremini ROMAAN, mis teeb 18. sajandi jooksul läbi kiire arengu; esialgu filosoofilise kallakuga, hiljem sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline romaan · Kirjanikud püüdsid harivaid ideid viia inimesteni just
13. Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Ta asus uut kitjaviisi pooldavale seisukohale ja toetas seda järjekindlalt, kuni uus kirjaviis saavutas üldise poolehoiu. 14. Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Mälestusambad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres. Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"? Kreutzwald naeruvääristab kaasaegse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi). Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19
1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas. Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Läbiv usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headusesse. Humanism. Demokraatlike ideede levik, tõusva kodanluse vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele ja kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mõistuse ja teaduse arendamine, hariduse ja teadmiste levitamine. Looduse ees on kõik võrdsed. Nt: Voltaire ,,Zadig ehk Saatus" ja ,,Candide ehk Optimism". 4. Valgustusajastu tuntumad kirjanikud, levinumad zanrid.
Kuulsaim näidend om ,,Tortuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Tema teatri tegi paeluvaks see ,et ta peegldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui keeegi teine tollane näitekirjanik, ta ei piirdunud lihtsalt eluolu kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero .
Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus. See on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu peaks maailma paremaks muutma. Ajastu kirjandus Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige rohkem romaan. Tekkis uus kirjanduszanr - filosoofiline romaan, kus pamine ei olnud karakteri loomine ega olustiku kujutamine vaid autori ideede esitamine. Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Luule areng aeglustus, sest kirjanikud ülistasid mõistust ning tunded jäid tahaplaanile. Ajastu filosoofid ja nende ideed
Romeoni ta teab vaid surmast -Romeo mürgitab end kabelis Julia kõrval, hiljem ärkab Julja, näeb surnut Romeot ja tapab end *Renessanss tähendab murrangulist pööret looduses, loomulikkuse, teadmiste ja vabamate inimsuhete poole ning inimese individuaalsuse rõhutamist *uus proosa oli igapäevaelu käsitlev, realistlik ja rahvalik *tegelaste psühholoogiline keerukus on Shakespeare`i parimate näidendite paeluvuse allikaks *"Olla või mitte olla"-olemine tähendab südametunnistusega elu VALGUSTUSKIRJANDUS JA ROMANTISM -Kirik jäi tagaplaanile ja esikohale tõusis inimene ning tema vaimsed väärtused -usuti inimmõistusesse ja inimväärikusse -hakati tähelepanu pöörama haridsele ja teadusele -kunstile hakati esitama praktilisi ülesandeid: kasvatada ja mõjutada inimest -hakati rääkima süstemaatilisest ajakirjandusest( ilmus ka varem ajalehti aga ilmumine ei olnus süstemaatiline,ajakirjanduses tekkis järjepidavus) -valgustusajastut loetakse süstemaatilise ajakirjanduse alguseks
Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). Vanas kirjaviisis kirjutatut tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega: Loja hääldatakse nagu looja, rõmustas on rõõmustas, niisamuti vaga, ühest, rikas. Uus kirjaviis on Eduard Ahrensi soovitatud ja XIX saj III veerandil võitnud eesti õigekirjatava, mille eeskujuks oli soome ortograafia. See on aluseks praegusele eesti õigekirjale. Valgustuskirjandus Eestis Valgustusajad pidasid inimese põhiolemuseks mõistust ja uskusid, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta ning selle koraldust parandada. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvala hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli näiteks Saksamaa talurahval
Pearõhk oli intriigidel ja elaval kõnel. Naeruvääristab kõrgest soost isikuid. 9. millal ja kus pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt esile? Valgustus oli valdav 18 saj Euroopas. Alguse sai Inglismaalt. 10. mille eest, vastu võitlesid valgustajad? Mis oli neile oluline? Valgustajad pidasid inimese hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib?
Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Romantism - Kunsti (Kirjandus, arhitektuur jms) suund, mis tuli 1820-30-ndatel klassitsismi asemele
kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult
Christiane on abielus rikka mehega, Paul armub temasse, C jääb rasedaks, kuid P ei taha teda enam, jätab maha, sõidab ära, laps sünnib. P tuleb tagasi, kuid ei saanud last näha.), "Pierre ja Jean" (1888 lugu kahest vennast, isast ja emast. Vaikelu lõhub teade, et on surnud üks perekonnatuttav, varandus läheb testamendiga Jeanile, sest too olevat surnu poeg olnud.), "Tugev kui surm" (1889) ja "Meie süda" (1890). Pilet nr 12 12.1.Valgustuskirjandus, Voltaire, Rousseau' kirjanduslik tegevus 18 saj Euroopas hoogustus demokraatlike ideede levik. Inglise kirjandusest lähtus sentimentaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus kogu Euroopas kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Sajandi lõppveerandis sündis romantism. Õukondades oli suurmoeks prantsuse keeles rääkimine. Haridus ja teadus on kõige tähtsamad,
kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks
iseendasse, uued teaduslikud teooriad (Maa tiirleb ümber päikese) ja maadeavastused (Ameerika avastamine). Renessansi mõtlejad ei astunud Jumala vastu, vaid Jumala maapealsete asemike tegevuse vastu, mis piiras inimsust. Eesmärk oli kirikut reformida. 31.10.1517. a. lõi Martin Luther Wittemberg kiriku uksele 95 vaidluslauset, et kutsuda teolooge tollase akadeemilise kombe kohaselt avalikule vaidlusele. Algas Reformatsioon ehk usupuhastus. VALGUSTUS Valgustuskirjandus on valgustusajasu ideedest kantud kirjandus, mis pärineb 18. sajandist. Valgustuskirjandust iseloomustas sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, rahvas nõudis haridust ja kultuuri. Valgustusajastu kirjanikud olid filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid, poliitikud. Teoloogia kohale asus filosoofia, religiooniväliste vormide asemele tuli vahetu ja loomulik usutunne. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Vormilt nõuti
Hauale jõudes ootab seal vaim, kes pakub viimast võimalust patukahetsusele ja halastusele, kuid Don Juan ründab vaimu mõõgaga, soovides teada saada, kas tegu ikka on vaimuga. Kuju ilmudes palub see Don Juanil oma käest haarata, kuid niipea kui Don Juan seda teeb, kumiseb kõu ja välgunooled tabavad teda. Kuju ütleb, et taeva halastuse põlgamist ei andestata ning Don Juani jalge all avaneb tulemerega kuristik, kuhu ta langeb. Pilet 15 Valgustuskirjandus Prantsusmaal; Juuditi lugu 1. Valgustuskirjndus Prantsusmaal Valgustusaeg oli Louis XIV ja Louis XV ajal Toimus revolutsioon Prantsusmaa kaotab tähtsust =Inglismaa tõus Valgustus kui teadasaamine =Haridus tähtis =Õiglasema ühiskonna eest =Haiduse ja teaduse areng tähtis =Mitmekülgsus -Valgustajad olid mitmekülgsed =Kolm olulist ehk vabadus, võrdsus ja vendlus =Veendumus, et peab olema tark kuningas
Esimestes jutustustes domineerib kibedus ja pessimism. Pärast seda tekib filosoofiline selginemine (sõnastab inimelu põhilised filosoofilised küsimused. Lõpp masendusmeeleolus, hääbuv ümbritsev maailm konfliktne ja traagiline. Käsu Hansu (18. Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812
Linna järellugu (varemed, küüditamine jne). Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja elvad liialt ilmalikku elu. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Valgustuskirjanduse eesmärk oli laiendada talupoja silmaringi. Kirjavaras rõhutatakse mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused (seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine. Ülekohus tekitab moraalse küsimuse. Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor
näivat liha peegeldust püüda. Õpetus manitseb rahul olema olemasolevaga, mitte lollakaid varjusid taga ajama. Paljudes lugudes inimeste asemel loomad, kellele omistatud arhetüüpsed tegelaskujud kannavad loos vastavat rolli. 'Konnad' manitseb oma mõisaisandaga rahul olema. Jumalakartlikkus samamoodi. Kattuvad lood Manteuffeliga: 'Koer ja lihatükk', 'Rebane ja kaaren'. ,,Inkle ning Jariko", ,,Jürri ja Elts" Mõistatused ja õpetused. Valgustuslik kirjandus · Mis on valgustus ja valgustuskirjandus? Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Mis on nn valgustuskirjandus? Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne
Valgustusliku realismi tunnused on segunenud Kreutzwaldi tegevuse üks põhisuundi vararomantilise muinsus- ja pseudomütoloogia rahvavalgustus; maailmavaade lähedane deismile, joontega. Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus valgustuslik-demokraatlik. Esteetilistel vaadetel 3 on üldse kõige silmapaistvam dokument lähtekohta: eesti folkloor, Euroopa 19.sajandil, mis on faktirikkas, valgustab mitte valgustuskirjandus, saksa romantism ja ainult asjaosaliste ja mitmetahulist tegevust, vaid publitsistlik tegevus. Ta kirjutas ka seda aega, kus oli rahvusliku liikumise periood. rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas «Maarahva Samal ajal võimaldab see kirjavahetus üsna kasulist kalendrit». Tema tõlkelised jutustused sügava pilku intiimsesse sissemaailma, nende «Reinuvader Rebane» ja «Kilplased» on tunned
Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. Tekst on kirjutatud vigadega, kuid osa vigu võib olla tingitud rütmi ja riimi järgimise taotlusest. Kasutatud on võõrtähte ß. Laul on kirja pandud Forseliuse-Hornungi kirjaviisis ning sisaldab lõunaeestilisi vorme. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Eestikeelne valgustuskirjandus algab 18.saj lõpus/19.saj algul. 18.saj oli Euroopa kultuuriloos valgustussajand. Valgustuse keskmes on ratsionaalne mõtlemine, millel tuginevad teadmise ja hariduse kontseptsioon. Valgus tähendab teadmist, praktilisel tasandil haridust. Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada
saj., kui hakati etendusi andma tühjavõitu või tinglikul laval, taasavastati Shakespeare'i ehtne dramatism; kriitikas on esiplaanile tõusnud vabad metafoorilised tõlgendused, mis on mõjutanud ka lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. 18. ,,Romeo ja Julia" Millal kirjutati? Mitmes vaatuses? Tegevus kestab 5 päeva, sisu on teada 19. ,,Hamlet" Jällegi: millal kirjutati, mitmes vaatuses? Tegevus kestab paar kuud eksju, peategelased on üle 30 jne 20. Valgustuskirjandus Pr'l ja Sm'l 21. Voltaire'i elu ja looming 1694-1778. Arouet on ta pärisnimi. Tuletab oma nime Avivoulti järgi. Sündis Pariisis, vanemad kodanlased. Hariduse saab aristokraatlikus õppeasutuses, siniverelistega. Isa tahab, et ta õpiks õigusteadust. Teda huvitab kirjandus. Meeldivad endised koolikaaslased: päevavargad, kes domineerivad ühiskonnas. Isa on selle peale pahane, et religiooni ei pea tähtsaks, sarkastiline ühiskonna üle. V on läinud moodi: kirjutab pilklike epigramme
Jaanika Matson *Me teeme tihti otsuseid, mida hiljem omaks ei vôta. Krista Letlane *Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab. *Inimene ei saa kunagi täiskasvanuks. Tanel Assman *Sünd sünnitab surma. Kirjandi teemad 1-Praegune hetk Eesti poliitilisel maastikul 2.Jumalateenri kahepalgelisus 3. Kas Eesti on Liliputtide maa 4.Ameerikalik... 5.Lugedes Rochefoucauld'd 6.Väikekultuuri kestmise väljavaated. 7.Kommertshuvidest lähtuv maailmavaade Saksa valgustuskirjandus ôpiku järgi Saksa valg. kirj. eesmärk rahvuslikkuse teadvustamine "Tormi ja tungi" olemus, tähtsus noorte protestiv liikumine 17 juht Herder mida kogus rahvaluulet seos Eestiga ka eesti rahvaluulet Millega ületas saksa valg.- kirj. prantsuse teatri Goethe "Faust" Friedrich Schiller missugused kirjanikud eeskujuks Rousseu, Goethe, Shakespeare
Harjumaale Jüri kihelkonna pastoriks(1795-1810); surm lõpetas tema vaimulikukarjääri. Winkler on koostanud katekismuse ning tõlkinud vaimulikke laule. 1796-1800 teenis Kadrina kogudust Joachim Gottlieb Schwabe (22.11.1754- 01.02.1800). Ta avaldas oma eestikeelset lüürikat "Eesti Maarahva Kalendri" lisas ning kirjutas ka esimese eestikeelse hällilaulu, lisaks sõnastas esimesena eestikeelses luules looduselamusi. Ilmalikud kalendrivärsid!!;) 18.· Eestikeelne valgustuskirjandus (Willmann, Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Pärisrahvas kääris orjuse süvenedes. Tuimuse ja tülpimuse katte all küdes masiliselt sõnakuulmatuse proteste ja ärapagemisi. Üksikuid vastuhakkamisi polnud ametivõimudel raske likvideerida. Tihenevad rahutuste hood, Pugatsevi mäss Venemaal, "kahjulik tõmbus vabaduse järele" - see tekitas omajagu ärevust balti härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused
oli palju võimalusi katsetada ja enda oma luua - 18. sajandil toimub ka suurem eemaldumine kristlikust maailmast, seega oli Voltaire ateistlik lähenemine teretulnud. - romaani tekkimisega kadus luule tahaplaanile, see muutus ühenäoliseks, kirjutati rohkem poliitilistel teemadel, pilkelaule, rokokkoo luuletusi. Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele)
triloogia). Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade · ,,Noor-Eesti" tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas Pilet X · Shakespeare'i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus (Romeo&Julia/Hamlet) · Ülevaade väliseesti kirjandusest Pilet XI · Klassitsismi mõiste. Moliere'i elu ja looming · Maupassant'i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs Pilet XII · Valgustuskirjandus, Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus · Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs Pilet XIII · Romantismi mõiste, ühe romantismi esindava teose analüüs (nt ,,Krahv Monte Cristo", ,,Musketärid", ,,Oliver Twist", ,,Jumalaema kirik Pariisis, võib ka ,,Väike Carmen") · Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs Pilet XIV · Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindava teose analüüs
Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Valgustuskirjandus oli filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. · Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus · Teater ja draama püsisid veel mõnda aega klassitsistlike normide kammitsais · Luule jõudis õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis Valgustuses: 1) Võideldi õiglasema ühiskonna eest 2) Igasuguse progressi aluseks peeti a) Teaduse arenemist
Neis kogudes mõtislkeb ta kodumaa olude ja elukorralduse üle. 1932. aastal ilmunud kogus ,,Päike ja jõgi" pöördub ta looduse poole, saanud aru, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Pagulusperioodi kogud, nagu ,,Ingi raamat", sisaldavad mõtisklusi aega ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Visnapuu rikastas eesti luulet tunde- ja mõtteluulega ning arendas eesti keelt ja vormi. 11. PILET VALGUSTUSKIRJANDUS , VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS POSTMODERNISM KIRJANDUSES, ,,SÜGISBALLI" ANALÜÜS Valgustkirjandus e valgustusajastu ideedest kantud kirjandus (17-18 saj), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine laiemale rahvahulgale. Valgustusaja kirjanikud tegutsesid ka filosoofide, ensüklopedistide, pedagoogide ja poliitikutena nende mitmekülgne tegevus adresseeris ka
Kirjandusteoreetik on see, kes üritab mingeid piire paika panna: mis kirjandus on, kuidas seda uurida jne. Selliseid teoreetilisi momente on olnud Euroopa kirjandusloos õige mitte. Inglise valgustuse üheks eripäraks on see, et tekib tugev valgustuslik proosa. See on suhteliselt ühtne. Paljude autorite loomingus leiame J. Locke'i vastupeegeldusi ja ühisvõtteid- see on näiteks eemaldumine, distantseerumine . Eri autoritel on siiski eri maneer. Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. Üks valgustusromaani põhitüüp. Daniel Defoe 1660-1731. - ,,Robinson Crusoe seiklused." Eurooparomaani eelkäijaks nimetatakse. Daniel on ka piiripealne autor, ehkki loomingu poolest asub 18. sajandis. Eluea poolest on kahe sajandi piiril. On seotud puhtal kujul uute traditsioonide tekkimisega. Robinson Crusoe pole tema ainus romaan
saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. Valgustuskirjandus 18. sajandil Euroopas. Alguse saab Prantsusmaalt. Kuulsamad valgustusfilosoofid: Voltaire Diderot Rousseau Montesquieu < tuntumad valgustus ideede levitajad. Nõudsid, taotlesid: l võideldi absolutismi vastu, l hariduse ja teadmiste viimine rahva hulkadesse, massidesse. (võitlus
annaabi.ee 
