Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock, Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb). ,,Klio silma all" 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased, kes räägivad: Michel Sittow` võõrasisa, kellel on mure, et kasupoeg tahab tagasi oma isale kuulunud maju. ,Michel Sittow` pruut, ilus kingseppa tütar. Oldermann, gildi meister, Michel Sittow` ise. Ta oli 16. saj. alguse nimekas tallinlasest kunstnik, kes töötas Prantsusmaal, Taanis, Hispaanias ja mujalgi
inspireeris traagilist näitekirjandusest, tunnusese-kurb mask ja karjusesau. Traagilise luule, näitemängude ja kirjanduse inspireerija ning südamevalude kergendaja. o Terpischore- ,,täis tantsulusti", aitas tantsijaid, tanstu ja koorilaulumuusa, tunnusese- lüüra (jumalik pill, tants lüüra saatel füüsilisusest kõrgem). o Kleio (klio)- ,,teeb kuulsaks", ajalookirjutajate, eepose patroon/ muusa, kelle annet minevikku seletada peeti Vana-Kreekas kunstiliigiks. Ta oli kergejalgne ja tuulepäine, tunnusesemed- kirjatarbed, kirjarull. o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli kreeklastele mütoloogias ja luules tähtis tõlgendamisvõime tõttu, siduv lüli kosmose ja muusika vahel, tunnusese- taevakuul.
W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas.
panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest." (Postimees 2006 5.11) 1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid asju» 1963 poeem «TuuleJuku» 1971 valikkogu «Voog ja kolmpii» 2005 «Luule» 1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus» 1971 «Michelsoni immatrikuleerimine» 1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all» 1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd» 19701980 «Kolme katku vahel» 1973 noorsoojutustus «Mardileib» 1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull» Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu ,,kolme katku" (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal. Lugu teravmeelsest apteekripoisist,
a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. ,,Nii mäletan minagi, kuidas ma poisikesena lugesin õhinal läbi Jaan Krossi «Kolme katku vahel», ronides Balthasar Russowi kannul köitest köitesse mööda tema imepärast tõusuteed, neelatud romaani võlumaailma, nagu see ainult nooruses on võimalik." (Tõnu Õnnepalu) 1971. a. kirjutas Jaan Kross "Michelsoni immatrikuleerimise" . 1972.a. "Klio silma all" 1973.a. "Mardileib". Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. «Mnjmm,» küsib meister natukese aja pärast potist, «kas segamislaual oli tuult tunda?» Ja Mart luiskab igaks juhuks: «Raasuke paraku oli. Paari grammi jao
LISA 1 LISA 2 Tunnustused 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1996: Riigivapi teenetemärk I 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 1971. a. kirjutas Jaan Kross "Michelsoni immatrikuleerimise" . 1972.a. "Klio silma all" 1973.a. "Mardileib". 1975. a. ilmus "Kolmandad mäed". 1975.a. ilmus "Taevakivi". "Taevakivis" on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi- perioodi. 1978.a. ilmus "Keisri hull". 1980.a. ilmus "Kajalood". 1981. a. ilmus "Ülesõidukohad". 1982.a. ilmus "Rakvere romaan". 1984.a. ilmus "Professor Martensi ärasõit". 1987.a. ilmus "Vastutuulelaev". 1988.a. ilmus "Silmade avamise päev". 1988.a. ilmus "Wikmani poisid".
a.), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatud, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. ,,Nii mäletan minagi, kuidas ma poisikesena lugesin õhinal läbi Jaan Krossi «Kolme katku vahel», ronides Balthasar Russowi kannul köitest köitesse mööda tema imepärast tõusuteed, neelatud romaani võlumaailma, nagu see ainult nooruses on võimalik." (Tõnu Õnnepalu) 1971. a. kirjutas Jaan Kross "Michelsoni immatrikuleerimise" . 1972.a. "Klio silma all" 1973.a. "Mardileib". Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. «Mnjmm,» küsib meister natukese aja pärast potist, «kas segamislaual oli tuult tunda?» Ja Mart luiskab igaks juhuks: «Raasuke paraku oli
Proosa: tundis huvi ajaloo ja ajalooliste romaanide vastu, alustab 1970. aastail proosaga. ,,Reisikiri Egiptuses: muld ja marmor", ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (novellid, Tuglase novellipreemia). Kross oskab leida marginaalseid tegelasi, nad kaotavad tihti tema teostes sideme oma rahvaga. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Pöördtooli tund" (novell) Jannsenist, püüab selgitada, miks isa võttis vastu raha, mille eest pani kinni Jakobsoni veerud. Novellikogud ,,Klio silma all" ,,Kajalood", romaanid ,,Taevakivi", ,,Kolmandad mäed", ,,Keisri hull", ,,Professori Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev". Autobiograafiline ,,Wikmani poisid", ,,Väljakaevamised", ,,Mesmeri ring". Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed
Taustaks on Liivi sõda (1558-1583) ja katkuepideemiad, kuid katku tähenduses võib mõista ka Eesti territooriumi endale soovivaid võõrvõime. Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Rahvaküsitluse põhjal (2001. a), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Kogu "Klio silma all" (1972) sisaldab lühiproosat, koosnedes neljast novellist. Novell "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) räägib eesti päritolu sõjaväelasest Michelsonist, kes aitas maha suruda Jemeljan Pugatsovi mässu ja kanti selle eest aadliregistrisse ehk immatrikuleeriti, kuigi oli madalat päritolu. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) räägib maalikunstnik Michel Sittowist, kes pidi vaatamata oma kuulsusele tsunfti vastuvõtmiseks tegema sellitöö ja maalis Püha
(põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4 monoloogi Püha Jüri asjus": trügijax Michel Sittow, takistusex saab tsunftisüsteem, teistest üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi
teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull"
selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull".
annaabi.ee 
