Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj
Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe
pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Rahvausk - looduse hingestamine? Ateism - usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse Agnostitsism - seisukoht, mis peab võimatuksi teadmist mingis valdkonnas.
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega
Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema. Matmisrituaali juures võis mõnes kohas omada tähtsust tuli. Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne.
Paljude selliste folkloorivormide autor ei ole teada; nad levivad kirjalikul teel või piltide kaudu(mis on uuema aja tunnus); need folkloorivormid on lühikesed ja kergesti loetavad, 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata. /---/
toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja maausu vahel – rahvausk, mis kujundas tänaseks peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed. 1517.a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi. Peamine põhjus miks ka paljud maaisandad ja vürstid usupuhastusega kaasa läksid oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis) Eesti alale jõuab see nn
Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st
aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999)
tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim katoliku kirik), mis sisaldasid mitteametliku usu elemente. Reformatsiooni eesmärk: usu puhastamine sellest kahjulikust ebausust. Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse liikumine. 19. sajandil hakati rahvapärimust koguma, et seda säilitada rahvausukombed olid koos muu rahvapärimusega hääbumas. Rahvalik kristlik usund katoliiklikes maades: rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada. Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud
teekausi mõra või põletada surnute jaoks viirukiküünlaid. Eestlaste kultuur on jaapani kultuurist väga erinev. Rahvuslikus võtmes on väga vähe sarnasusi nii toitumises, riietuses kui ka tavades ja kommetes. Küll aga on läänelik riietumine ja toit nt hamburgerid ja pizza jne levinud suurlinnades ja noorte seas. Sarnaseks jooneks eestlastega võiks nimetada rahvususundit sitoismi, mis on looduslik,animalistlik nagu eestlaste muinasuskki. Erinevalt meist on jaapanlaste rahvausk sitoism ka praegu Jaapanis kõrgelt au sees, koos sadade miljonite shintoistidega. Kasutatud kirjandus: Jaapan. Tallinn 2011 Klaassen, Olaf-Mihkel. Jaapan läbi aegade. Tallinn 2008. http://et.wikipedia.org http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Jaapan/
ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon – regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; maskeeritud mardisantide külastus; mänguelemendid ja meelelahutus. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse
- Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis
kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule
- Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966) - ,,Vana eesti rahvausk : valik usundiloolisi esseid" (1966, 1997, olemas ka ingliskeelne tõlge) 35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis
Jakob Hurda (1896) vanavara ,,sortidest" Vanad regilaulud (ERA lühendid: l laul; rl regilaul, ul uuem laul, riimiline rahvalaul) Vanad jutud (mj muinajsutt; vrd die Märchen) Rahvalikud ajaloolised jutustused (muist muistend; vrd die Sagen) Vaimulikud rahvajutud (j jutt) Vanasõnad, mõistatused (vs vanasõnad, mst mõistatused) Kombed ja pruugid (uk uskumused ja kombed) Lastemängus ja rahvanaljatamised (mng mäng, nlj naljand) Rahvausk ja ebausk (u uskumused) Müüdi, muistendi ja muinasjutu võrldus William Bascomi (1965) järgi. Vorm PROOSAJUTUSTUSED Konventsionaalne Puudub tavaline algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud piiratus Tõeväärtus Usutav mitteusutav Tegevusväli Mingi aeg, koht Ajatu, kohatu
Ilukirjandus on parimal juhul suulise rahvakultuuri tõlgendus, mitte kajastus. • Tema käsitus karnevalist ei vasta päriselt ajaloolisele tegelikkusele, vaid esitab väga lihtsustatud mudeli karnevalist Aron Gurevitš (1924–2006) • Katse kaardistada keskaja Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke. • Peamised teemad: ◦ pühakutekultus ◦ teispoolsususkumused ◦ rahvausk ◦ groteskne kirjandus • Lähtub veendumusest, et kiriklikest ja ladinakeelsetest tekstidest on võimalik välja sõeluda lihtrahva uskumusi. • Hiline Aron Gurevitš: rahvakultuuri asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist Peter Burke (sünd. 1937) • Esimesi katseid kaardistada Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke ajavahemikus 1500– 1800.
käitumisnorme. Memoraadil ei pruugi üldse kõik need tunnused esineda. 44. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorits (1900-1961) "Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990), "Endis-Esti elu-olu" I-IV (1939-41, 2000-2001), "Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) (kõige põhjalikum). Uku Masing (1909-1985) - "Eesti usund" (1995, 1998). Ivar Paulson (1922-1966) - "Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid" ( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe
betalitlusi ja kristlikke pühakuid (Antonius=Tõnn, Johannes=Jaan, Georgius=Jüri, Peetrus=Peeter, Katariina=Kadri, Martin=Mart, Miikael=Mihkel, Laurentius=Laurits jne). Senine rahvakalender ning sellega seotud uskumused seostusid nüüd pühakute nimedega, haldjate ja jumaluste asemel ohverdati nüüd head viljasaaki, karjaõnne vms paludes punakuue. Alates 15. sajandist kannavad eestlased kristlikke eesnimesid. Eestlased polnud mingiks erandiks, samalaadne rahvausk oli valitsev kõikjal Euroopas, ja kirikuvõimud vaatasid sellele tavaliselt läbi sõrmede, hoolitsedes vaid väliste kirikukommete järgimise eest. Eestlasi nimetati keskaja lõpuni vastristituteks ning sageli kaevati nende usuleiguse ja paganlike tavade üle. Muistsed kujutelmad elavad osalt meis tänapäevalgi - eks tähista me ju igal hilissügisel hingedeaega ja värvi lihavõtete ajal mune
Eriti tugevalt muutsid Eesti palet tõrke uute tõdede vastu. Nähes pühade hiidede ja jumalakujude rüvetamist, eestlaste maailmapilt usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade murenes. Siiski sulas ristiusk ajapikku varasemate paganlike veendumustega ja tekkis omamoodi ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda. rahvausk. Rahvale tõi ristiusk kaasa kirjaosukse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Välispingete lahendamine Eesti aladel (1516 saj) 9. Haridus ja kultuurielu (tähelepanu Rootsi ja Poola aeg) Haridus muinasajal Kuna peamiseks tegevusalaks oli korilus ja jahindus, siis pidid ühiskonnaliikmed olema tugevad, vastupidavad, osavad ja julged
AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid II olemuslike tunnuste kaudu - Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja) - Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986 - Ülo Tedre, 1965, 1998 III kommunikatsiooni laadi kaudu 1. Laiem valdkond, kuhu rahvaluule kuulub kultuur 2
religiooni kogemise viisi. Masing on teravas opositsioonis ametliku kirikuga. Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on oma ülesehituselt saksalik. Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist. Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest. Ivar Paulson (1922-1966) Uurib Põhja-Euraasia rahvaste hingekujutelmasid. Oma elu lõpul kirjutab raamatu „Vana eesti rahvausk“. Raamat on populaarse lähenemislaadiga esseedekogumik. Suhteliselt ülevaatlikult käsitleb erinevate nurkade all Eesti rahvausundit. Lähenemine on kultuurökoloogiline: vaatab usundit kindlas ajas ja ruumis, vaatab millesse inimesed usuvad seoses nende elatusaladega. Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt,
publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud (linnakirjandus, jumalate süsteem, hisp, pr, vene, sks kangelaslaul) Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed. Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi.
mailmapilti. Idealistlik ja kantiaantlik jätkavad traditsiooni ja sobitavad kristluse maailmapilti. Tuuakse sisse psühholoogia – vajadus ennast tõelisusest välja valetada. Ja seda teeb inimene, kes tõelisust vihkab, ja see on see, kes tõelisuse all kannatab. Ptk 16. Kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon vastavalt skeemile. Kristlus tekkis judaismist ja rahvast juttu on siin juutidest. Alguses oli rahvausk, mitte üleüldist usku. Kristlus pöördub aga kõikide poole. Nietzsche jaoks on see taandareng. Tema jaoks on religioon rahva jaoks või inimese enda jaoks. Jumal on siin enesekindluse ja võimu sümbol iseseisvuse perioodil. Tolerantsus – oma juurtega kristlik väärtus, aga headuseks ei peeta seda; väärtuse kriteerium on see, mis on rahvale hea või kasulik. Rahvasaatus – tugevamad allutasid juudirahva, see muutus elus kajastub ka religioonis. See jumal hakkab kehastama hoopis muid
annaabi.ee 
