külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvamusest sõltuvalt natukene nõrgaks. Lapsed ei pidanud viisi ja ei teadnud peast sõnu. Kohati oli kuulda ainult õpetaja kiledat häält. Samuti eksiti palju kitarri mängus, mis viis ka kohati lapsi „rivist välja“. Laste riietus oli väga pidulik ja teema kohane
käis mere ääres lutsu viskamas ja tõmbas kodumetsas kuuski ja kaski üles, juurikatest tegi saksa-saanikesi. Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas. Kõige visam kosilane oli Soome tuuslar, kes oli nõid ja tundseldaja. Kõik ülejäänud kosilased, kelle Linda on ära põlanud, hoiatavad teisi kosilasi, et ei maksa kosida leske, sest see lesk nutab taga oma kadunud meest. Soome tuuslar lubas Lindale kättemaksta, sest Linda ta ära põlgas.
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt
Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas. Peeti pulmad. II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. Sündisid pojad. Viimane „Pesamuna“ pärast isa surma ilmale tulnud. Kalevipoeg oli kõige vägevam olnud. Isa olevat enne oma surma abikaasale (Lindale) rääkinud, et Kalevipoeg on tulevane au ja kuulsus, aga et Kalev ise oma poega ei näe. Ühel õhtul räägib ta abikaasale, et riik peab jääma jagamata ühele pojale
temperamentne nagu Katharinagi. Tegevus toimub Paduas ja Petruchio mõisas. Baptista on rikas aadlik, kellel on kaks imekena tütart. Katharina ja Bianca. Bianca on tema noorem tütar. Ta on sõnakuulelik ja õrn. Ta on sõbralik ja lahke. Ta on isa lemmik, ning tal on palju kosilasi. Kuid ta isa ei luba tütrel enne abielluda, kui tema vanem on ka endale leidnud mehe. Aga tema vanem õde Katharina on õel, temperamentne, terava keelega ja iseteadlik neiu. Sellepärast, pole tal kosilasi, sest ta on kõik oma teravmeelsusega eemale peletanud. Kuid tema `täiuslikul' õel on palju kosilasi. Siis lepivad Lucentio, Petruchio, Gremio ja Hortensio omavahel kokku, et Petruchio võrgutaks Katharina - tõrksa metskassi. Kui Petruchiol see õnnestub, siis peavad nad ainult omavahel võistlema Bianca armastuse pärast. Petruchio oli nõus tõrksat Katharinat taltsutama ka sellepärast, et Katharina oli rikas.
sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile. Enn aga vahistati kuna ta hoidis sõjaväest eemale. Tegelastest oli kõige silmapaistvam Männiku Märt. Ta oli nooremapoolne, pikka kasvu meesterahvas
Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) tahtsid kuldi nahka endale Meleagros tappis onud Tema ema Althaia arvas, et poeg on hulluks läinud armastusest vääritu naise vastu Ema lõpetas poja elu Atalanta läks vanemate juurde tagasi Atalanta ei tahtnud abielu Palju kosilasi Atalanta kuulutas, et abiellub ainult sellega, kes võidab teda jooksus Kosilane Hippomenes/ Melanion võitis teda ainult läbi pettuse Aphrodite kuldõunad hesperiidide aiast Nad abiellusid ja said poja Parthenopaiose Zeus muutis Atalanta ja Hippomenese lõvideks Kybele templis seksimise pärast. Lõvidena vedasid Atalanta ja Hippomenes Kybele kaarikut.
,,Mäeküla piimamees" Kui Mäeküla mõisahärra Ulrich von Kremer näeb Marit, hakkab naine talle silmapilkselt meeldima. Talle kui mõisahärrale polnud sobilik Marit lihtsalt ära võrgutada ning ta soovi sõlmida lepingu Tõnu Prillopiga, Mari mehega kellel on 2 last Anni ja Juku. Lapsed ei olnud mitte Mari vaid tema õe ja Tõnu omad. Mari hakkas Tõnuga elama sel ajal valitsenud tava tõttu. Tõnu oli Kremeri pakkumise üle väga rõõmus ning teatas seda ka Marile. Mari, aga ei tahtnud vana Kremeriga kokku kolida. Tõnu meelitas teda niikaua kuni naine lõpuks nõustus. Tänu Kremerile sai Tõnu Mäeküla uueks piimameheks. Endine piimamees Karu Jaan lasti töölt lahti. Selle üle oli Tõnul väga hea meel, sest nüüd hakkas ka tema sama head palka teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Krem...
20 aastat hiljem Villu on 20-aastane. Teda on terve elu kasvatatud nii, et temast tuleks Kõrbojale sobiv peremees. Anna ja Eevi on mõlemad Villu kasvatamisega palju vaeva näinud. Annal on korduvalt kosilasi käinud aga ta on kõigile ära öelnud, sest väikse Villu isa oli ainus, keda ta enda kõrval oleks näinud. Anna tahtis hoolitseda Villu eest, samamoodi nagu ta teeks ka oma pojaga. Anna saab Eeviga väga hästi läbi. Eevi on Annale väga tänulik selle eest, et ta 20 aastat tagasi teda pojaga Kõrbojale elama võttis. Eevi aitab majapidamistöödega, isegi teeb enamiku neist ise, et Anna samal ajal saaks Villut kasvatada ja harida.
Niisiis ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Tänu sellele, et ta nii palju nuttis tekkis Ülemiste järv. Kalevipoja sünd & lapsepõlv Linda piinles kaua valudes, kuid lõpuks sündis tal poeg, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis väga palju, ja lõhkus kõike mis ette jäi. Kalevipoeg kasvas ja ta tegi samas palju trenni. Temast sai karjasepoiss kes oli tugev nagu tammepuu. Linda kosilased Lindal hakkasid külas käima hiljem väga palju kosilasi, kes kõik ihkasid ainult tema vara. Kuid Linda oli kange ja ütles kohe, et tema mehele ei lähe ja nii ka tegi. Mehed siis ootasid ja külmetasid õues, aga keegi neist ei saanud Lindat. Aitäh kuulamast!
Ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Ta nuttis niipalju, et sellest tekkis Ülemiste järv. Linda piinles pikalt valudes, kui lõpuks sündis kurvastuse kergenduseks kallis pojakene, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis hommikust õhtuni, karjus kogu aeg ja lõhkus kõike, mis ette jäi. Poeg kasvas jõudsalt suuremaks. Ta tegi pidevalt jõudu ja temast sai karjasepoiss, kel oli jõudu nagu tammel. Ta ilmutas isa kuulutusi igas trükis. Lindal hakkas külas käima palju erinevaid kosilasi, kes kõik ihkasid tema vara. Linda ütles kohe selgelt ja arusaadavalt, et tema mehele ei lähe.Mehed ootasid ja külmetasid väljas, kuid keegi neist ei saanud Lindat!
Vanus on kõigest number! Jutustan teile loo Annast! Anna kaotas oma mehe sõjas ja sünnitusel suri tema tütar. Anna oli verinoor kui ta leseks jäi! Kõigest 21 aastane. Elu oli tema vastu väga karm olnud. Eks olnud tal kosilasi aga millegi pärast ei jäänud keegi tema juurde püsima. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga palju kaotusi, ei vajunud Anna masendusse. Püüdis lohutust leida loomadest ja loodusest. Aastad läksid, ette lõi 51. Kõik otsustas Anna, nii ikka ei saa. Anna läks taas õppima. Omandas hariduse. Õppis sotsiaaltööd. Kuid kahjuks tööd ta oma eriala peal ei saanud. Ega keegi ka temasse ei uskunud. Nii kaua erakuna elanud naine ei olnud kellelegi atraktiivne. Hoolimata
I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik
rikkaks kaupmeheks saanud... Teine onu olevat aga üle kõige kalliks pidanud põhjamaa kaunist ja karmi loodust ning sellepärast oma elu ühendanud kauge kauni Norraga." Kreutzwald kirjutas ,,Kalevipojas" Linda kuuest Enn Vetemaa kirjeldas oma teoses kosilasi ning kosilasest: kuu, päev, vesi, tuul, Kungla iseloomustas kosilaste välimust ja kosjas käiku kuningas, Kalev. ,, Kui Kuu Lindale viiekümnel hobusel kuuekümne kutsariga kosja sõitis, polevat Linda võtnud vaevaks saunast väljagi tulla." Rahvaväljaandes ei meeldinud Kalevipojale see, Enn Vetmea teoses arvas Kalevipoeg, et Linda
Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg .Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.
,,Odüsseus kükloopide maal, tuultejumala juures ja nõid Kirke saarel" Pärast Troojast lahkumist purjetas Odüsseus koos oma seltsilistega tagasi Ithakale. Tee peal maabusid Odüsseus oma kaaslastega kükloopide maale. Sinna jõudes nägid nad ühte koobast ja läksid sinna sisse. Hetk hiljem tuli koopasse ühe silmaga hiiglane, kelle nimi oli Polyphemos ja kes oli merejumal Poseidoni poeg. Hiiglane polnud kuigi sõbralik ja sõi paar Odüsseuse kaaslast ära. Kuna hiiglane oli koopasse sisenedes koopasuu ette suure kivi ette lükanud, ei saanud Odüsseus koos oma kaaslastega enam välja. Siis tuli Odüsseusel mõte hiiglane purju joota ja andis talle kannutäis veini. Pärast seda jäi hiiglane sügavasse unne ja Odüsseus mõtles, mida edasi teha. Siis tuli tal mõte üks pikk puu otsast mõõkadega teravaks teha ja see hiiglasele silma torgata. Odüsseus ja tema kaaslased torkasidki terava puutoika hiiglasele silma ja hiiglane tõusis püsti, tõmbas koopasuu ee...
lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts ning tütar Maie, kellel käib pidevalt hulgaliselt kosilasi, kaks peamist neist on Männiku Märt ja Erastu Enn. Edasipüüdlik ning töökas Männiku Märt kujutab eelkõige positiivset tegelast, talle vastanduv Erastu Enn on aga paras petis. Kuhugi nende kahe vahele mahub veel harimatu ning vanameelne taluperemees Peeter. Üldjoontes on selle näidendi tegelased võrreldes Koidula varasemate teostega õnnestunumad, tegemist on vägagi värvikate persoonidega.
aru kui palju Mari talle tegelikult tähendab. Tõnu muutub väga armukadedaks ja närviliseks. Ta püüab lepingut lõpetada, kuid Mari ei ole sellega nõus. Kuigi Tõnu on selle vastu, et Mari mõisniku juurde läheb, kohtub Mari mõisnikuga ikkagi. Tõnu piimaäri ei lähe ka enam hästi ja ta hakkab lõpuks jooma. Sellega algas Tõnu allakäik. Kord linnast tulles jäi Tõnu reel magama ja külmus seal surnuks. Maril käis veel mitmeid kosilasi, kuid ta kihutas nad kõik minema. Lõpuks teatas ta mõisahärrale, et läheb lastega linna elama. Kokkuvõte: ,,Mäeküla piimamees" on saanud tähtsaks romaaniks sellepärast, et seal kujutati reaalset eesti elu. Tõnul olid esiplaanil alati materjaalsed huvid. Ta tahtsid kiiresti rikkaks saada ja lõpuks sai see talle saatuslikust. Mees kahetses hiljem oma tegu kuid, selleks oli juba liiga hilja. Arvamus:
" Peremees aga ei uskunud neid ning oli ikka arvamusel, et mehed kosja tulnud. Isa käskis tütardel toast välja tulla, et peiud neidusid ka näeks. Samal ajal perenaine kiitis tütarde tublidust. Vennas aga soovisid edasi minna ning noorem segas naisele vahele: ,,Kuule, hella eidekene, Kuule, tarka taadikene! Kalevite kodukanad, Needap alles kasvamata. Ei, meist kolmest kosilasi Teie talusse ei tõuse. Meie lähme õnne otsima, Läheme pesa pärima. Kalevite pojad jätkasid oma vaevalist teed liistuheitmispaika otsides. Lustlikult lõuna poole, Käisid päeva, käisid kaksi, Käisid tüki kolmat päeva, Kuni neile kogemata Järvekene vastu jõudis
Teeba rajamine tänapäevastatud varjant. Kord ammu ammu oli Tallinna linnapeaks mees nimega Agenor. Tal oli poeg nimega Kadmos ja tütar nimega Europe. Europe oli laialt tuntud oma ilu poolest ja ta oli ka väga tark naine. Leidus palju kosilasi, kes oleks soovinud teda oma naiseks, aga Europe arvas, et ta ei ole veel selleks valmis ja lükkas kõik kosilased tagasi. Üks kosilane oli temasse väga armunud ja ta oleks teinud kõik selle naise nimel. Ühel päeval oli Europe koos oma sõbrannadega õues neil oli tüdrukute õhtu, mis sisaldas erinevates Tallinna klubides käimist, mis aitavad unustada argipäeva mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama
kirjeldatakse rännakuid ning tagajärjed sõltuvad üha rohkem tegelaste iseloomust, mitte saatusest. ,,Odüsseia" ülesehitus 1. algab jumalate koosolekuga 2. tuleb Telemachose lugu 3. Odysseus ja Kalypso 4. Faiaakide juures 5. Odysseus jutustab oma loo 6. Odysseus jõuab oma saarele, Ithaka 7. Odysseus võitleb kosilastega ja tapab nad 8. kohtumine Penelopega Mis Odysseuse kodus toimub? Kuhu satub? Samal ajal kui Odysseus on eksirännakutel tulevad tema naise juurde palju kosilasi, kes panevad seal pidu ning võitlevad. Satub koobastesse, kus kohtub merekoletise Skyllaga, seal teised tema kaaslased hukkusid. Tema jääb elu ning triivib kinni hoides ujuvast palgist saarele, kus valitses Kalypso. Naine hoiab teda mitu aastat enda juures ega lubanud teda saarelt lahkuda, kuid lõpuks lased tal minna. Merel seilates satub ta Alkinoosi õukonda, lotofaagide juurde, kükloopide maale, Aioolia saarele, nõiakunsti valdava Kirke juurde, sõid ära Helise karja. Mõisted
Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa Penelope truudus ootas 20 aastat Odysseuse naasmist, tõrjudes pealetükkivaid kosilasi ettekäändega, et tahjab kududa Laertese surilina ning hiljem lubas abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Graiad Kolm õde, kellel oli kokku ainult üks silm. Elasid Okeaanose kaugemal kaljupangal. Paan Leiutas karjaseföödi, varitses nümfe ning põhjustas paanilse hirmu ja paanika Menelaos Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis. Pegasos- Tiivuline võluhobune, Nümf Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Kuldlõige Muutumatu jaotus,
d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles. 4) antiikaja maailmaimed. Mis on seitsmest maailmaimest tänapäevani säilinud? 1) Egiptuse püramiidid (ainukesena tänapäevani säilinud). 2) Zeusi kuju (Lõuna-Kreekas Olümpias, autor Pheidias). 3) Aleksandri majakas (Egiptuses)
isiksuse. Ta laseb Eumaiosel võistluse lõpedes vibu ODi kätte toimetada ja teisel karjusel sulgeda kõik uksed et keegi sisse ega välja ei saaks liikuda. Kosilased tahavad võistlust homseks lükata aga siis tuleb OD ja palub vibu enda kätte. Telemachos saadab ema oma tuppa. OD vibulase õnnestub ja see läheb läbi käigi kirveaukude. 22. laul OD langetab riide laseb vibuga Antinoosi. Kosilased jooksevad sõjariistasid haarama aga neid nad ei leia. neljakesi nad ründavad kosilasi kuni üks karjus Melantheus, kes tunneb väga hästi maja põgeneb ruumist ja toob kosilastele sõjariistu. Tekkis ebaaus vastasseis. Athena tuletab ODle meelde tema võitlushinu ning juhib märkamatult kõik kosilaste löögid nelikust eemale. kellelgi ei olnud pääsu. Andsid armu ainult kahele. Nad saadeti välja. OD ja poeg käisid ruumiläbi, et kontrollida, ega ükski kosilane karistuseta ei ole pääsenud. OD palun pojal kutsuda kohale vana teenindajanna Eurykleia
kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus. Tema mees on Kulõgin, kellele ta läks 18 aastaselt. Kulõgin ei ole halb mees, ta armastab Masat väga, kuid ta ei ole ka kõige targem ja taibukam (nt ta tahtis kinkida Irinale nimepäeva puhul sama raamatu, mis ta oli korra juba lihavõteteks kinkind). Masa on aga temast tüdinenud ja vihkab oma elu, Kulõginit pole ta kunagi armastanud. Irinal on küll palju kosilasi, kuid ta pole veel ühelegi neist läinud. Olgal polegi kellegi hulgast abikaasat valida. Ta töötab koolis ja elab nagu Irinagi koos vennaga. Seal nad siis kolmekesi ongi ja meenutavad isa surma ja seda, kui halb see elu ikka on ning igatsevad tagasi Moskvasse. Nad on kõik väga targad ja oskavad mitmeid võõrkeeli ja leiavad, et sellises väikses linnakeses pole nende annetele mitte mingit rakendust. Siis hakkab saali ilmuma rohkem rahvast. Kuna on Irina nimepäev, tahavad kõik teda
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks
Külastavad Hadese riiki, kus kohtuvad trooja sõjas langenud Archilleusega. Hadese ennustaja Tereisias ütleb, et nad lõpuks jõuavad koju. Nad ei lange sireenide ohvriks. Sai hakkama kahe merekoletisega, jõutakse päikesejumal Heliose saarele, kus mehed keelust hoolimata surmavad pühasid lehmi päikesejumala karjast. Helious palub Zeusilt abi, saab loa laevamehi karistada. Lõpuks jõuab Odysseus koju. Tema naine Penelope on meest truult oodanud, tõrjunud tagasi kosilasi. Mehe eemaloldud aastaid on 20. Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3
. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, Soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. III Kolmanda laulu algus näitab üht tükki Kalevipoja poisikesepõlvest. Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Muist tapetud elajaid, nõnda kui teiste nülitud nahad kannab noorem vend oma õlal. Mehed istuvad metsa varju väsimust puhkama ja hakkavad ajaviiteks laulma. Vahepeal viinud
põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustustel, mille ajal toimusid võistlustel, kus iga autor
sügavalt kiindunud. Sünnib Achilleuse suur viha ning algab sõda. Vägilaste taplusesse sekkuvad ka jumalad. Sõda kestab kaua, kuni lõpuks leiab aset Achilleuse ja Hektori ostustav võitlus, millest Achilleus väljub võitjana. Odüsseus põhimotiivodysseuse vintsutused ja rohked seiklused pärast trooja langemist ning kodusaarel asetleidnud sündmused. Kui Odysseus on kodust ära, käib ta naisel, Penelopel, palju kosilasi. Üldjuhul õnnestub Penelopel nad tagasi tõrjuda kuid austajad siiski priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Samal ajal sõidab noor Telemachos isa kohta teateid hankima. Selgub et Od, on elus ja terve. Varsti vabastatakse ta Kalypso saarelt ja ta asub kodupoole teele. Teel satub ta ette mitmeid takistusi (kükloop Polyphemos, lootosesööjate saar jne), ta ületab need vaevaliselt ning lõpuks koju jõudes ei tunne ta oma kodusaart enam ära. Kodumajja jõudes esineb ta vaese kerjusena
Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi. Teised siis küsivad, et kes talle seda tegi. Kükloop vastas, et "Eikeegi". Teised naersid ta välja ja ütlesid, et siis pole ju kedagi karistada. Lõpuks saab Odysseus koopast välja ja põgeneb oma meestega. Kui ta viimaks koju jõuab , märkab ta, et naisel Penelopel on selle ajaga palju kosilasi käinud ja otsustab nad kõik oma vibuga maha lasta. Odysseus elas õnnelikult elu lõpuni. "Herakles" räägib kangelasest, kes juba väiksena hällis kägistas kaks madu surnuks. Kui Herakles kasvas suureks, siis tulid temale ühel ristteel vastu kaks naisterahvast. Üks neist, ilus ja toredalt ehitud, lubas Heraklesele, kui see tema järele käib, õnnelikku, mureta ja lõbusat elu. Teine neist seletas, et kui minu järele käid, on elu
preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet. Achilleuse sõber ja Achilleus uuesti võitlusesse ja kahevõitl. Tapab Trooja kuninga teise toja Hektori; saab surma ka Achilleus; eepos lõp. Hektori matustega. Odüsseia Iliase teekond koju; Odüsseus- Ithaka saare valitseja; kodus ootas Penelope; et kosilasi mitte vastu võtta, koos Penelope salli, aga harutas selle igal õhtul üles; Odysseusele oli ennustatud, et tuleb sõjast tagasi suure au sees; takistused: Poseidon- torme; Heliose saar- tapsid Heliose karja, torm laeva hukatusse, pääses vaid Odüsseus; lootosesööjate saar- kes lootose taime söövad, unust. kodutee; nõiasaar-inimesed sigadeks; kükloobi saar- kükloop tahtis ära süüa; nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile
10. Külarahva suhtumine Marisse? Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää magama ning ta jääbki ja külmub surnuks. Hobune viib ta, aga koju. 12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel? Tal käib mitu kosilast. Kõik Mari kosilased, olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. 13. Miks Mari sepa kosjad tagasi lükkas? Võib-olla oli asi selles, et ta tuli hilja, Mari oli teda kaua oodanud ning ta tahtis ka mujale kolida koos Mariga. 14. Millist uut lepingut pakub Marile mõisahärra?
Isade kinnisideed viivad kurbade tagajärgedeni August Kitzberg on tuntud kirjanik, kelle sulest on ilmunud kaks näidendit, "Libahunt" ja "Kauka jumal", millest juttu tuleb. Palju on räägitud sellest, et kunagi valisid taluperemehed ise oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude
Eumaios jutustab Odysseusele oma eluloo.Telemachos saabub Ithakale.Theoklymenose ennustus. Telemachos tunneb ära oma isa. Telemachos saabub seakarjuste juurde.Esimene kõnelus isaga.Telemachose käsul läheb Eumaios Penelopeiale sõna viima.Athena moondab Odysseuse endiseks ja too ütleb Telemachosele,kes ta on.Nad peavad koos nõu,kuidas kosilastele kätte maksta.Penelopeia kuuleb Telemachose saabumisest.Kosilaste luurelaev tuleb tagasi.Uus Telemachose tapmise kavatsus.Penelopeia hurjutab kosilasi.Eumaios tuleb tagasi maale Odysseuse juurde. Telemachos ja Odysseus tulevad Ithaka linna. Telemachos tuleb tagasi linna,kohtub emaga ja sõpradega.Ta jutustab emale,mis ta reisil kuulnud.Ka Eumaios ja Odysseus lähevad linna.Kokkupõrge kitsekarjase Melantheusega.Odysseus saabub oma majja.Koer Argose surm.Odysseuse kohtumine kosilastega.Teda solvatakse ja pillutakse asjadega.Penelopeia kutsub Odysseuse enda jutule.See lubab tulla alles õhtul. Odysseuse ja kerjus Irose rusikavõitlus
Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub
Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus. · Prokrustese säng* - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus
Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi. Tänapäeval tähandab Penelope truudus siirast ustavust, pime truudus, täielik truudus, pühendumus. · Prokrustese säng* - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus
Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus
aasta saadeti talle söögiks 14 noor inimest. muusad- 9 kunstide ja teaduse kaitsejumalannat. nektar- Surematuks tegev jumalate jook. Ka hõrgutav jook. Oidipuse kompleks- Tugev erootiline kiindumus emasse ja alateadlik vaen isa vastu. Esineb enamasti poistel. Pandora laegas- Laegas, kus olid peidus kõik inimkonna pahed, tal oli keelatud seda avada, aga uudishimust tegi ta seda ikkagi. Parnassos- Kesk-Kreeka mäestik, kus elasid muusad. Penelope kudumistöö- Penelope peletas kosilasi sellega eemale, et ütles, et tahab enne abielu Odysseuse surilina valmis saada. Aga öösel harutas kogu päevatöö ülesse. Ka töö, mis kunagi valmis ei saa. Polykratese sõrmus- Prokrustese säng- Atika teeröövel, sidus möödujad sängi ja kui need olid liiga lühikesed, siis venitas pikemaks, kui liiga pikad, siis raius jalad maha. Ka nii või teisiti sobimatud võimalused. Pyrrhose võit- Suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit. Sisyphose töö- Mõtetu ja ränkraske töö.
Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Parnassos- seal asusid muusad. Penelope kudumistöö- Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng- Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus
hävitama, ennast seatud kohtadel koguma ja siis ühise jõuga kindlate losside ja linnade kallale tungima. Villu kätte jäeti Viljandimaa eestvedamine. Priidu lasti nädal hiljem koju, tal oli keel ära lõigatud. Kevad hakkas lähenema. Priidu veetis enamiku ajast sepa juures. Kuna keegi teda peale Villu ei mõistnud siis ta üldse ei proovinudki rääkida enam. Maie oli koguaeg kurb. Krõõt ootas pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg
koomika: Enn maha tulla, pöördub aga ruttu üles tagasi, kuuleb pealt niipea kui Maie ümber pöördub): Oh küll on ta tubli poiss, minu Märt, nii tugev ja lahke, nii kange pea ja jälle nii hella südamega: teist temasarnast ma küll ei tunne kõiges kihelkonnas! Mis see isa ometi sest mulgist ikka peaks sõimama! Mul on ometi – (maha vaadates) – ka kosilasi käinud – Altoja Hans – ja Viiraku Viidu – ja Lahearu Laos; ei sünni neist ükski Märdi kõrvale! See Aluste talu ei kao isal peast! Aga ega Märt selles süüdlane ole! Ja nüüd ma peaksin Ennule minema! See on see kõige väetim kõigist: rõugetanud ja punased karvad peas, ja pealegi see pöial – mitte iialgi! Va ülejäänud loom! Ennem ma hüppan ojasse! situatsiooni- (Lapselikult südamest.) Oh jumaluke taevas,
soovi anda lastele hea kooliharidus) ning töötas kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas, ning igatses taas pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Improvisatsioonides teda ravinud meedikutele kiidab ta naljatleval toonil korduvalt arste, kes ei ole lasknud tema juurde kosilasi kalmust: ta ei taha kiirustada nonde kosjade vastuvõtuga, sest "liiv ei lase enam keelt liigutada". Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest
inimestele, kangelastele kui ka jumalatele). Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima
· algas võidupakkumine(?) Parisele, et õun enesele saada: o Hera pakkus võimu, Euroopa ja Aasia isanda kohta o Athena pakkus sõjasangari kuulsust, lubab panna Parise juhtima Troojalasi sõjas Kreeka vastu(Kreeka peaks kaotama) o Aphrodite pakkus Parisele maailma kõige kaunimat naist(Helenat) · Paris andis õuna Aphroditele · Helena oli Zeusi ja Leda tütar · Helenat kasvatas kuningas Tyndareos · Helenale tuli väga palju kosilasi (Kreeka printsid jne) · Tyndareos ei tahtnud konflikti sattuda(andes Helena ühele) · Tyndareos võttis kosilastelt lubaduse: Teised, kes Helena meheks ei saa, peavad võitlema Helena mehe poolel · kõik kosilased olid sellega nõus, andsid tõotuse · Tyndareos valis Helena meheks Menelaose(Agamemnoni vend) ja tegi temast ka Sparta kuninga · Aphrodite oli andnud Parisele lubaduse(õun)... · Paris röövis Helena ära, kui Menelaost polnud kodus
pääseb ja saab poja leina lepituseks. Poeg karjus mitu kuud järjest, eit läks lausujaid otsima, kes nutu vaigistaksid. Poeg lõhkus sängi ja rebis puruks mähkmed, et põrandale pääseda. Varsti roomas, varsti kõndis. Linda imetas poega kolm aastat. Poeg sirgus tugevaks kui tamm, mängis kurnimängu, kurnikivid praeguseni mitmes paigas näha. Poeg pildus lingukive ja kitkus puid koos juurtega maast välja. Nii kasvas poisist noormees, kes oli igati isa vääriline. Lindale tuli palju kosilasi, kuid Linda uuesti mehele ei läinud. Lõpuks hakkas Lindat kiusama Tuuslar, Soome tuuletark. Linda keeldumise peale lubas Tuuslar kätte maksta, kuid Linda ei kartnud tal ju pojad, kes teda kaitsevad. Kosjas käinud mehed aga laidavad maha mõtte leske kosida parem on otsida noorik, kel pole veel meest ja lapsi olnud. 3. LUGU KALEVI POEGADE JAHILKÄIK. LINDA RÖÖVIMINE. KALEVI POEGADE KOJUTULEK.
keelanud Zeusilt kinke vastu võtta. Pandorale anti laegas, kus olid kõik hädad ja haigused ning öeldi, et seda laegast ei tohi kunagi avada. Pandora oli aga tehtud ka uudishimulikuks ja seega avas ta laeka ikkagi. Nii pääsesid hädad maailma. Parnassos muusade elupaik, seal asus ka Apolloni tempel. Lubjakivimassiiv Kesk-Kreekas. Penelope kudumistöö Odysseuse naine ei soovinud meest sõjast koju oodates abielluda. Tal oli palju kosilasi, aga ta ütles, et tahab enne oma äia surilina valmis kududa. Iga öö harutas ta juba kootud osa üles. Seda sai ta teha kuni teenijatüdrukud ta reetsid. Polykratese sõrmus - Polykrates viskas sõrmuse merre et tema õnn ei pöörduks, aga üks kalamees püüdis kala kus see sees oli ja tahtis seda temaga jagada, nad leidsid sõrmuse ning tema liitlane ütles liidust lahti, kuna tema arvates on liiga palju õnne halb, kuna see viib õnnetu lõpuni.
Silmad olid pilul. Laugude vahelt läikis. Ja nüüd alles taipas naine, mis õieti oli sündinud. Ta kõrvaldas tal kulmu pealt salgukese juukseid ja käsi silis pikkamisi otsaesisest üle. "Seda põld tarvis! Ei, seda põld tarvis!" Kuid järsku peatub see käsi ning sirgub üles: "Või ehk siiski --?" Üürike hiljem kustus lamp. Mari magas mehe kõrval rahulikku ööd. Hommikuselt lüpsilt läks surmateade laiali. Maril käis palju kosilasi, küll taheti teda ja küll taheti teda koos Mäeküla piimadega. Kuid Mari ütles kõigile ei, ta otsustas minna linna ja seal elada koos Tõnu tütrega. Mõisnik küll üritas keelitada oma linnakorteri ja muude asjadega kuid Mari ütles et tema tahab prii olla. Lõpuks Mari ütleb: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind."
PENELOPE TÖÖ - Penelope oli Odysseuse ilus ja truu abikaasa, Telemachose ema. Peale Trooja sõja lõppu, kui oleks ammu olnud aeg koju naasta, ei olnud Odysseuse laevamasti veel kusagil näha. Odysseuse kodus Ithaka saarel olid kõik peale Penelope ja Telemachose ammu veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas pidas seega Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Oodates 20 aastat oma mehe kojutulekut, tõrjus ta pidevalt pealetükkivaid kosilasi eemale ettekäändega, et ta tahab enne uuesti abiellumist oma äiale, Odysseuse isale, Laertesele kauni kirjaga ilustatud surilina valmis kududa, ise aga harutas öösel üles selle, mis ta päeval oli kudunud. Selline oli olukord Odysseuse kümnenda rännuaasta lõpul, mil üks teenijanna reetis Penelope ning kosilased üllatasid teda tema öiste pingutuste juures, muutudes veelgi pealetükkivamateks ja talumatuteks. Siis teatas Penelope, et nõustub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
