Nikolai Nekrassov Nikolai Aleksejevits Nekrassov sündis 10. detsembril 1821. aastal Ukrainas. Tema isa oli Aleksei Nekrassov, kes teenis vene imperialistlikus armees. Nikolai ema, Aleksandra Zakrzewska, oli Poola aadlik, kes oli pärit Varssavist. Nikolai Nekrassov kasvas üles Greshnevos, Jaroslavi provintsis, oma isa esivanematelt päritud mõisas Volga jõe kaldal. Seal nägi ta pealt rasket Volga paadimeeste sunnitööd. Tema isa varajane lahkumine vene armeest ja tema avalik töö maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse
Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli
Meie kaasaegne ühiskond ei mõista tihti väidet, et perekond on püha ja tuleb aeg, mil inimesed õpivad mitte ,,näitama elu" vaid lihtsalt elama, armastama, rõõmustama, leidma õnne oma lähedaste ja sõprade keskel. See tsitaat pärineb Venemaa filosoofilt V.V Rozanovilt. Tema väitis seda juba sada aastat tagasi ja teda ei mõistetud siis ega mõista paljud ka praegu. Sellel samal tarkuse teral mis tundub nii lihtne ja loogiline, põhineb ka A. Nekrassovi õpetus perekonnast. A. Nekrassov lahkab oma raamatus põhilisi perekondades tekkivaid probleeme ja situatsioone. Ta toob näiteid ja jagab soovitusi kuidas oleks parem suhelda lastega. Mida ei tohiks kindlasti teha ja mis tagajärjed võivad olla teatud asjadel ja sõnadel, mida me mõnikord ilma mõtlemata suust välja paiskame. Ta leiab, et meie täiskasvanud peaksime hoopis lastelt õppima, mitte neid kogu aeg käsutama ja keelama. Tema
1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis, kus ta õppis 7 aastat. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. 1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid
sotsialism. Romaani "Mida teha?" kirjutas ta vanglas, see on omalaadne "elu õpik". Teost läbib usk inimkonna helgesse tulevikku, milleks on vaba töö ühiskonnas. Kirjanik näitab, mida tuleb ja mida on võimalik teha tuleviku heaks. Tähtsal kohal teoses on ka naise vabastamise probleem naise ebavõrdset ja mahasurutud seisundit peab Tsernõsevski senise elukorralduse üheks suuremaks paheks. Perioodi silmapaistvam luuletaja oli N. Nekrassov (1821 1878), keda on nimetatud ka talupojalaulikuks. Peamiseks kujutlusobjektiks on tema loomingus tööinimese ränkraske elusaatus, millele kirjanik kogu südamega kaasa elab. Nekrassovi silmapaistvaim poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada" kõneleb Vene küla masendavast viletsusest, talurahva õigusetusest, lõppematust üle jõu käivast tööst. A. Ostrovski (1823 1886) on pälvinud kirjandusloos "vene draama isa" nimetuse. Ta õppis oma eluteel
ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid (Cooper, Calderon ja Shakespeare (inglased); Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov (venelased); Goethe, Schiller, Lessing (klassikud). Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema
Kirjas lubas Miljukov, et Venemaa jätkab sõjategevust Saksamaa vastu kuni lõpuni. Sõjast tüdinenud rahvas kutsus see esile pahameeletormi ning Miljukov ja sõjaminister Gutskov lahkusid ametist. Valitsusse kaasati nüüd ka mensevikud ja teised sotsialistid, välja jäid aga bolsevikud. Kerenski sai sõjaministriks, parteitu liberaal ja senine rahandusminister Mihhail Terestsenko (1886-1956) nimetati välisministriks. Konovalov jätkas kaubandus-tööstusministrina, kadett Nikolai Nekrassov (1879-1940) sai transpordiministriks. Üks esseeride tuntuimaid juhte Viktor Tsernov (1873-1952) sai põllumajandusministriks. Teine suur kriis tabas Ajutist Valitsust juulis 1917, kui bolsevikel õnnestus mässama ajada osa Petrogradi töölisi ja sõdureid. Mässu põhjustas suuresti ebaõnnestunud pealetung sõjas, milleks käsu andis Kerenski. Mäss suruti küll maha, ent vürst Lvov astus tagasi. Uue valitsuse moodustas Kerenski, kes ühtlasi jätkas ka sõjaministrina
Kui mees ja naine ka pärast kooselu lõppu isa ja emana üheskoos tegutsema ja vastutama jäävad, maandab see palju võimalikke pingeid ning ohte. Seega peab meeste teadvuses kinnistuma arusaam nende olulisusest lapse arengus. Isadust ei kindlustata enam mitte ainuüksi pere majandusliku heaolu tagamisega, vaid aktiivsel suhtlemisel oma lastega. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Mees ja perekond" Dagmar Kutsar ,,Suguvõsa.Perekond.Inimene" Anatoli Nekrassov 13 ,,Olla lapsevanem" Tommy Hellsten http://www.meestekeskus.ee http://www.postimees.ee (statistika ja uuringute tulemused) http://www.naisteleht.ee/ (uurignud ja küsitlused) http://et.wikipedia.org/ (isadepäeva traditsioonid) http://www.google.ee/ (pildi otsingud) 14
Nad ei mõistnud esmalt Peterburi ja Moskva konservatooriumi avamise tähtsust (Peterburi konservatoorium asutatud 1862 Anton Rubisnsteini ja Moskva konservatoorium 1866 Nikolai Rubinsteini poolt), arvates , et liigne koolitatus võib surmata elava muusikatunnetuse. Aja jooksul arusaamine muutus. Modest Mussorgski loomingus peegelduvad kõige selgemini 60-70-aastate sotsiaalsed konfliktid. Tema loomingus võib vedada paralleele kirjandusega L.Tolstoi, Dostojevski, Nekrassov ja kunstiga Repin, Surikov, Kramskoi. Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma. Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar
aasta juulis või augustis viidi ta sealt üle III Kaukaasia korpuse staapi kindralstaabi ohvitseriks. Selle korpusega läks ta edelarindele -- Galiitsiasse. Kindralstaabi kaptenina juhtis ta mitut edukat luureretke, mille eest sai ta Püha Jüri 4. järgu ordeni ja Püha Jüri mõõga. 1915. aastal määrati kapten Laidoner 21. diviisi staabi vanemadjutandiks; novembri või detsembrikuus saadeti ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks. 21. diviisi ülem kindralmajor Nekrassov avaldas Laidoneri lahkumise puhul diviisile käskkirja, kus iseloomustas Laidoneri kui äärmiselt külmaverelist, suure töö- ja kiire otsustusvõimega inimest, kes kaitses omi mõtteid lihtsalt ja mõjuvalt. 1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodetsnosse Minskist umbes 50 km loodes. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas. Rindel tabas Vene vägesid üks lüüasaamine teise järel
tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, kuid siis puudusid selleks reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastal Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist, tellides raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt tegutsema
Igal rahvusel on oma tüüpjooned, kellel eredamad, kellel vähem märgatavad. Eesti mehe ja naise arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192). Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme. Vaatamata sellele, kui ideaalilähedased on ka nende saavutused, võib kõrgeima täiuslikkuse saavutada vaid paari omavaheliste suhete kaudu (Nekrassov 2001: 15). Mees ja naine on kõige tähtsamad, sest nad on kõige algus. Nende soov, nende tahe paneb liituma kaks galaktikat: teineteisele võõrad inimesed saavad kõige lähedamateks. Nende liit sünnitab uue elu, annab talle ainumad kordumatud jooned ning omadused (Afanasjeva 1984: 49). Kui mehed ja naised õpivad tasakaalustatult arendama oma vastastikku täiendavaid loomuseid, siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269).
kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimel luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. . Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt
kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis. Lydia Koidula unistus oli aga eesti tütarlastekooli asutamine, aga selleks puudusid reaalsed võimalused. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi. Ta nimelt luges välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper, Calderon ja ka Shakespeare tähtsal kohal. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov tähtsal kohal. Samuti tutvus Lydia Koidula ka saksa suurte klassikutega. Nendeks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. Oma teadmisi hakkas ta õpetama ka oma õele ja vendadele. Juba siis alustas Koidula loomingulisi katseid, esialgu küll saksa keeles. Oma viimaseil aastail Pärnus alustas ta aktiivselt omaenda raamatukogu rajamist. Ta tellis raamatuid isegi Tartust. J.V.Jannsen oli kindlasti oma tütrele eeskujuks ja juba sellepärast hakkas ta kirjandusega juba noorelt
isa. Ema on sügavalt usklik, leebe, hell, tunneb kirjandust, kuid ta suri varakult tiisikusse. Isa saadab pojad Peterburi sõjaväeinseneriks õppima (vastu tahtmist). Lõpetavad selle cum laude 1843. 1839 pöördeline aasta isa sureb, Dost saab närvivapustuse diagnoositi epilepsia e langetõbi. 1844 tõlgib Balzaci "Eugenie Grandet", elab pea terve elu suures vaesuses. On suur mängusõltlane, mängib raha pidevalt maha. 1845 romaan Dost on tuntud ka Belintski ringkonnas (Turgenev, Nekrassov), kuid kaugeneb sealt. Petrasevski ringkond, kus loetakse ette keelatud dokumente (Vmaal pärisorjuse kaotamine samal ajal), nuhk paljastab nad ning 1849 kevadel petrasevkilased arreteeritakse. Toimub näidisprotsess teistele noortele, tsaar mõistab nad surma, kuid tegelikult viiakse nad 4 a sunnitööle, 3 a lihtsõdurina sõjaväkke. Sunnitööl avastab Dost kaks klassi: poliitvangid (aadlikud), kriminaalkurjategijad. Looming: "Vaesed inimesed" (väikeametnike vaene elu)
Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai Tolstoi ja vürstitar Maria Volkonskaja kõrgaristokraatlikus perekonnas. Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad. Oma lapsepõlve pidas kirjanik kurvaks, sest ema suri kui poeg oli vaevu kahe-
annaabi.ee 
