Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel
Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) Täname kuulamast!
Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avalda...
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule.
Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse paguluses ja seetõttu peab hoidma rahvuslikku järjepidevust. Terav oli traditsiooni ja modernismi vastasseis, kuid hiljem taandus, sest prantsuse sürrealismi asemele tuli angloameerika modernism. Traditsiooni hoidmine oli iseenesestmõistetav: paralleelselt uute luulekogudega ilmusid valimikud sõjaeelse kaanoni keskmesse tõusnud autorite luulest: Talvik, Alver, Masing, Kangro. Mägi koostas 2köitelise antoloogia 1958.1959.
1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses
X PILET 1. Kujunemisromaan, õudusromaan/-novell ja realistlik romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit või 1 autor ja 1 luulerühmitus: (nt ,,Noor- Eesti - euroopalik kultuur; Siuru meelelisus; Tarapita ekspressionistlikkus, arbujate põhihoiakud). Luuletajad: G. Suitsu sotsiaalne kujundlikkus, E. Enno sümbolism, M. Underi luuletemaatika, H. Visnapuu armu- ja isamaalüürika, B. Alveri mõtte- ja väljendusselgus, H. Talviku nägemuslikkus. Pagulasluule tähtsamad autotid ja teemad - K. Lepik, I. Laaban . 1) * Kujunemisromaan- kirjanduszanr, kus noor tegelane omandab elukogemusi ja küpsuse. Peategelane tavaliselt sünnib kas vaesesse perre või orvuna, ta on üksi ja tal on vähe sõpru, halb haridus, palju vaenlasi, lõppeb hästi, pühendunud mingile eesmärgile. Nt: Gailit "Ekke Moor" Õudusromaan- romaani tüüp, mille ülesandeks on inimest vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu, kannatusi jne
Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme. 3) Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega - absurditeater NÄITAB olemise absurdi, mitte ei arutle elu mõtetuse üle Peateema: inimese olemisseisund maailmas: - inimene on teistest ja iseendast võõrandunud Tegemist on seisunditeatriga: - lugeja/vaataja peab üksikkujunditest tervikpilti kokku panema ning sellele ka tähenduse andma - ei ole lugu, konflikti Samuel Beckett
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi maa“, „Allikad silla juures“, „Süda ei põle ära“. 18) Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. Prantsuse sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda kirjutasid paguluses: - KLASSIKUD: Visnapuu, Under, Suits, Adson. Viljakaim pagulaskirjanik oli Visnapuu, kes viljeles poliitilist isamaalüürikat. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu
1940 (41 pommitasid NSVL väed Tartut, seal puudub vanalinn ja selle käigus hävib ta kodu arhiiv, raamatukogu, loengumaterjalid). Saksa okupatsiooni ajal 1943 tähistatakse Võnnus tema 60. sünnipäeva. ... aegu kõned jõuavad saksa okupantide kõrvu. Suits on saatnud naise Soome, 1944 saab loa külastada ja siis lähevad koos Stockholmi. Sel ajal 1950 ,,Tuli ja tuul". Tõlgib rootsi luulet, ilmub eesti kirjanduse lugu ja ,,Noor Kreutzwald". Peateema pagulasluule, kodumaa igatsus, mälestused pühendatud Võnnule ja Tartule. Kirjanduse loengutest. Teine tsükkel on sarkastiline ja irooniline. ,,Võõras vägi" vene okupatsioonist, MRP-st, vihane osa sellest, kuidas meid maha müüdi ja Tartu põlemisest. ,,13 juuli või siis luuletus kodust....??" (vot mõistatamise koht...J) Kolmas tsükkel pühendatud pagulastele. ,,Veab mõtte mere taha", ,,Miski meist mööda ei lähe". 1953 jääb Suits haigeks, kolm aastat elab halvatuna ning sureb 1956
Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, kirjutamisest end ei elatatud. Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika. Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50
aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B.Kangro, K.Lepik, I.Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas
20 ringis. Luule: Kuni 1950-ndate keskpaigani avaldati eesti luulet välismaal märksa rohkem kui Eestis, samuti oli see pikka aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond- G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B. Kangro, K. Lepik, I. Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu - Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
