kultuuritegelased nagu Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda Bernard Kangro Tartu-sari, Pedro Krusten Kaldametsa-triloogia, Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,Sellest mustast mungast", Karl Ristikivi Euroopa ajalugu 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid
Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK). Kirjanduses sai eestlaseks olemine veelgi tähtsamaks kui varem. Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga. 2. Nimeta pagulasluule kaks suunda. 4p. Uusromantiline luule, jõudis eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Unustatud vana taasavastamine, hakati julgelt kasutama lorilaulu võtteid. 3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970
Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) Täname kuulamast!
"Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate" rühtmituse luule luuletajate sõpruskond, kuhu kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad kui ka Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist
1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades eluseatuse demiurgilise ja isamaalise joone (kogu "Mureliku suuga" 1942, hilisem pagulasluule). Välismaal ilmunud kogud "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963) tähistavad taas uute kunstiliste kvaliteetide esiletõusu Underi loomingus. Väline dekoratiivsus taandub, luuletaja pöördub lihtsamate värsivormide poole, säilitades tunde jõulisuse. Võõrsil loodud igatsuslaulud okupeeritud kodumaale kuuluvad oma sugereeriva poeetilise jõulisuse poolest Underi luule tippsaavutuste hulka. ARTUR ADSON
Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus
argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (nostalgia) -(Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik) 3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Noorem põlvkond oli loomult
Antud kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega. Tekstide põhitegevus toimbu 1930-40ndate Eestis, eriti Tartus. Seda tüüpi meenutuslikkust, mida lugeja ootas, suutis Kangro pakkuda. Draama 1968 "Merre vajunud saar" Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on kaetud unenäo hämara uduga. Pagulasluule + eneseteraapilised funktsioonid: võib avalduda ühelt poolt nii, et kirjeldatakse oma seisundit ja püütakse seda lahti kirjutada. Teiselt poolt püütakse ennast lohutada. Kolmandaks kuulutame välja vastupanu. Niisuguseid hoiakuid näeme ka, aga padurahvuslikku võitlevat hoiakut nii hästi ei silma ei torka. Aga perifreerias on see tugevalt esindatud. + Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega: siin tekib pidev paradoks, kus
Alates 1935 a kogust Sonetid peale on kangrolikkuse üks punkt ergas loodustaju natuke erispärase nurga alt sügavam paigatunnetus (elab kohtadesse sisse), palju motiive Võrumaalt. Edaspidi ka Tartu motiiv. Tunda ka legendide ainest, mütologiseerimine pole juhuslik ja Reheahjus jõuab see tipphetkeni, süveneb kokkupuude folkloori tumedama poolega (vanad majad, reheahjud jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule.
Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse paguluses ja seetõttu peab hoidma rahvuslikku järjepidevust. Terav oli traditsiooni ja modernismi vastasseis, kuid hiljem taandus, sest prantsuse sürrealismi asemele tuli angloameerika modernism. Traditsiooni hoidmine oli iseenesestmõistetav: paralleelselt uute luulekogudega ilmusid valimikud sõjaeelse kaanoni keskmesse tõusnud autorite luulest: Talvik, Alver, Masing, Kangro. Mägi koostas 2köitelise antoloogia 1958.1959.
1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses
X PILET 1. Kujunemisromaan, õudusromaan/-novell ja realistlik romaan selgitada zanri olemust, tuua näide 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit või 1 autor ja 1 luulerühmitus: (nt ,,Noor- Eesti - euroopalik kultuur; Siuru meelelisus; Tarapita ekspressionistlikkus, arbujate põhihoiakud). Luuletajad: G. Suitsu sotsiaalne kujundlikkus, E. Enno sümbolism, M. Underi luuletemaatika, H. Visnapuu armu- ja isamaalüürika, B. Alveri mõtte- ja väljendusselgus, H. Talviku nägemuslikkus. Pagulasluule tähtsamad autotid ja teemad - K. Lepik, I. Laaban . 1) * Kujunemisromaan- kirjanduszanr, kus noor tegelane omandab elukogemusi ja küpsuse. Peategelane tavaliselt sünnib kas vaesesse perre või orvuna, ta on üksi ja tal on vähe sõpru, halb haridus, palju vaenlasi, lõppeb hästi, pühendunud mingile eesmärgile. Nt: Gailit "Ekke Moor" Õudusromaan- romaani tüüp, mille ülesandeks on inimest vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu, kannatusi jne
Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme. 3) Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega - absurditeater NÄITAB olemise absurdi, mitte ei arutle elu mõtetuse üle Peateema: inimese olemisseisund maailmas: - inimene on teistest ja iseendast võõrandunud Tegemist on seisunditeatriga: - lugeja/vaataja peab üksikkujunditest tervikpilti kokku panema ning sellele ka tähenduse andma - ei ole lugu, konflikti Samuel Beckett
Ta on tegelenud ka kuijutava kunstika. Võib öelda, et Ivask on kaasas modernistlikus pöördes eriti 60ndate aastate paiku, aga ta on pehmel ja traditsioone austaval viisil seal sees. Tema kultuurihoiak kajastub ka tema esseedes. Haakub ka väga Arbujate hoiakuga (Ants Orase). Ilona Laaman · 1971 Mis need sipelgad ka ära ei ole Pärast 1971. aastat raskekaalulisemat debüüti enam ei tule. Üldpildis võib öelda, et pagulasluule ja pagulasproosa laine lõppeb 70ndate alguses. Ta kasvab üles Rootsis ja hakkab seal kõige kujukamalt nooruslikumat varianti luulest esindama 60ndatel/70ndatel aastatel. Võib ka öelda et Laaman pole jäänud puutumata omaaegsest mässulisest sotsiaalsest liikumisest. Jällegi on pagulasluuletaja positsioon selline, et ta viibib erinevate poliitiliste tõmbe-tõukejoonte mõjuväljas väga tugevalt ja ei saa neist lahti. Tema luulekeel erineb Karuksist eriti 70ndatel
elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi maa“, „Allikad silla juures“, „Süda ei põle ära“. 18) Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. Prantsuse sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda kirjutasid paguluses: - KLASSIKUD: Visnapuu, Under, Suits, Adson. Viljakaim pagulaskirjanik oli Visnapuu, kes viljeles poliitilist isamaalüürikat. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu
1940 (41 pommitasid NSVL väed Tartut, seal puudub vanalinn ja selle käigus hävib ta kodu arhiiv, raamatukogu, loengumaterjalid). Saksa okupatsiooni ajal 1943 tähistatakse Võnnus tema 60. sünnipäeva. ... aegu kõned jõuavad saksa okupantide kõrvu. Suits on saatnud naise Soome, 1944 saab loa külastada ja siis lähevad koos Stockholmi. Sel ajal 1950 ,,Tuli ja tuul". Tõlgib rootsi luulet, ilmub eesti kirjanduse lugu ja ,,Noor Kreutzwald". Peateema pagulasluule, kodumaa igatsus, mälestused pühendatud Võnnule ja Tartule. Kirjanduse loengutest. Teine tsükkel on sarkastiline ja irooniline. ,,Võõras vägi" vene okupatsioonist, MRP-st, vihane osa sellest, kuidas meid maha müüdi ja Tartu põlemisest. ,,13 juuli või siis luuletus kodust....??" (vot mõistatamise koht...J) Kolmas tsükkel pühendatud pagulastele. ,,Veab mõtte mere taha", ,,Miski meist mööda ei lähe". 1953 jääb Suits haigeks, kolm aastat elab halvatuna ning sureb 1956
Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, kirjutamisest end ei elatatud. Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika. Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50
aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B.Kangro, K.Lepik, I.Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas
20 ringis. Luule: Kuni 1950-ndate keskpaigani avaldati eesti luulet välismaal märksa rohkem kui Eestis, samuti oli see pikka aega oma hoiakutelt ja esteetilistelt otsingutelt tunduvalt mitmekesisem kui kodumaine. Pagulasiuulet on suhteliselt palju tõlgitud, tippautoritelt on ilmunud tõlkevalimikke mitmes keeles. Vanem põlvkond- G.Suitsu "Kogutud luuletused" avaldati 1959, M.Underilt ilmusid Rootsis tema viimased kogud Sädemed tuhas ja Ääremail, H.Visnapuu pagulasluule (Tuuline teekond, Esivanemate hauad, Ad astra, Mare Balticum, Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B. Kangro, K. Lepik, I. Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu - Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas