päriselt seal. Raamat on ja peabki olema elamus. Lisaks elamustele annab raamat uusi teadmisi, uut sõnavara ning väljendusoskust. Palju lugev inimene on haritud inimene. Suur lugemus toob alati kasu, mitte kunagi kahju. Suur lugemus aitab elus edasi. Selle järgi, mida inimene loeb, saab suuresti määrata selle, kes ta on. Kas inimesele meeldib või ei meeldi lugeda, kui palju või vähe ta lugenud on, kas see loetud kirjandus on sügav või n-ö pinnapealne, ajaviitekirjandus. Iga raamat on väärt lugemist, rääkigu ta siis millest tahes. Kirjandus on parim viis aega targalt, mõnusalt, emotsionaalselt ja omapäraseltki sisustada. Hea raamat ON parim kaaslane, igal pool.
31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus teadmiskirjandus Teatmekirjandus Tarbekirjandus Elukestvat õpet toetav kirjandus laste- ja noortekirjandus tõlgitud ilukirjandus ajaviitekirjandus perioodika, raamatukogundusalane kirjandus. Vastavalt vajadusele ja võimalustele ka võõrkeelsena. 32. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad? Põhikoguks: teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R
Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik o tõlgitud ilukirjandus klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; o ajaviitekirjandus teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest zanritest; o perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; o raamatukogundusalane kirjandus. 32. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada (raamat, jadaväljaanne, ajaleht, ajakiri, jne.). o Raamat trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised
Seda sammu on Vilde hiljem hinnanud kui oma elu kõige suuremat rumalust. Lahkhelid perekonnas algasid arvatavasti varsti ja põhjustasid Vilde lahkumise Berliinist juba 1892. aasta kevadel. Kui Eduard Vilde hakkas proovima oma kirjanduslikke võimeid, ei olnud tal kaasaegset Eesti kirjasõnast midagi niisugust eeskujuks võtta, mis oleks kokku sobinud tema ellusuhtumisega. Loomingulise tee algul pakkus Vildele eeskuju kõigepeale välismaine kerge ajaviitekirjandus. Nii alustaski ta kriminaaljutustusega ,,Kurjal teel", millele järgnes otse kõrgromantika näiteks sobiv ,,Musta mantliga mees" ja siis Jaak Järvega kahe peale kirjutatud ,,Vallimäe neitsi". (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 180-182) Suure populaarsuse rahva seas võitsid noore Vilde naljajutud. Ükski Eesti kirjanik polnud lugejaskonnas tekitanud nii rõkatavat naeru. Lugejad harjusid Vilde naljaga ja nõudsid
(Näiteks: Likerti skaala) · Arvskaala · Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena Küsimuste tüübid Lahtised küsimused. (Millist raamatut viimati lugesid? Milline on sinu kõige meeldejäävam reisisihtpunkt?) Kinnised küsimused. (Kas sulle meeldib reisida: Kodumaal, Välismaal) Lahtine + kinnine. (Millisesse valdkonda kuulub teie lemmikraamat? Väärtkirjandus, ajaviitekirjandus, ulmekirjandus, elustiili raamatud, ... (midagi muud, täpsustage)) 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. · Nominaaltunnus Enamasti sõnaline, kuigi harvadel juhtudel võib olla ka arvuline, mõni sümbol vms Iseloomustab vastavat tunnust, kuid ei anna infot tunnuse omaduse intensiivsuse või suuruse kohta Näiteks: inimese nimi, lemmikvärv, perekonnaseis, rahvus, jalgpallimängija
ii. Eri ajastu kirjandusel on olnud ka erinev tähendus iii. Kirjandusteose säilimisel läbi ajastute võivad tema funktsioonid muutuda. d) Taseme põhjal i. Hinnangu küsimus eri ajastul eri moodi ii. taseme põhjal eristatakse zanri, vormi, funktsiooni, keelekasutuse, stiili jpm põhjal: 1. väärtkirjandus 2. ajaviitekirjandus 3. sopakirjandus jne 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis a) Lugejal on otsustav ja aktiivne roll kirjandusteose tähenduse loomisel i. Pole ühte lõplikku tähendust 1. möödalugemine 2. väärtõlgendamine b) kahte laadi lugejad: i. mudellugeja kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt
Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni. Ajaviitekirjandus: robinsonaadid – populaarse rahvusvahelise päritoluga jutukirjandus, mõningal juhul lastele jenovevad – armsad ja haledad lood ilmsüütust naisest Jenovevast 19. sajandi olulisimad autorid Carl ja Martin Körbu ''Karjalaste luggemise ramat'' J.V. Jannsen, F. Kuhlbars ''Teele, teele kurekesed'' A. Grenzstein ''Viisk, põis ja õlekõrs'' F.R. Kreutzwald ''Eesti rahva jutud'' Jakob Pärna ''Lühikesed jutud armsa lastele'' 19. sajandi lõpul võeti sõna ajakirjanduses lastekirjanduse üle
Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus. Didaktiline jutukirjandus Peaks lugeajd miskitpidi harima. Algas meil kalendrikirjanduses. 1731 esimene eesti kalender. Muu tarviliku kõrval sees ka ajaviitekirjandust. Talurahva jaoks mõeldus ilmalikud juturaamatud,põhiosa moodustasid jutud, valmis, muinasjutud, hakkasid ilmuma 18. Sajandi lõpus. Esile tuleb 4
18. sajandil tähendas gootika aed ja uus arhitektuuritüüpi (neu-gootika). Arhitektuuri ja kirjandust ühendab Horace Walpole. Ta oli inglise aristokraat, kes ehitas endale gooti lossi ja asus sinna elama. Ta oli esimene, kes kirjutas gooti romaani. Õukonnas sai see romaan ka hukkamõistu, sest sealt leiab erootilisi motiive. Kirjanikud hakkasid aina rohkem gooti romaane kirjutama. Tollal oli see ajaviitekirjandus. Sellel tekivad oma väga kindlad žanrireeglid. Tekib gooti klišee. Kõrgkirjanduses kasutatakse ka gootielemente. Hirmu- ja õudusjutud, rahvalikud legendid, linnalegendid tänapäeval. 7. loeng 19.10.15 – üldistav sissejuhatus romantismi Romantismi all mõistetakse 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi teise poole suundumust euroopa ja ameerika kunstides. Tegelikult keegi muidugi täpselt ei tea romantismi algus-
Teiselt poolt on see raamatukogu jaoks väärtuse kaotanud kirjanduse eemaldamine. See tähendab, et komplekteerimine on kahepoolne protsess. Komplekteerimisel muutuvad (paranevad) raamatukogude suurus ja koostis. Raamatukogude komplekteerimiseelistused on järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev; 2) teadmiskirjandus, teatmekirjandus, tarbekirjandus, elukestvat õpet toetav kirjandus 3) laste ja noortekirjandus 4) tõlgitud ilukirjandus 5) ajaviitekirjandus 6) perioodika, eelistatult kvaliteet ja kultuuriväljaanded; 7) raamatukogundusalane kirjandus. Komplekteerimise viisid: - algkomplekteerimine - jooksev komplekteerimine - retrospektiivne - dekomplekteerimine Komplekteerimise allikad: kauplused, antikvariaadid, kirjastused, üksikkirjastajad, vahendusfirmad, ajakirjanduslevi, annetused, raamatuvahetus
1925 Looduse kirjastus, alguses loodus-, reaalteaduslikud teosed, hiljem ka ilukirjandus. Looduse romaanivõistlus. Kirjandusliku mõtte areng ekspressionismi mõjud, ülekaalus lüürika, 20. aastate teisel poolel ka proosa. Visnapuu meelest tulekul uus realism, kus oluline sisu, tendents. Tuglas leiab aga, et senine eesti küla- ja agulirealism ei puuduta hingelisi ega filosoofilise küsimusi. Kivikas kutsub üles looma uut tüüpi naturalistlikke teoseid. Tõlge: ajaviitekirjandus, õnneks ka Dante, Sophokles, Shakespeare, Goethe, Schiller. Teoseid 20. aastaist: sümbolistlikud novellid by Tuglas & Gailit, ka Tammsaare. Ekspressionistlikud jutustused by Metsanurk, Kivikas. Realism erinev, kergem, kunstilisem. Lutsu Paunvere-värk, tipp on ,,Kõrboja peremees" ning T&Õ alustamine by Tammsaare. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev", Gailiti ,,Nipernaadi". Näitekirjandus: 1912-15 juba Vilde ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd", Kitzberg ,,Libahunt",
algas reisjatevedu. Järgnevat kolme aastakümmet iseloomustab raudteebuum, mis tõi sisse tohutult raha, muutis tundmatuseni Inglismaa palge ja lühendas enneolematult vahemaid. Raudteest räägiti kõikjal, isegi hümnidest ja loosungites.See avaldas mõju ka romaani arengule. Jaamakioskites müüdi raamatuid, mida osteti reisil lugemiseks. Mahukamaid romaane trükiti mugavust silmas pidades annete kaupa ja need maksid väga vähe, vaid 1 penn. Võibolla just neis jaamakioskites sündiski ajaviitekirjandus, mida loodi meelelahutuseks, mitte harimiseks. Menukuse kriteeriumiks polnud mitte kvaliteet, vaid läbimüük. Romaanizanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan. Ch.Dickens- (1812-1870) Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja. Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal. Tema metafooririkas keel on omane
annaabi.ee 
