Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub aja...
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservato...
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilau...
(Tartu, 1998) ning "Laotuse õlman: ma muigan mu mulgi murden" (Tartu, 2001). Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist". Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde. Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel. Hendrik Adamson (18911946) kuulub sünni poolest eesti väge - vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb -
Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa!
on ta teinud järelandmisi ka kaasaegse tõsielu kujutamise suunas, mida hilisem taani kirjandus oli hakanud harrastama. Umbes 1825. a. alates võib märgata taani kirjanduses uue maitsesuuna tekkimist. See ei tähendanud loobumist romantismist, vaid sisemisi ümberkorraldamisi selle kirjanduslikes vormides ja vaimus. Romantism elas üle suunamuutusi. Vanema romantismi läbi saavutas Taani rahvusliku ärkamise. Uue ainestiku tõi esimesena taani noorema põlve romantikute peamees Johan Ludvig Heiberg (1791-1869), kellele kuulub järgnev aeg peaaegu kuni pöördeni naturalismi 70-ndate aastateni. Heiberg oli erinev kuju senises romatikuteperes. Tugevasti väljaarenenud teoreetiliste huvidega, esteetilise vaimuaristrokraadina, puudusid tal huumorimeel ja inimlik soojus. Ta oli Taani silmapaistev kriitik ja kaaluka ajakirja toimetaja. Tema ilukirjanduslik looming oli suuremalt jaolt uudne kuid ühtlasi ka ajakajaline. Ta oli
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid...
ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene jäi kauguse võlvis öö varju. Teed üles ei leidnud hing väikene, ei näinud ta tähtede harju. Nüüd oled sa hädaga kihlatud ja võidavad elutõed valjud. Kuid ära neid ilmi sa unusta, suurt tõde- kui enne sind paljud! Marie Heiberg Sirelite aegu Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel.
Even if there were writers, then most weren't famous and they wrote poems and stories more for themselves. Also being a woman and a writer wasn't considered as a decent job for a woman at that time. The stories that we have from that time were given to one another by talking and mostly we don't know who were the authors. Education was also very expensive so only rich people could get it and Estonians, who were just farmers, mostly didn't have money for that. First I am going to talk about Marie Heiberg. She lived 1890-1942. Her first poem collection was ,,Mure-lapse laulud" in translation ,,Problem child's songs". Her talent was noticed, but she didn't have a change to really become famous. She was in a great penury that made her life really though and she had a gentle soul. Thanks to all that in 1919 she was diagnosed with schizophrenia. She isn't really famous poet in Estonia, but I chose her because when you read her poems you can really feel the pain she has been through
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
o tema romaani Felix Ormusson" autorilähedase kangelase eesnimi. Tuglas oli Suitsu kõrval "Noor-Eesti" hing algusest lõpuni (1905-1915). Ta oli rühmituse väljapaistvaim proosaautor ja mõjukaim kriitik. Kuid juba sellal ilmnes ka , et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu võtmeisikuks. Ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. Avastas, toetas ja publitseeris talente, nagu Juhan Liiv, Jaan Oks, Henrik Adamson ja Marie Heiberg, keda laiem üldsus ei tundnud või oli unustanud. Hoidis sidet kodumaal elavate või võõrsil rändavate kaasautoritega. See oli lõppematu hulk tööd. Aga Tuglas oli väsimatu ja ülimalt korrektne. Naasnud 1917. aastal maapaost, asus Tuglas organiseerima "Siuru" rühmitust tema algkavatus oli koondada kõik tegevkirjanikud -, toimetas "Siuru"albumeid, ajakirju "Odamees", "Tarapita" ja "Ilo". Nende kõigi eluiga jäi (peamiselt rahaliste raskuste tõttu) lühikeseks
väärtustada, et anda võru keelele rohkem väljundeid. Ma usun, et võru keel ei ole nö ajutine moepuhang, praegu on ta lisaks kõigele muule ka populaarne. Usun, et tuleb aegu, mil võru keel on põhja-eestis vähem populaarne kui praegu, aga ega see otseselt võru keele säilimisele ei putu. Mida arvate teisest Urvaste laulikust Marie Heibergist? Kas te juhtusite kuulama eelmisel kevadel kammeroopereid mille aluseks oli Heibergi luule? Kui Heiberg oleks elanud tänapäevas, oleks Kulka tal elu mõnusaks teinud. Ei vedanud tal. Tõlkisin Marie paar luuletust võru keelde, omal moel küll, aga ma arvan siiski, et olime ühe laine peal. Kammerooperile kahjuks ei jõudnud. See on küll selline asi, mis võiks ka Urvastes ettekandele tulla. Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks? Ei tea isegi, miks
enda värsse, mis näitavad autori asjatundlikkust ja poisikese silmade läbi nähtuna. Tuglast võib head sisseelamist vana rahvalaulu maailma. tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise Sündmuste dramatism ei tule regivärsilistes koolkonna rajajaks, mida iseloomustab kõrge ballaadides esile, lugude arendus on punane ja analüüsikultuur ja mõttetäpsus, kirjutamisstiil, monotoonne. M. Heiberg. Debüteeris esikkoguga koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline "Mure-lapse laulud". Tema luuletustes on uue aja erudeeritus, teose vormi ja sisu, keele ja stiili optimismi, vabadusmeeleolusid (,,Ju kumab vahekordade hindamine. koit,, ,,Tuksata elu!,,).Ka temal väljenduvad ühiskondlik surutis ja isiklikud pettumused. Aga 17. J.Oks (1884-1918),O.Luts(1887-1953) ja nende veenvaks edasiandmiseks ei ole luuletajal teisi prosaiste.
reageerib tundlikult, omane kriitiline ajanägemine, poliitiline vasakpoolsus. Kuigi luulekogu taotles jälle eesti luules uuenduslikku kohta, jäi "Tuulemaa" tuleku varju, modernistlikes uuendustes ei olnud Suits nii kodus kui sümbolistlikes, "Kõik on kokku unenägu" sisaldab endiselt unenäoteemaga sümbolismi jätku, kõrvuti uuenduslikkusega. 36. Teisi uusromantilise kallakuga kirjanikke Noor-Eesti ajajärgust (J. Randvere, A. Kallas, E. Enno, V. Grünthal-Ridala, M. Heiberg, J. Oks jt). Ernst Enno (1875-1934) esikkogu laideti maha, sattus kriitikute tulise pilgu ja sõna alla. Süüdistati luuletajat diletantismis, pealiskaudsuses, meeleolulises laialivalguvuses. Pandi alus Ennot ja nooreestlasi vastandavale käsitlusele, Ennot ei peetud mingiks intellektuaaliks ega teadlikuks EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 31
Viis aastat on mitmel pool õpetaja, tegelikult tahaks ise hoopis õppida. Sunnib ennast edasi minema, tahab Tartu Ülikooli saada. 1912-17 Tartus, annab eesti keele tunde tütarlastegümnaasiumis, õhtul õpib ise. 1916 sooritab eksternina gümnaasiumieksamid. Kujuneb üsna arvestatavaks literaadiks. Huvitub igasugustest ismidest, võtab mõjutusi Venemaalt (Majakovski), sokeerib kõiki. Moodustab rühmituse "Moment", 1913 ilmub album "Moment esimene". Sinna kuulus ka m. Heiberg, R. Roht ja veel mõned. Albumi kaanel vaas krüsanteemidega. Visnapuu laseb end hiljem krüsanteemidega pildistada. "Noor eesti" kritiseerib teda ülbitsevad. Album impressionistlik ja ekspressionistlik. Kriitika tõmbas tähelepanu, 1914 ilmub "Roheline moment", sest albumi lehed rohelised. Seal on näiteks püramiidi kujuliselt kirjutatud luuletus "Vaarao tütar". 1917 kandideerib "Tallinna teataja" toimetajaks, pani end kirja ka ülikooli filoloogia teaduskonda, aga ei lõpeta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
