Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv (0)

Kirjanduse arvestus  secunda  humanitaar 2011.aastal talv 
 
Pilet nr. 1 
1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus 
Vene  kirjandus  tekkis  10.saj  lõpul  –  11.saj  algul.  Kirjanduse  tekke  põhjus  oli   religioon   (988.  võttis  Kiievi-Vene  ristiusu  vastu).  Vajati 
kiriklikku  kirjandust,  toodi  sisse   vaimuliku   sisuga  raamatuid,  tõlgiti  vana-slaavi  keelde.  Vene  vanad  kombed  säilisid  rahvalaulude  ehk 
bõliinade  kaudu.  Kloostrites  kirjutati  kroonikaid  ehk  leetopisse,  olulisemad  sündmused  pandi  kirja  valitsejate  käsul.  Tuntuim   leetopiss  
"Jutustus  vanadest   aegadest ". "Lugu  Igori  sõjakäigust" - üks vene  eepos . 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja 
esile  tõusis   Moskva -Vene,  tekkis  uus  kirjanduskangelane,  kes  ei  allu  eelmisele  põlvkonnale,  vene  patrioot  on  inimideaal.  Peeter  I  piiras 
kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pani Peeter I aluse vene kirjanduse massilisele levikule (õpikud). 
1703. ilmub I vene ajaleht, pealinn Peterburg,  1724 . Teaduste Akadeemia. Aadlike pojad Euroopasse  õppima, neil ka oma keel  - holland, 
saksa  ja  lõpuks  prantsuse  keel.  Peeter  I  ajal  ülistati  mõistust.  Kui  prantsuse  keel  oli  aadlike  keeleks,  jõudis  prantsuse   klassitsism   ka 
Venemaale.  Ülistas  mõistust,  mis  tuleb  usu  asemele.  Kiriku  asemele  riik.  Hakati  taashindama  Vana-Kreeka  ja  Vana- Rooma   kunsti. 
Reeglistati kirjandust. Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. 
Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed  - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued 
ideed  mõjutavad  teatrit,  kangelaseks  sai  lihtinimene.  Proosas  esikohal  romaan,  näitekirjanduses  komöödia,  luules  tundelisus 
( sentimentalism ), nt tuntuim Karamzini "Vaene  Liisa ". 
2. Puškini " Jevgeni   Onegini " analüüs 
Teos,  mida  Puškin  kirjutas  kõige  kauem-  üle  seitsme  aasta.  Ilmus  järjejutuna,  millega  harjusid  lugejad  ootama.  Väga   populaarne ,  eriti 
daamide  osas.  Ise  nimetas  Puškin  selle  värssromaaniks.  Jevgeni   Onegin 's  kõneldakse   kaasaja   Peterburist,  Puškin  tahtis  kirjeldada  ühe 
inimese hinge enneaegset  vananemist .  Spliin  e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega  halbadeks , see tegi sellst 
realistliku  teose.  Puškin  on teose  täpselt  üles  ehitanud  -  tegevuskohad,  ajad  jne.   Peategelaste   karakterid  on  keerulised  ja  mitmetahulised, 
neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka  hinnangud . Jevgeni Oneginil puudub lõpp, Puškin lõpetas tegevuse 
kulminatsioonis. 
Onegini  stroof  - 14 rida (korrastatud värsid). 
Tegevus toimus aastatel 1820-1825. 
Puškin vastandas tegelasi.  
  Õed - üks punapõsine ja  blond , pinnapealne, rõõmus  Olga , teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav  Tatjana .  
  Onegin vs  Lenski . Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam  millestki  vaimustuda. 
Teose  algul  on  Onegin  24-aastane,  läheb  päranduseks  saadud  maamõisa  ja  kohtub  õdede  Tatjana  (17)  ja  Olga  Larinaga  (15-16).  Sõber 
Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).  
Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik  duell  Lenski ja Onegini vahel. 
Pärast duelli Onegin  lahkub , läheb Venemaale  reisima . Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma).  
1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõškiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 
1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana.  
Kaasaegsed  olid  rahulolematu  Puškini  teose  lõpuga  -  Tatjana  ja  Onegin  ei  jäänud  kokku.  Puškini  eesmärk  aga  oli,  et  Tatjana  oli  väga 
kõlbeline ja ei saanud meest petta. 
Pikem kokkuvõte: 
„Jevgeni Onegini“  peategelaseks  on romaaniga sama nime  kandev  Vene  aristokraatia  hulka kuuluv  noormees . Jevgeni veetis oma päevad 
Leningradi  kõrgseltskonnas,  nautides  elu  hüvesid.  Päevad  möödusid  tal  teatrites  ja  restoranides  sõprade   seltsis .  Siiski,  Onegin  tüdines 
kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spliin võttis Jevgeni üle võimust. 
Onegin  tahtis  pääseda  Leningradi  lõpututest  pidudest  ning  tema  õnneks  suri  Jevgeni  mõisnikust  onu.  Viimane  oli  pärandanud  talle  oma 
mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis. Kuigi alguses  maaelu   paelus  Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spliin. 
Samasse   maakohta,  kus  elas  Jevgeni,  saabus  Saksamaalt  ka  naabermõisnik  ja  noor  poeet  Vladimir  Lenski.  Onegin  ja  Lenski  hakkavad 
omavahel  suhtlema  ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on 
ka õde, Tatjana. 
Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta  arvas  enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga  armus  
Oneginisse  ning  saatis  talle  siira  kirja,  avaldades  oma  tunded.  Jevgeni  lükkas  tema  armastusavalduse  tagasi,  sest  ta  arvas,  et  muidu  ta 
kasutaks 
Tatjana 
lapsemeelsust 
ära. 
Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud 
sellest,  kuidas  ta  Olgat   armastab ,  tundusid  Jevgenile naiivsed.  Ta  kuulas need  ära,  kuid  tajus ,  et hajameelne   literaat   oli  lihtsalt hullupööra 
armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja 
kohtus, et toob  Vladimiri  tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei  suutnud seda 
taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile,  kus ta ka suri. 
Jevgeni oli  tapnud  oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu 
juurde.  Ka Tatjana  oli maalt  linna  lahkunud. Endisest  arglikust  tütarlapsest  oli  saanud naine,  kes  abielus  kindraliga.   Kindral   oli  Onegini 
tuttav  ning  kui  viimane  küsis,  kes  on  see  ilus naine,  siis  kindral  vastas,  et tema abikaasa.  Jevgeni  ei  suutnud uskuda, et  maatüdrukust  oli 
saanud elegantne  daam . Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et 
Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud – olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana  tunnistas , et 
ta ikkagi armastab Oneginit. 
 
Pilet nr. 2 
1. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene  romantism  
Vene romantismi  iseloomustavad  Puškin,   Lermontov ,   Gogoli    poeemid .  Romantiline  kangelane  oli  üksik,  kahtlev,  mässumeelne,   vastuolus  
rahvaga.  Tegelane  on  elus  pettunud,  õrnad  illusioonid,  spliin.  Väliselt  võis  tegelasel  olla  mingi   puue .  Teostes  vastandatakse  armastus-
truudusetus.  Mässumeelsus,   vastuoluline   suhtumine  rahvasse  (ülistatakse  talupoja  lihtsat  elu,  samas  ei  peeta  talupoegi  mitte  millekski). 
Tunded mõistusest kõrgemal,  deemon  kehastab mässumeelset isikut (Lermontov "Deemon"). Kirjanike lemmikaastaaeg sügis, lemmikvärv 
sinine.  
Romantilise luuletaja sünged arvamised: 
  armastus on õnnetu. 
  kaasas reetmine, üksildus,  egoism . Arvati, et õnnelikud on vaid labased,  tavalised  inimesed 
  mässumeelsus – korra  eitamine , maailma põlgamine ja jumal = halb; deemon = hea 
  vastuoluline suhtumine rahvasse. Ise  oldi  võitleja,  prohvet , rahvajuht, aga põlgati rahvast. 
  tunded on mõistusest kõrgemal,  kunst  on suurem väärtus kui teadus. Tihti väliselt inetu, ihupuue. 
Romantikud   tunnevad  huvi  folkloori , keskaja müstiliste legendide vastu. Kunstnikku hakkavad võluma  idamaad , kõik  kauge  ja salapärane, 
samas ka põhjamaad. Kui enne on proosa, siis nüüd eelkõige lüüriline luule,  ballaadid  ja romantiline  poeem . 
Puškini luule kogu aeg romantiline - " Kaukasuse  vang", "Ruslan ja  Ludmilla ", "Mustlased", värssmuinasjutud " Tsaar   Saltaan ", " Muinasjutt  
kuldkalakesest" 
Lermontov - " Maskeraad ", "Deemon",  luulest  nt "Puri" ja "Valge" 
Gogol - "Dikanka", "Mirgorod", "Arabeskid" 
2. Gogoli "Revidendi" analüüs 
Rumal Hlestakov on väikelinna võõrastemajas, aga pole raha arvet maksta. Samas linnas on postiülem, kes armastab lugeda võõraid kirju. 
Avas kirja, kus  seisis , et linna saabub  revident , kelleks peavad  rumalad   linnakodanikud  Hlestakovi. Järeldus – ta tuleb ära osta!  Linnapea  
maksab arve, kutsub oma majja. Hlestakov hakkab kurameerima nii ema kui tütrega. Tema juurde hakkavad  tulema  üksteise peale kaebavad 
ametnikud. Üks naine, kellele on  lastud  avalikult vitsa anda, kaebab sellest revidendile, kuid ütleb samas, et kui talle selle eest makstaks, siis 
võiksid nad teda lõputult nüpeldada. Hlestakov tegi tütrele abieluettepaneku. Postiülem aga  luges  endiselt kirju ja kui Hlestakov sõitis enne 
pulmi Peterburi, avas postiülem samal ajal kirja, kus Hlestakov kirjutab  naerdes  kogu juhtunust. Kiri loetakse ette. Lõppeb tõelise revidendi 
saabumisega.  Traagiline  on  see,  et  ükski  "Revidendi"  tegelane  pole  positiivne  (Gogol  ütleb,  et  tema  jaoks  on  positiivne  naer).  Peale 
"Revidendi" lavastust oli ta kuulsuse tipul, kuid peale Peterburi esietendust oli palju negatiivset kriitikat, sest paljud tundsid iseenda ära... 
Gogol solvus ja sõitis Venemaalt minema. Lemmikmaaks sai Itaalia. 
 
Pilet nr. 3 
1. Puškini elu ja looming 
Aleksandr  Sergejevitš  Puškin  (1799- 1837 )  oli  oma  eluajal  tihti  pagenduses,  kuna  avaldas  kirju  ja  kõnesid   valitsusest ,  üldisest  olukorrast 
ühiskonnas jne. 1824-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läks romantismilt üle realismile. Kogus rahvaluulet, lõi luuletusi sel 
ajal. Teoses " Boriss  Godunov" küsis "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 
1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puškini sõbrad, Puškin loomulikult 
masenduses.  26a  peab  Puškin  ilmuma  tsaari  ette,  tsaar  tahab  ära  leppida  temaga.  Puškin  uskus  tsaari   juttu   (looming  tähtis,  muud  moodi 
polnud võimalik dekabriste  vaigistada ), Puškin jäi Peterburi.  
Tsaar ei tsenseeri Puškinit ning Puškin peab kogu aeg viibima kõrgseltskonnas, kuna on kammerjunkur. 28. ebaõnnestunud abieluettepanek 
(Puškin polnud soositud isik). 1830. kordab ettepanekut, see võetakse tingimusega vastu - kuna  pruut  vaene, peab olema  kaasavara . Hiljem 
Puškin sellepärast suurtes võlgades. 1830. sõidetakse naisega Boldino mõisa  - seal aga  koolera , on kolm kuud karantiinis = Boldino sügis. 
Väga viljaks  loomeperiood . Draamatsükkel - "Väikesed tragöödiad", " Ihnus  rüütel", " Mozart  ja Salieri", "Kivist külaline". Lõpetab Boldinos 
"Jevgeni Onegini", peoteostest, seda kirjutanud 7 aastat ning 4 ja pool kuud.  
Puškini  luule  jaotus   neljaks :  armastus-,  loodus-,   filosoofiline   ja  poliitiline  luule.  Armastusluules  vahetu   siirus ,  avameelselt  oma  õnnetust 
armastusest. Filosoofiline luule seotud inimese elu põhiväärtustega "Exegi monumentum" ("Olen püstitanud endale mälestusmärgi") 
Elu lõpus 37 aastaselt olid materiaalsed mured, pealesunnitud  tsensuur , õukondlikud intriigid - mingi prantsuse vend hakkas tema naisega 
avalikult flirtima. Duell, kuid  prantslane  hakkas  kartma , abiellus Puškini naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puškin 
duellil  haavata  ja suri pärast operatsiooni.  Maetud  Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt.  
2. M. Lermontovi  „Meie aja kangelane“ 
19.  sajandi  psühholoogiline  realism .  Kangelast  Petšorinit kirjeldatakse nii  ümbritseva  miljöö  kui  psüühika  järgi.  Petšorin  on  oma  ajastu 
peegelpilt, mitte kättemaksja. Autor on erapooletu kõrvaltvaataja, objektiivne  jutustaja . 
Osad on selleks, et tutvustada Petšorinit erinevate inimeste kaudu.: 
   Bela  - antakse hinnang MM kaudu. MM on liiga lihtsakoeline, et Petšorinist aru saada. 
   Maksim  Maksimõts - hinnang autori silme läbi. 
  Petšorini päevik – lugu sellest, kuidas Petšorin püüab suhelda salakaubavedajatega, keda ei kujutata romantiliste röövlitena 
  Toman 
  Vürstitar  Mary  - lugu Petšorini naistest, Grušnitskist.  
Petšorini  teisikud  on  olulised,  neid  on  palju,  nt.  Grušnitski,  kellega  kohtuvad  tervisevetel.  Grušnitski  on  nagu  Petšorin  kõverpeeglis, 
karikatuurne. Kui Petšorin kannatab hingeliselt oma tühja elu pärast, siis Grušnitski ei taipa, et ta elu on tühi. Petšorin on kaasaja deemon, 
Grušnitski  aga  püüab  haledalt  deemonit  mängida.  Tal  on  kõik  Petšorini  halvad  omadused  -  egoism,   eneseimetlus ,  puuduvad  positiivsed 
omadused, nt. Petšorini vastandlikkus kõrgseltskonnaga. Grušnitski kuulub sinna, talle meeldib mängida. 
Petšorini naised - kuna Petšorin ei saa end ei riigiametis, ei diplomaatias teostada, suunab ta need naiste peale. Bela, salakaubavedaja tütar, 
Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petšorin tahab omada ja võimutseda, mitte  armastada .. Teda teeb 
õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. 
   Fatalist  - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov  arvab  et  fatalism  on omane rahvale ja   
 egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on  idamaade  mõtteviis, egoism euroopalik. 
 
Pilet nr. 4 
1. Lermontovi elu ja looming 
1814 - 1841 . Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike,  lombakas , aga romantilise väljanägemisega. Tal 
parimad koduõpetajad ja ta oli üsna  egoistlik . Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, 
kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene  luuletus  ajakirjas. 32. aastal visati koolist välja. Peterburis saab sõjaväelaseks, varjab teiste eest, et 
on luuletaja jne. 1835. Näidend  "Maskeraad".  Kujutab kaasaega täpselt. Tsensuur keelas näidendi ära. Ta on saanud pea sama  kuulsaks  kui 
Puškin,  keda  ta  austab.  Lermontov  on   tagasihoidlik   oma  loominguga.  Lermontovi  poeem  " Borodino "  avaldati  Puškini  loodud  ajakirjas. 
Pärast Puškini surma, saadeti ta „Poeedi surma" eest asumisele Kaukaasiaase, tegevteenistusse. Osavõtt sõjast üürike, vanaema ajas suguvõsa 
ärevile.  1838. tagasi  Peterburis, romaan  "Meie  aja  kangelane".  Teadmata  põhjustel  39.  aastal  ohvriteta  duell, kuid  Lermontov  vangi,  sest 
duellid  keelatud. Taas Kaukaasiasse. On  vapper , aga tsaar ei autasusta. Lermontov tunneb tšetšeenidele kaasa, luuletus "Valerik".  Vanaemal  
õnnestub teha talle lühiajaline puhkus, 41. Peterburis,  plaanib   paluda  vabastamist, et saaks tõsisemalt tegeleda kirjanikueluga. Tsaar ei luba, 
Lermontov lahkub jälle. Taas  pidama  Pjatigorskisse, kus tekib tüli vana  tuttavaga , hukkub duellis. 
1837-1841 aastail keskendus oma ajastu inimese kujutamisele. Kirjutab  pikemalt  oma põlvkonnast  - täiesti mõttetute inimeste põlvkond on 
kasvanud, jõudeinimesed. Poeem "Mtsõri", "Deemon".  
"Meie aja kangelast" peetakse 19 sajandi vene psühholoogilise realismi põhiteoseks. Petšorin oma ajastu kangelane. 
Lermontovi looming jagatakse kaheks; viimase eluperioodi (1837-1841) luule on ainult 80 luuletust, millest kõik on pärlid. Võtab luulesse 
peale  tundmuse  ka oma põlvkonna, luuletused on esimesed oma aja inimese koondportreed. 
Kirjutab  palju  tarbetutest  jõudeinimestest.  Asus  rahvalikkuse  otsingutele,  luulesse  ilmub  inimene  rahva  hulgast,  kes  ei   vastanda   end 
ühiskonnale. 
"Borodino" (Borodino lahing  1812 ) 
Siis läheb veel kaugemale, võtab luubi alla 16. sajandi:  
"Laul Kalašnikovist":  kaupmees  Kalašnikov, Ivan Groznõi aegne. Kalašnikov  tapab  tsaari soosiku, kes tahab häbistada Kalašnikovi imeilusat 
kaasat, ausal rusikavõitlusel. Vastab tsaarile, et ei tapnud tema lemmikut  kogemata , aga õiglase asja eest. Tsaar mõistas ta surma. 
"Kodu"- üsna pessimistlik ("Head aega, kasimata vene"- esimene rida). Viimane rida - "Ja sina, rahvas teenid neid". Poeemid - "Deemon", 
“Mtsõri”. 
2. A. Tšehhovi  novellid  lastest, “ Magada  tahaks” 
Tšehhovi  üheks  teemaks  novellides   on  lapsed  ja  vaeslapsed.  Tal  endal neid  küll  ei  olnud,  kuid  pidas neid  erakordseks.  Lapsed  on  kõige 
puhtamad olevused, kes näevad maailma teisiti ja võib-olla õigemini kui meie.  
Noor 13-aastane Varka, kelle kasuvanemad orjastavad, peab väikelast hoidma,  kes ei taha  jääda. Lisaks peab ta täitma kõiki käske, olema 
teenija eest. Pikast magamatusest kerkivad ta silme ette igasugused viirastused. Meeltesegaduses jõuab ta järeldusele, et kõiges  halvas  on 
süüdi laps. Ta otsustab ta kägistada ning heidab siis magama. 
 
Pilet nr. 5 
1. N. Gogoli elu ja looming 
1809- 1852 .  Ukrainast  pärit,   aadlik .  Oli   perepea ,  sest  isa  suri  varakult.  Nõrga  närvikavaga.  Suundus  Peterburi.  Kirjutas  poeemi  ning  oli 
veendunud, et see on  tippteos , ta naerdakse välja + ei leia tööd.  Keegi ei osta ta raamatuid → ostab ise ja põletab need kõik. Läheb ära 
Saksamaale, kuid tal pole raha seal elamiseks ning taas Peterburi. Pöördepunktiks Puškiniga tutvumine. Viimane annab talle ideid, kuna teab, 
et tal  annet  on. (Revident, Surnud  hinged ) "Õhtud külas Dikanka lähistel"  -  Ukraina   legendid ,  muinasjutud  (s.h "Vii"). Puškin retsenseerib 
seda  hästi,  Gogoli  tuntum.  Veel  kogud  "Arabeskid"  (lood  Peterburist)  ja  "Mirgorod"  (Ukraina   varasemast   elust).  Kirjutab  realistlikku 
groteski.  Puškin  mõjutab  kirjutama  komöödiaid  →  "Revident".  On  esimene  menukas  komöödia.  Selle  näidendiga  tõuseb  Gogol  oma 
kuulsuse tippu. 1836. Gogol välismaal, Itaalias kirjutab "Surnud hinged", see on ülim  satiir . Pärast teose ilmumist tagasi  kodumaale , võitlus 
tsensuuriga. Tunneb, et kõik vana häviv, kutsub ülesse  suurele  ühissõprusele, kuid see toob negatiivset meelestatust. Hingeline  depressioon , 
sureb  lõpuks närvivapustusse. 
2. J. W.  Goethe  „Faust“ 
 
Pilet nr. 6 
 1. I.  Turgenevi  elu ja looming 
Elas  1818   - 1883. Sündis Kesk-Venemaal Orjoli linnas aadliperekonda. Tema ema oli väga rikas mõisnik, kes alles 35 aastasena sai suure 
päranduse  ning  abiellus  endast  10  aastat   noorema   nägusa  ohvitseriga.  Selle  abielu  kohta  öeldi,  et  naine  ostis  mehe.  1827.a.  asuti  elama 
Moskvasse  ja   Turgenev   on  samat  moodi  aadli   pansionis ,  kus  omastas  Saksa,  Prantsuse  kui  ka  Inglise  keele  ja  jätkas  ülikoolis  õpinguid, 
õppides  filosoofiat . 1838.a. sõitis ta Berliini, kus ta  veelkord  täiendas end filosoofia ajal. Reisis õppimisaegu palju. 1841.a. lõpetas Berliini 
ülikooli.  Turgenevil  ei  ole  võimalik  oma  teadustööd  Venemaal  jätkata,  kuid  on  alustanud  oma  kirjandustööd.  1847.a.  ilmus  jutustuste 
kogumik "Küti kirjad". Olgugi, et Turgenev on näinud pärisorjust lapsepõlvest peale on see temas ikkagi tülgastust tekitanud. Siis ilmub tal 
terve hulk romaane, näiteks " Aadlipesa ", "Eelõhtul", " Isad  ja Pojad", "Suits", "Uudismaa". Tutvus ühe prantsuse lauljatari  Pauline  Viardot, 
kellega ta lootusetult armus. Veetis enamuse elu lõpuaastatest Prantsusmaal, jälgis hoolega seda, mis toimub ta kodumaal. Käis läbi elu lõpul 
mitmete tuntud Prantsuse kirjanikega. Suri Prantsusmaal. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkabki pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti 
kirjad",  kus  ta  andis  kiretu  pildi  Venemaa  pärisorjusest.  Kurvalt  nentis  ta,  et  need  keda  pekstakse,  need  on  minetanud  igasuguse 
inimväärikuse  ja  ütlevad  näiteks  nõnda  oma  mõisniku  kohta,  et  "mõisnik  ei  karista  niisama".  Teine  oluline  teema  on  näidata  Venemaa 
kaasaja ühiskonna inimest. "Eelõhtul" - Tegevus toimus sajandi keskel. Peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna, Jelena. Naine lõi oma 
seisusest täiesti lahku. Kolmas teema: Põlvkondade vaheline vastuolu. 
2. F.  Dostojevski  “Kuritöö ja  Karistus ” 
Tegelased: 
*  Rodion   Raskolnikov   -  vaene   tudeng ,  raskemeelsusele  kalduv  ja   radikaalne ,  kes  ise  ka  ei  tea  mida  tahab.Õrnus  häirib  teda,  kuid 
ennast tõmbab selle suunas. 
*  Razumihhin  - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitaz Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda 
metsa  saadab . Saab kõigiga hästi läbi. 
* Aljona  Ivanovna  - ametniku lesk, liigkasuvõtjast  ilge  vanamutt. 
*  Lizaveta  - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. 
* Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. 
*  Sonja  - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. 
* Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe  peigmees , mitteusaldatav keigar. Valelik jaomakasupüüdlik inimene. 
*  Dotja /Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. 
* Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja  lihtsameelne  naine. 
 *  Svidrigailov  - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armastaoma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. 
Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviksikka veel Dotja 
* Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine,hiljem teada  saades  et süüdi oli hoopis mees, 
nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Omatestamendis jätab talle 3000  rubla . 
*  Porfiri  Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on  tapja , näeb palju vaeva et sedatõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistas. 
1866 Kuritöö ja karistus -  kriminaalromaan  välisskeemi järgi. Tegevus Peterburis ja Heinaturu osas. Rodion otsustas tappa liigkasuvõtja. Aga 
juhtus nii, et pidi  tapma  2 inimest, et poleks tunnistajaid. Porfiri Petrovitš oli uurija, kes pidi tõestama Rodioni süüd. Sonja Marmeladova - 
kunagi elanud hästi, kuid pereisa on kaotanud sissetulekuallika ja langenud joomarlusse. Sonja pandud elatist  teenima  prostituudina. Isa jäi 
purjuspäi hobuse alla. Matusteks pole raha ja Rodion andis oma  viimased  kopikad, kuigi ise pole 2 nädalat lõunat söönud. Sonjast sai see, 
kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel  vaesunud  üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas 
inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil 
saaks saata korda sada  heategu . Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi - 
sarnased  peategelasele  Raskolnikovile  seesmiselt.  Tegelased  vastandavad   inimhinge   kuritegelikku   printsiipi .  Sonja  teisikud  -  maailma 
päästab ainult andestamine. Paneb  vastanduma  härrandlikkuse ja rahvalikkuse. Palju sümbolismi unenägudest. Sees ka piiblimotiivid.  
 
Pilet nr. 7 
1.A. Puškini luule 
Teemad: poliitika, armastus, lembeline lüürika ja loodus. Filosoofiline luule. 
Luule: 
"Küla" (vene küla), ood " Priius " (ülistab vabadust, selle eest võitlejaid. Väga pilkava loomuga - palju epigramme (valitsuseinimeste ja 
tsaari vastu). Selle peale otsustab tsaar Puškini pealinnast pagendada.  Pagendus  lõunasse: Dnepri-äärne linn. Sinnasamasse läks ka kindral 
Rajevski  perega , kus on neli last. Puškinil lubati selle perega Krimmi sõita. Hakkas noorte tütardega inglise keelt õppima, loeb inglise keeles 
nt. Byronit. Puškin armus kohe, aga ei armastanud ühtki tütart päriselt. Kahest tütrest saavad hilisemate dekabristide naised. 
"Ruslan ja Ludmilla"- romantiline poeem,  temaatika  vene  rahvaluulest . Võlu seisneb rahvalikus keeles. Puškinit kritiseerivad selle pärast 
nii teised  kirjanikud  kui  dekabristid , kes  leidsid , et on vaja ülimat keelt ja kirjutada pidulikest ajaloosündmustest. 
"Lõunapoeemid"- väikeste poeemide tsükkel.  
"Kaukasuse  vang",  "Vennad  röövlid",  "Bahtšisarai  purskkaev"  -  poeemide  kangelased  on  deemonlik   hulkur ,  inimühiskonnast 
väljatõugatu, autori kaasaegne, kõrgenenud  enesehinnanguga  inimene; enneaegu vananenud hing. 
"Kaukasuse vang" 
Kangelane,  kes  põgeneb  seltskondlikust  orjuseriigist.  Igatseb  Kaukaasiat-  vabadust.  Satub  aga  vägilaste  vangi,  põgeneb.  Armub  kaunisse 
tšerkessitari, kes aitab põgeneda, kuigi teab, et see  on  karistatav  surmaga. Kuna ka armastus “läks minema”, tapab end ise.  Haarem , kus 
kangelasel on lemmiknaine. Vangi aga tuuakse tõeline põhjala kaunitar Maria, kellesse armub. lemmiknaine muutub kadedaks ja tapab Maria 
pistodaga. Mees  laseb  ehitada Pisaratepurskkaevu. 
2. Vabalt valitud kirjandusteose analüüs 
 
Pilet nr. 8 
1. N. Gogoli Ukraina-ainelised jutustused, “Vii” 
“Vii” 3 vaimuliku  seminari  õpilast, kes kooliaasta lõpul koju pöörduvad. Teel näevad maha jäätud mõisa. Seal sees on nõid, kes ühte  noortest  
otsustab ringisõitmiseks kasutada. Too pahandab ja peksab nõida, kes  hiljem sureb. Nüüd peab noormees nõiale kolm ööd kirikus palveid 
lugema, iga ööga läheb olukord hullemaks. Viimasel ööl tuleb kohale maavaim Vii, kellele otsa vaatamine on keelatud, kuid teised vaimud 
tõstavad ta lauda ning ta näeb palvetavat meest, kes nüüd sureb. 
2.Tšehhovi novellid väikekodalnastest, "ametniku surm, "kaks ühes", " kameeleon " 
Väikekodanlased:  kitsa  silmaringiga, äärmiselt  sallimatu,  egoistlik,   kaldub   kummardama kõrgema  positsiooniga inimest, materiaalne  vara 
oluline, puudub eneseväärikus. Tihti oma olukorras ise süüdi. Matslik kõige ja kõigi suhtes. Käitumine muutub vastavalt sellele, kellega ta 
suhtleb – automatism.  
“Ametniku surm” - Tšerjakov oli  parajasti  etendust nautimas, kui korraga ta aevastas ning õnnetul  kombel  tabas see tema eesistuvat kindral 
Brizžalovit. Ta kohkus hirmsasti ning vabandas. Kindral aga sai aru ning ei teinud teist nägugi. Tšerjakovile tundus aga, et kindral ei tahtnud 
talle  kuidagi   andestada   ega  mõista.  Nii  läks  ta  ka  järgneval  päeval  mehe  juurde  vabandama.  Kindralil  hakkas  aga  üle   viskama   ning  kui 
Tšerjakov ka kolmandal päeval kohale ilmus, kaotas kindral enesevalitsuse ning käskis mehel lahkuda. Tšerjakov aga kohkus selles nii väga, 
et suri koju jõudes. 
“Kameeleon“ - Koer hammustab kullasseppa. Mees nõuab politsei-ülevaatajalt, et koer magama pandaks, Ülevaataja on sellega päri, kuid 
kuuldes, et too koer võib olla kindrali oma, muutub ta kohe lömitavaks ja arvab, et koer ei ole siiski midagi nii  hullu  teinud. Seisuses peitub 
võim. 
 
Pilet nr. 9 
Dostojevski elu ja looming 
Sündis   vaese   arsti perekonnas.  Isa poolt  pärines  põlisaadlike  suguvõsast.  Suguvõsa  oli   vahepeal   kaotanud   tiitli   ja   varanduse .  Dostojevski 
teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli  keevaline , ihne ja 
kohutavalt  sünge.  Ema  on  jällegi  haritud,  religioosne,  hellatundeline.  Isa  kasvatas  kaks  venda,  kasvatas  oma  lapsi  kohutavalt   rangelt . 
Dostojevski  on  oma  elu  lõpuni  väga  sügavalt  religioosne.  Kujunes  keeruliseks  tegelaskujuks.  Õppisid  Moskva  aadlipansionis  pärast 
kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe  Inseneri  kooli, kardavad halvasti õppida oma isa  ranguse  tõttu. 1837.a. suri nende 
ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa.  Fijodor  on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse 
tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu.  
1844  "Eugenie Grandit" 
1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, 
nimelt hakkab Dostojevski  seletama  inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkas arutama teema raha ümber.  Esikteos  saab tohutult hea vastuvõtu. 
Vene edumeelsed  literaadid  võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga  naiivne  ja unistav, selles seltskonnas 
hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust  pilkama . Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei 
ole õnn õige. 
Petraševski  1847.a.  ühines  selle rühmitusega.  Peterburis tuntud  õigusteaduste  kandidaat.  Ta  oli nihilistlike  vaadetega,  väga  boheemlaslik. 
Seletas  ära  kaks  mõistet:   sotsialism   ja  kommunism.  Tema   majas   käis  koos  Peterburi  edumeelne  noorkogu.  Dostojevski  võttis  ka   nendest  
reedestest  kogumistest  osa,  luges  1849.a.  välja  tulnud  Gogoli  kirja.  Selles  grupeeringus  hakkab  käima  üks  üliõpilane,  kes  on  tegelikult 
salapolitseinik. 23. aprillil , 1849.a. arreteeritakse enamus noori seal, kui Dostojevski loeb ette Gogoli kirja. 
Missugune on teie meelest inimene? - Omakasupüüdlik. 
Mis on teie meelest elu põhiväärtused? - Edu. 
Mis on inimese elueesmärk? - Paljuneda ja õndsust saavutada. 
Kuidas  selleni  jõuda? -  Relatiivne . 
Pöördus Peterburi tagasi pärast sünnitööd. Ilmub kaks teost: "Märkmed surnud majas" ja "Alandatud ja solvatud". 1864a. "Ülestähendused 
põranda alt". Inimese põhiolemuseks on "ma tahan teha nii, nagu ma ei taha." 
Dostojevski ei jaga inimesi positiivseteks ega negatiivseteks.  
1868.a. kirjutas romaani " Idioot ". Dostojevski variant uuest inimesest.  
Lev Mõškin  - Lõvi hiir. Põeb  epilepsiat. Vürst, väga vanast aadlisoost, kes juba lapsena on nõnda haige olnud, et on enamiku oma elust 
veetnud  Šveitsis  raviasutuses.  Arstid  on  tunnistanud  ta  terveks,  tuleb  Venemaale  tagasi.  See  sama  vend  saab  kaupmehe  pojaga 
tuttavaks(Rogožin), kes on vürsti vastane.  
Kindral  Japantšini  perekond  -  Naine  ja  kolm  täiskasvanud  tütart.  Mõškini  ainsad  sugulased.  Käitus  nõnda,  et  isegi  teenrid  peavad  teda 
imelikuks. Käitus teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja 
puhta hingega, siis on see laps.  
Dotski  kardab  oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks  Nastasja  Filippova 
ära ta juurest. Mõškin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõškin sai aru, et 
Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta  palus  ta kätt, siis Natasja põgenes hoopiski Peterburist koos  Rogožiniga Moskvasse, sest ta 
tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogožini juurde, kord vürsti juurde. 
Armastab  mõlemaid.  Rogožini   armukadedus   viib  ta  selleni,  et  ta  üritab  vürsti  tappa.  Rogožin  tapab  Nastasja.  Mõškin  tuleb,  kellele  on 
Rogožinile oma tegu üles tunnistada, kuid Mõškini jaoks on see juba liiga palju. Ta läheb hulluks, nüüd on ta idioot. Viiakse tagasi Šveitsi ja 
sinna ta ka jääb. Inimesele on omane enese-hävituslik käitumislaad. Elu mõte seisneb kannatuses ja tões. 
Dostojevski abiellus ta tuberkoloosi põdeva naisega, kuid aastal 1867.a. abiellub oma sekretäriga (vana naine suri). Üks poeg ja üks tütar, on 
mängur ja võlgnik. Ei leia väga kirjastajaid, kes tema romaane trükkida tahaks. Tema vend Mihhail, ka too suri noorelt, tema  võlad ja pere 
jäid  Dostojevski  hoolde  ja  kaelale.  Korduvalt  ähvardab  teda  võlavangla.  Tema  teine  naine  suudab  neid  majanduse  asju  nõnda  ajada,  et 
rahaline olukord aina  paranes  ja  1877 .a. ostsid nad endale päris oma maja. Dostojevski suri samuti tuberkoloosi. 
2. Vabalt valitud kirjandusteose analüüs 
 
Pilet nr. 11 
1. Petšorini ja Onegini võrdlus 
Mis on ühist Onegini ja Petšorini elus? 
*Mõlemad on haritud 
*Mõlemad on aadlikud Peterburist 
*Spliin 
*Tüdimus – tüdisid kiirelt 
*Ei suutnud vastata armastusele 
*Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus 
*Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks – Lenski ja Grušnitski 
*Naistele meeldisid, sarmikad 
*Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga 
*Lahkusid ühest naisest ise – Tatjana ja Mary 
*Kaotasid naise –  Veera  jättis Petšorini, Tatjana oli truu oma abikaasale 
*Mõlemad olid  uhked , enesekindlad 
*Mõlemad arvasid, et peavad  kannatama  
*Sõbrad ei mõistnud neid – Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõtš 
Mis on erinev Onegini ja Petšorini elus? 
*Onegin hakkas lõpuks  armastama , Petšorin mitte 
*Petšorini saatus oli teada, Onegini oma mitte 
*Petšorin oli sõjaväes, Onegin mitte 
*Petšorin põgenes  saatuse  eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse) 
*Veera jättis Petšorini maha, Tatjana (alguses) ei jätnud 
*Petšorin pakkus Grušnitskile korduvalt lepitust, Onegin Lenskile ei pakkunud 
*Onegini vastane otsustas hetkega (emotsiooni  ajel ), Petšorini vastane üritas teda juba enne alandada 
*Onegin vastas väljakutsele, Petšorin tegi ise väljakutsele 
*Petšorin võrgutas mitu naist, Onegin ühe 
*Petšorinit oli proovitud varem korduvalt tappa, Oneginit mitte 
*Onegin lahkus Peterburist oma onu tõttu, Petšorini põhjus pole teada 
*Petšorini imetlusobjektiks olid erinevad naised (tšerkešš, tüdruk Tamanist, aadlinaised) 
*Petšorini üks naistest suri, Onegini armastatu ei surnud 
*Petšorinil oli võrdväärne vestluspartner Verner, Oneginil mitte 
2. M. Lermontovi Luule, paari  luuletuse  analüüs 
 
Pilet nr. 12 
1. Probleemid F. Dostojevski romaanides 
 
2. Vabalt valitud kirjandusteose analüüs