Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused. Iseloomustab ilusa ja naturalistliku ühendamine, inetuse ilu, elu õite roiskumine, kurjuse kohalolek, pessimism. Luulekogu ,,Väikesed poeemid proosas"- kujut. Pariisi ning igatsust, viha, üksindust, igavust. Paul Verlaine prantsuse luuletaja, oli ka kirjanduskriitik. Oli abielus, tal oli armuke Arthur Rimbaud, kes oli noor luuletaja. Luulekogu ,,Galantsed peod"-teemaks vabameelsed ja kergemeelsed peod, mis on taustaks hingemaastikule. Hiljem mõjutas sübolismi ning luule oli sisendusjõuline, varjundi-ja tundmusrikas. ,,Sõnadeta romansid"- rõhutab sõnaseost muusikaga, sõnade häälikulise koostise tähtsust. Luules kujut. hingevalu ja meeleheidet.
· Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873)
1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper). Tugevaima impulsi sai Euroopa sümbolistlik luule 1870-ndatel aastatel loomeküpsuse
provintsilinnakeses oli Rimbaud'l igav. Ta oli rahutu, kuid andekas õpilane. 13- või 14-aastasena oli ta saanud kirjanduse ja kirjandusloomingu alal palju auhindu. Ta kirjutas virtuooslikke ladinakeelseid luuletusi. 1870 jooksis Rimbaud kodunt ära ning jõudis välja Pariisi. Seal hakkas ta kirjutama osalt Charles Baudelaire'ist inspireeritud luulet. Rimbaud tutvus 1871 luuletaja Paul Verlaine'iga, saatis talle mõned oma luuletused ning asus elama tema majja. Neil kujunes tormiline suhe. Verlaine jättis oma naise maha ja nad asusid elama Londonisse. 1873 jättis Verlaine Rimbaud järsult maha, tahtes naasta oma naise juurde ning otsustades endale kuuli pähe lasta, kui naine teda tagasi ei võta. Ta asus elama ühte Brüsseli hotelli. Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine
5. Impressionism, sümbolism Impressionism: · Enne väljendus maalikunstis kui kirjanduses · Sündis Prantsusmaal 20. saj 60-70ndatel · Esikohal tunde- ja mõttemaailm ja nende varjundid · Toodi välja miljöö · Seostati oma vahel vastandid · Väga tähtsal kohal olid tunded · Autorid: - Villem Grünthal Ridala (saarlane) - Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena - Tol ajal oli ankur lootuse sümbol, vikat surma sümbol · Kasutati palju metafoore · Luules kasutati palju sümboleid · Novellides oli palju sümboleid - Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" (räägib võimust, mitte koerast) - Marie Underi luules - Aleksandr Blok (venelan...
sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr Blok ja eestlastest Friedebert Tuglas. Impressionism: Impressioon on mulje. Impressionism tekkis 1860-1870 aastatel Prantsusmaa maalikunstis. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte-ja tundemaailma varjundeid. Püüti hetkemeeleolude kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid olid Kellerman, Tuglas, Tammsaare, Ridala
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis
SÜMBOLISM 1880. a Sai alguse luulest. Charles Friedebert Belgias ja Sümbolistide arvates Baudelaire, Tuglas Prantsusmaal peab kunst püüdma Stephane tabada absoluutseid Mallarme, tõdesid, millele pääseb Paul ligi üksnes kaudselt. Verlaine Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. FOVISM 1905. a Prantsusmaal KUBISM 1907
Stephane Mallarme sündis 1842 Pariisis. Oli kirjandusliku sümbolismi eelkäija, prantsuse luuletaja ja kirjanik. Tema töö inspireeris mitmeid revolutsioonilisi 20.sajandi alguse kunstikoole. Mallarme elas vaesuses suurema osa elust. Temast sai inglise keele õpetaja. Tuntuse saavutas Stephane teisipäeviti salonge läbi viies, ta arutles filosoofia ja luule üle. Ta juhtis gruppi Lles Mardistes", seal grupis olid ka Rainer Maria Rilke, Paul Valery ja Paul Verlaine. (Mallarme, s.a) Mallarme loomingus on konkreetset luulet, mis tähendab, et lisaks luulele mängib suurt rolli ka luuletuse paigaldus lehel. Ta pööras palju tähelepanu visuaalsele välimusele luules. Tema luulet on kirjeldatud melanhoolse, joovastava ja rahustavana. Tema luulet on peaaegu et võimatu tõlkida, sest ta kasutab sõnamängu ning sõnades mängib rolli heli, mitte tähendus, seega tõlkimisel muutub kõik. ( Mallarme, s.a)
,,kõikide meelte pikaajalist, tohutut ja kaalutletut korratust" (long, immense et raisonné dérèglement de tous les sens). 10 Üliandekas õpilane Rimbaud ei tahtnud enam lütseumi tagasi minna. Ta põgenes ja jõi absinti. Rimbaud tutvus 1871 luuletaja Paul Verlaine'iga, saatis talle mõned oma luuletused ning asus elama tema majja. Neil kujunes tormiline suhe. Verlaine jättis oma naise maha ja nad asusid elama Londonisse. 1873 jättis Verlaine Rimbaud järsult maha, tahtes naasta oma naise juurde ning otsustades endale kuuli pähe lasta, kui naine teda tagasi ei võta. Ta asus elama ühte Brüsseli hotelli. Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine
kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu tähelepanu spirituaalsusele, kujutlusvõimele Stéphane Mallarmé sümbolism 19.saj ja unenägudele; Paul Verlaine püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine Edmond ja Jules de Goncourt, hingeellu, hetkemeeleolude ja Bernhard Kellermann, Juhani tundmuste esitamine Aho, Knut Hamsun
iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee · ..ja läks siis oma teed (,,Ta tuli") arvamused lähevad lahku · ..ma läksin oma teed (,,Ta tuli") arvamuste lahkuminek · ..ma kõnnin hallil lõpmata teel (,,Rändaja õhtulaul") eluraskused · .
,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prantsusmaa Esindajad: verlaine, rimbaud, baudelaire, Mallarmee Whitman Ameeriklane Ameerika luule ei peegeldanud nii palju maailmavalu ja elutüdimust kui euroopa oma Ülistas Ameerika suurust ja avarust, majanduse ja tööstuse võimsaid rütme, loodust, kõikide inimeste võrdsust, lihtsaid inimesi, inimese kehalist täiuslikkust-ilus(Laul iseendast) Sokeeris üldsust armastuse erootilise kujutamisega( Ülistan ilus elektrilist) Hilisem looming-elu pühadus, surm
• Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES
varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Tumtuimad kirjanikud: 1. Friedebert Tuglas 2. Villem Grünthal-Ridala Sümbolism Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse sümbol). Sümbolism vastandas romantismile ja realismile, käsitles maailma kui salapärast, sümbolite varal tunnetatavat reaalsust. Väljapaistvamad sümbolistid: 1. Paul Verlaine 2. Arthur Rimbaud 3. Aleksandr Blok 4. Friedebert Tuglas Futurism Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Ladina keeles tähendab tulevikku. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust.
Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol)
Sisemine ja vaimne liikumine oli talle iseloomulik. Tõi kõnekeele ja isikliku ning sotsiaalse rõhumise teema. Sarnanes keskaegsele Villonile. Sümbolismi rajaja v eelkäija. Väärtustas kunsti üle kõige, olulisemaks kui isegi loodust. Rõhutas omapära, kuulutas uut esteetikat (tavatraditsioonide eiramine). Tema luules on samasugust pihtimuslikkust, nagu Villonilgi. Oli isiklik, ehe. Tekkisidki vastuolud: ühelt poolt naeruvääristamine ja üleolek, teisalt siirus. 12. Sümbolism, Verlaine ja Rimbaud Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele
samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna "Meenutuseks lugejale") · A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. · Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Lisalinke · http://www.veinotte.com/baudelaire /baudelaire2.htm · http://baudelaire.litteratura.com/
· Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega peeti sidet sümbolite keeles; kirjanduses kasutati sõnu sümbolitena, võrdkujudena; sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi
Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika. Sümbolism Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul. Hakkas tähele panema spirituaalsust e. vaimude maailma, kujutlusvõimet ja unenägusid. Sümb sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogust ,,Kurja lilled". Esindjad : Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Nad kujut reaalsust sümbolite ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine, luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju
Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09.2011 Tema isa oii William ja ema oli Jane Francesca ja emal oli eelmisest abielust poeg William ja ta oli ametilt kirjanik, neil sündis ühislaps väike Emily ja ta suri 10 a, tal oli 2 õde Mary ja Emily ja vend Henry. Isa oli arst. Õde surid tulekahjus
Surma teema
Visuaalne esteetika
Üksindus
Dekadentlik estetika
Müstilisus, salapära, spleen
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
Luuletaja nagu vaataja
Tahti sõnumi meile saata
Esindajad:
Paul Verlaine
Freidrich Creutzer – allegoria / sümbol, irratsionaalsed tunned, müstline
sügaus, saladuslik
Arthur Rimbaud – saturnilised poeemid, melanhoolia, visionaarsed
proosapoeemid, raske aru saada, mis autor tahtis öelda
Sümbol – mingi materiaalne/ abstraaktne asi, mille kaudu väljendab tundeid ja
emotsioone
Allegooria – perfenifitseeritud ja abstraaktne, seotud kogu narratiiviga
Impression von einem Hafe. Pintslilöögid, punktikesed. Ka krijanduses need pisitillukesed aspektid inimesest või asjast või objektist. Edgar Degas, Danceuses en bleu, 1890. Der Mensch, das Ich = ein Komplex aus Erinnerungen, Stimmungen, Eindrücken, Gefühlen; nie fertig, immer im Werden. Fikseeritud moment. Sümbolism Syrömung in der europäischen Literatur um 1870 1920, die von Frankreich ausging (S.Mallarme, Pl. Verlaine, C. Baudelaire "Les fleurs du mal") Gegen Realismus und Naturalismus Die Welt ist geheimnisvoll und wir können sie nur durch bestimmte Symbole verstehen. Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium, kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid. Sümbolid tulid
Kirjanduse modernistlikus suunad Modernism on 19. ja 20. sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandus voolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernistlik kirjanduses võib eristada kahte suuremat perioodi: 1. periood: 19. saj lõpu uusromantism, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism ja selle ümber põimuvad dekadents, etetism ja impronism. Nimetatud voolud vastandavad end realismile. 2. periood: avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse...
sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike
spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest.
o Objektiivne ilutaotlus · Eesmärk: o Nähtamatu maailma avastamine ja selle edastamine ja vahendmine sümbolite abil · Aluseks olid unenäeod, kujutelmad, meeleseisundid Charles Baudelaire 1821-1867 · Prantslane · Eeskujuks oli Poe, kes kirjutas peale luuletuste veel ka õudusjutte · Naturalistlikud sugemed · Tajus teravalt maise elu masendust · Värsikogu ,,Kurja lilled" · Müstilisus, ükskõiksus Paul Verlaine 1844-1896 · ,,Luulekunst" luuletuse vormis, kuidas luuletust kirjutada ja vormistada · Lüüriline ja sageli melanhoolne · Meeleheide ja valu · Erinevad kõlavarjundid · ,,Sõnadeta romansid" tuntuim luulekogu Arthur Rimbaud 1854-1891 · Eluajal oli tundmatu · Ekstaatilised ja kaootilised kujutelmad · Natuke ,,hull" · Narkar pidevalt pilves · ,,Vokaalid" andis erinevatele vokaalidele tähenduse (a must jne) · Tuntuim teos on ,,Illuminatsioonid"
spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest.
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
teose vormi allutamist sisule. Sümbolistide arvates on nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm. Kunsti ülesanne on avada tegelikkuse taga peituvat ideedemaailma, kasutades selleks sümboleid võrdkujusid. Sümboolne tähendus anti kujunditele, sõnadele ning isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (1844 1896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (18621949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga.
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Nt read on paigutatud nii et meenutavad laeva ja räägivad ka autori mõtetest valitsevast sihitusest. Sümbolistlik luule on intuitiivselt tajutav ja seletatav. Üheks osaks on impressionism mis on maalikunstiga ühine. Ilu ja impressionismi kõrval on talle omane ka müstitsism, st võib minna äärmiselt müstiliselt (Malarme ,,Aknad"). Tema kolm märksõna on ilu, kunst ja müstika. Dekadents on üldine sajandi hoiak. On vastav vool ja iseenesest vana nähtus. 19.sajandi lõpul kirjutas verlaine luuletuse. See konseptsioon on formuleerunud juba eelmise sajandi lõpul kus kirjutati teos ,,Rooma impeeriumi langemise lugu". 19.sajandi lõpul oli biograafiline dekadents, kus võib näha sotsiaalset protesti. Astuti ühiskonna vastu. Luules oli ta kõrgstiil, st mõnes mõttes natuke nagu luule luigelaul sest pärast seda jätkus proosa võidukäik. Luule oli äärmiselt musikaalne, tohtutuse variatsioonidega. Toimub ka sümbioos erinevate kunstide vahel mis muutus
spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. SÜMBOLISM - Prantsuse sümbolism oli
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Raamatuaasta 1935-36 (400 a eesti raamatut). 1938 arbujad (Alver, Talvik, Kangro, Masing, Sang, Merilaas, P. Viiding, Raud) e uus põlvkond. Ühiseks on vaimuvabaduse kaitsmine ja vastandumine nn ametlikule tellimisele. Näitekirjandus: kutselised teatrid nüüd ka Ugala ja Narva. Näidendivõistlused, esimesed vabaõhulavastused (I Ugalas, lossivaremetes). Peamiselt komöödiad (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") · Modernismi mõiste, Maeterlincki ,,Sinilind", Rimbaud, Verlaine Baudelaire'i looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Modernism on kultuuriline liikumine, mis tekkis pärast 1914. aastat. Modernistid protesteerisid 19. sajandi akadeemilise ning ajalooliste traditsioonide. Maeterlincki peateos "Sinilind" (1908) muinasjutuvormis, tegevus jõuluööl. Otsitakse sinilindu ehk ülimat õnne. Rimbaud: Prantsuse tugevaimad sümboliste, oma ajastu Villon
väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus tsükkel "Spliin ja ideaal" (spliin maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid".
mis eksisteerib nähtava maailma taga ning mida me ei peagi lõpuni mõistma.) 19. sajandi teisel poolel olid prantsuse ooperilibretode (grand opéra ja opera comique´i) algselt uuenduslikud nõuded muutunud tardunud skeemideks, mille järgi valmistati järjest uusi libretosid, nii et võis rääkida “libretotööstusest”. Üldse oli lõhe kõrgkirjanduse ja tarbekirjanduse vahel Prantsusmaal tollal suurem kui mujal. Kõrgkirjandus: 19. sajandil tegutsesid luuletajad-sümbolistid Mallarmé, Verlaine jt. Debussy tundis neid isiklikult ja hindas kõrgelt, ta on loonud laule nende tekstidele. 2 Sõnateatris domineeris bulvariteater kergesisuliste ja skemaatiliste tükkidega. Selle kõrval tegutsesid aga ka traditsiooniderikas draamateater Comédie Française (Prantsuse Komöödia) ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada
Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Antoloogia Le Parnasse Der contemporain (1866, Eremit in Griechenland) 1869, 1876) Keskused: Jena, Heidelberg Charles Leconte de Lisle, Théodore de Romantism: Inglismaa Banville, Sully Prudhomme, Stéphane William Blake Mallarmé, Paul Verlaine, François George Gordon Byron Coppée Percy Bysshe Shelley (,,Vabastatud Prometheus") 19. sajand John Keats Saeculum historicum (,,Ood kreeka urnile"): Moodsa klassikalise filoloogia teke When old age shall this generation (saksa waste, klassische Altertumswissenschaft Thou shalt remain, in midst of other klassikaline muinasteadus)
Luule on väga sarnane muusikaga. Luulekeel, värss peab olema musikaalne. Kunstis sellel ajal impressionism (mulje). Ütlevad, et kirjandus peab tulema toime vihjetega. Ei tohi otse öelda, vaid peab kasutama vihjeid. Eelista kõnele sosinal suud. Aga suurt osa maailma tunnetamisel mängib juhus. Nad loovad oma sümbolistliku sõnavara. Võtavad prantsuse kirjanduses uue nähtuse vabavärsi. Eesti kirjandusse jõudis enne esimest vabariiki. Uuesti tuli Russovi sula aegu. Paul Verlaine (1844-1896) Temal on kahesugune elu olnud. Kõigepealt sünnib ta kehva sõjaväelase perekonda, lõpetab korralikult kolledzi ja kahekümneselt sai tööle Pariisi linnavalitsuses. Võttis naise, nii nagu ikka peab olema ja elas niisugust väga rutiinset ametnikuelu. Kõik oli nagu välispidiselt olemas. Kohati, kui perel käisid külalised, siis vahel sokeeris neid, et deklareeris oma mässumeelseid vaateid. Luuletab ta salaja ja rohkem sahtlisse. Tegeleb sellega juba kooliajast pelae. 1871.
Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi , Tsehhov), Norras ( Ibsen), USA's (Hemingway) ja Saksamaal (Mann). Sümbolism: tekkis 19 saj. lõpul, kirjandusvool, mis tugineb dualismile ( filosoofia õpetus, mis väidab, et reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm). Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest sõltumatud. Alguse saab 80-ndate aastate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire, Mallarme, Rimbaud ja Verlaine. Baudelaire kõige rohkem mõjutanud Eesti kirjandust. Kasutatakse palju sümboleid, oluline sõnavaliku täpsus, luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks ( kõige rohkem). Suur tähelepanu värsi musikaalsusele ( sõnavalik). Palju sümboltegelasi . Inimene , Mees, Sõdur ( tähtis, et hakkab suure tähega). Omane ka sünteesia ( see tähendab ühendamatu ühendamine). Nt. Päike kõliseb taevas.
teose vormi allutamist sisule. Sümbolistide arvates on nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm. Kunsti ülesanne on avada tegelikkuse taga peituvat ideedemaailma, kasutades selleks sümboleid võrdkujusid. Sümboolne tähendus anti kujunditele, sõnadele ning isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (18441896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sümbolnovell vt novell. sünekdohh ülekanne kvantideedisuhte (näiteks osa terviku asemel) alusel. Näiteks: Selles külas on veel viis suitsu alles (suits talu tähenduses). sünesteesia tähenduslik vasturääkivus, erinevaid aistinguid märkivate sõnade ühendamine
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas.(Popi ja Huhhuu) .Baudelaire. Allegooriline , müstiline luule. Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis.Sai alguse kujutavats kunstist. Hiljem aval- dus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide
sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.
sajandi lõpul Lääne-Euroopas. Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Kirjandusvool, mis tugineb dualismile filosoofiline nähtus, mis väidab, et 44 reaalsuse taga on veel teinegi tunnetatav maailm. Samuti väidavad nad, et mateeria ja teadus on teineteisest lahus: loodus ja inimhing on sõltumatud. Alguse saab 80-ndate Prantsuse luulest. Eelkõige Baudelaire (mõjutas kõige rohkem Eesti kirjandust), Mallarme, Rimbaud, Verlaine loomingus. Luule: rõhutatakse sõna valiku täpsust, oluline on ka luule musikaalsus. Luules saab oluliseks ka värsi sugestiivsus, et see emotsionaalselt mõjuks. Kasutatakse sünesteesiat - kirjanduslik võte, mis püüab ühendada ühendamatut (N: ,,Päike kõlises taevas"). Tihti on sisse toodud müstikat. Esteetiline pool on oluline, ei pea heas mõttes sisse toodud olema: levib inetuse estetiseerimine (Jaan Oks) - halbu asju elus nauditakse.
sajandi 80. aastatel Prantsusmaal. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.
konservatiivsele lainele (Eliot, Arnold). Loosungid:1) Schlegel: Ainult see on kunstnik, kel oma religioon, oma o riginaalne lõpmatusekontseptsioon 2) fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus 3)filosoofia poetiseerimine ja poeesia filosofeerimine 4) Novalis: Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam 5) reaalsuse ja ideaalsuse piirid ühte elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame Nimed: Hoffmann, Hugo, Swinburne, Rulke, Mallarme, Verlaine, Maeterlink, Gide, Poe, Brjussov SCHOPENHAUER: Maailm kui tahe ja kujutlus Lähtub Kantist, kellele maailm iseeneses tunnetamatu. Schopenhauerile see kujutlus, mida juhib tahe. Varem põhiküsimus, kuidas maailma tunnetada või universaalset teadmist saada. Schle asi iseeneses tahe, mis on tume ja allutamatu, kõik muu meie kujutlus. Uus põhiküsimus kuidas hallata tahet. Maailmas pole tõde, see vaid tahtest määratud fiktsioon. Hakatakse otsima olemise tarkust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
