(Laval on võõrasema. Ta pilk on seinakalendril. Talle meenub, et on tema pulmapäev, päev mil ta Timmi isaga abiellus.Ta nuuksatab.) VÕÕRASEMA: Lilled! Koogid! Kohvi! Naabrinna! Kleit!.... Timm! Ervin! Timm, sina lähed tood proua Bebberi juurest meerulle ja Ervin läheb osrab lilled ja viib need hauale. (Ervin läheb sõnakuulelikult, aga Timm läheb vastutahtmist. Laval on Timm ja võõrasema.) VÕÕRASEMA:Tagant uksest! Kolm korda koputada! Ütle. Et on väga tähtis!... (Pagari emanda juures.) TIMM: Kuus meerulli! Ja ainult kõige paremat sorti! PROUA BEBBER: Enne tuleb vana arve tasuda, kui ma jälle võlgu annan! Seda võid kodus ütelda! Kelle rahakott ei luba, ärgu kooke ostku! Nii just ütlegi! 26 marga eest kooke! Tahaks küll teada, kes need kõik kinni pistab! Nii palju kooke ei osta isegi veevärgi direktori pere! Ja
,,Timm Thaler" James Krüss 2014 TIMM THALER ,,Timm Thaler" James Krüss Tänapäev 2001 http://www.apollo.ee/timm-thaler-ehk-muudud-naer.html Tegevuskoht, aeg Tegevuskohad Mesopotaamia loss Timmi kodu Ateena Laev Rong Hotell Maantee äärne kõrts hipodroom Tegevus toimus minu arvates umbes 1960 aastatel. Tegelased Timm Thaler: lahke, heasüdamlik, allaandmatu. Parun Taruk: Kuri, kaval Tüürimees Jonny: suurt kasvu, heasüdamlik, abivalmis. Selek Bei: tark, lahke, kaval. Härra Rickert: lahke, heasüdamlik, hooliv. Süzeeliin TÄNAN, ET KUULASITE JA VAATASITE!
3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4). Pilt 4 Abistajal asetada käsi või käed patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 5). Pilt 5 Lasta patsient selili. Abistajal tõsta patsiendi tuhara all oleva käega külge üles poole ja
”Timm Thaler ehk müüdud naer” Autor:James Krüss Tegija:Helina Kase Peamised sündmuspaigad Peamised sündmuspaigad olid: Timmi kodus Hipodroomil Laeval Erinevates riikies Olulisemad sündmused Olulisemad sündmused olid: Timm koos isaga hipodroomil (pühapäevad) Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks
ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu. Parun nõuab, et Timm loobuks otsimast kihlvedu, mida kaotada. Tulevad Selek Bei, parun partner Aasias, ja mis- Timmi isa toob majja kasuahne võõrasema ja tema poja ter Penny, partner Euroopas. Ervini. Kui Timm on suuremaks kasvanud, viib isa ta esi- mest korda hipodroomile hobuste võiduajamisele. Isa Timm osaleb paruni ärikohtumisel ja märkab sildilt, et
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et
V rühm: Timm – võitja või kaotaja? „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ James Krüss Millist kasu lõikas Timm lepingust Tarukiga? Timmi leping Tarukiga oli selline, et kui ta müüb oma luksatusega lõppeva naeru Tarukile võidab ta kõik ja ükskõik missugused kihlveod. Ta läks iga pühapäev hipodroomile hobuste võidusõidu peale kihla vedama ning võitis iga kord. Tema kasu oli see, et ta sai rikkuriks. Natuke hiljem teoses veab ta kihla laevakapteni Jonnyga, et ta saab maailma kõige rikkamaks inimeseks. Järsku tuleb raadiost teade et Taruk on surnud ja Timm on tema pärija, saades
TIMM THALER EHK MÜÜDUD NAER James Krüss 1.Millised olid Timmi suhted kodustega? 2. Kuidas sattus Timm hipodroomile kihla vedama? 3. Millise kummalise lepingu sõlmis Timm L.Tarukiga kastanite all, hipodroomi kohvikus? 4. Mida see leping ette nägi? 5. Kas Timmi arvates oli see kasulik leping? 6. Miks tahtis Timm minna laia maailma mere asjandust õppima? 7. Kas ta igatses oma naeru tagasi? 8. Kes oli Kreschimir ? 9. Kuidas Timmist sai rikas pärija? 10. Kuidas Timm oma naeru tagasi sai? 11.Mida andis Timmi naer L.Tarukile ? 12.mis on Palmaro ? 13.Millest rääkis ,,Kleepluige muinasjutt``? Vastused: 1. Võõras emale ja Ervinile Timm ei meeldinud ja Timm sai võõrasemalt tihti pahandada. 2. Timm leidis maast viiemargalise ja ruudulises ülikonnas mees kutsus ta
Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses pimestas mõte rikkusest ja kuulsusest teda niivõrd, et kaine mõistuse säilitamine muutus ülimaks keerukuseks ja raha vaid peamiseks kinnisideeks, taipas Timm peagi, et elus on midagi palju olulisemat, kui seda on raha. Ning see on õnn, mis pole mõõdetav rahanumbrites, kuid mille võib anda lähedaste inimeste armastus ning iseenda südamerahu. Timm seda tunda ei saanud, kuna ta polnud tavaline poiss
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaas...
Timm Thaler ehk müüdud naer 27.03. Arutlev kirjand James Krüssi teose ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" näol on tegemist raamatuga, milles segunevad omavahel müstika ja reaalne elu. Teose peategelane on väike vaestelinnaosa poiss Timm Thaler, kes soovis rikastuda müüb oma naeru salakavalale hr. Tarukile, saades vastu võime võita kihlvedusid. Peagi hakkab kasuemaga elav Timm oma tehingut kahetsema ning soovis oma naer tagasi võita, suundub ta laia maailma. Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka
Timm Thaler ehk Müüdud naer Selle raamatu autor on James Krüss ja pealkiri Timm Thaler ehk Müüdud naer. Raamatu peategelased on Timm Thaler, Härra ruudulises ehk parun Taruk, Härra Rickert, Kreschimir ja Jonny. Teose põhiiintriig on kuidas Timm müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod, aga ta mõistab, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Nüüd proovib ta selle tagasi saada. Raamatu moto Uskuge mis tõprast eristeb meid- naer on see tähendab, et tegelikult on naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras.
,, Timm Thaler ehk müüdud naer" Autor: James Krüüs Lühikokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla
,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber)
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru tagasi TÄNAN KUULAMAST!
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast
................................................6 Arvustused foorumitest..................................................................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse James Krüssi loomingut, Timm Thaler ehk müüdud naer, et anda teosest ja autori loomingust ülevaade. Valisin selle raamatu sellepärast et see oli põnev raamat ja tahtsin sellest teosest teistele rohkem teada anda. 2 Ülevaade autori elust ja loomingust JAMES KRÜSS, saksa tuntud lastekirjanik, sündis 31. mail 1926.a. Helgolandi saarel. Tuntuks sai 1962. aastal kirjutatud raamatuga "Timm Thaler" , see on võitnud mitmeid
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti
Estonian University of Life Sciences What can be learnt? • A lot of subjects, which are connected of life sciences • Examples: • Veterinary Medicine • Horticulture(aiandus) • Forestry(metsandus) • Environmental Protection(keskkonnakaitse) • Nature tourism What are the requirements to get in? • Estonian exam • Math exam(narrow/wide) • Average mark • Admission exam(vastuvõtueksam) Facilities • Library • Dormitories(ühiselamud) • Sport facilities • Different institutes • Võrtsjärve Learning centre • Animal clinic • Organic centre Fees • Depends: • 1.Free • 2. 650 – 3900 euros per semester • Dormitories 80 – 150 euros a month What work can you do later? • Vet • Gardener • Farmer • Officer(ametnik) • And so on What makes the university special • The Estonian University of Life Sciences is one of top 100 universities in the world in the field of agriculture and forestry What would I like to learn there? • It i...
"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka.
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud.
1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 Pilt 8 · Asetada patsiendile sääri toestavad padi või padjad (pilt 9, 10, 11). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 9 Pilt 10 Pilt 11
Pilt 1 2. Külili asendi toestamine: · Asetada külje toestus talje nõgususse (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 · Asetada selja taha või madratsi alla pikuti kokku rullitud padi (pilt 4) ja vajadusel tõsta üles voodi võre ehk piire, et seljatoestus ei vajuks ära (pilt 5). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 · Asetada keha esiküljele kaisupadi, mis toetab patsienti eestpoolt (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 · Asetada padjad patsiendi pealpool asuva jala alla kubemest varbaotsani (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt Maie Timm
11.5.1. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega tõstemattidega ja kettaga toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks tõstematid ja ketas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi jalad kettale (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · Abistajal asetada tõstematt ümber vöökoha ja patsiendil haarata kinni tõstematti sangadest. Asetada patsiendile tõstematt tuhara alla (pilt 5, 6, 7) Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel, ketta peal võtta kinni tõstematti sangadest (pilt 8).
juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta ära patsiendilt jala talla toed (pilt 2, 3). Pilt 2 Pilt 3 3. Võtta ära patsiendilt pealmise jala alt toed (pilt 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 4. Võtta patsiendilt pahkluu alt ära rull (pilt 5). Pilt 5 5. Võtta patsiendilt kaisupadi ära (pilt 6, 7). Pilt 6 Pilt 7 6. Võtta patsiendilt selja taga olev toestus ära (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm
selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2
Teine käsi asetada patsiendi lähemale puusaliigesele, sõrmed väljapoole (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Tõmmata patsient koos padjaga voodisse istuma: mõlematel abistajatel tõmmata patsienti rahulikult ja korraga (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 · Patsiendi turvamine: patsiendile lähemal oleval abistajal asetada põlv voodile, reie siseküljega vastu patsiendi tuharat ja hoida kätega kinni patsienti õlaliigestest ja toetada patsient oma keha eeskülje vastu. Olla patsiendile võimalikult lähedal (pilt 5). Pilt 5
· Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada puusade väljapoole roteerimise vältimiseks trochanteri rullid reie väliskülgede alla (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm
Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti sangadest (pilt 5). · Teisel abistajal hoida kinni patsiendi säärte all tõstematti sangadest (pilt 6). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Tõmmata patsient voodisse istuma tõstematiga ja samal ajal pöörata kettal ning ja tuua jalad tõstematiga voodist välja (pilt 7, 8, 9). Pilt 7 Pilt 8 Pilt 9 · Turvata patsienti. Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Võtta padi ja tõstematt patsiendi ülakeha tagant ära.
· Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2 · Rullidel on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda rullid patsiendi padja alla (pilt 3, 4, 5) ja tuhara alla (pilt 6). Pane rull alla õiget pidi! Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele
Pilt 1 Pilt 2 4. Pöörata patsiendi pea pöörde poolele: hoida patsiendi pead kahe käega külgedelt (käed juustel). Pöörata patsiendi pead ettevaatlikult. 5. Asetada patsiendi pöörde poolne käsi kõverdatult kõrvale. Kätt haarata randme- ja küünarliigesest väljast poolt (pilt 3). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 6. Patsiendi julgestamine/turvamine: patsiendist kaugemal abistajal asetada põlv või põlved voodile ülakeha keskjoonele, haarata kinni patsiendi õla- ja puusaliigesest. 7. Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg (pilt 4). Pilt 4 8. Pöörata patsient küljele (pilt 5, 6): Pilt 5 Pilt 6 9. Kohendada:
11.5. Patsiendi abistamine voodilt istumast ümbertõstega toolile istuma. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Abivahendiks ristlina (pilt 1)või vöö. Pilt 1 · Asetada patsiendile ristlina ümber talje (pilt 2, 3, 4) Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 · Asetada tool/ratastool voodi kõrvale. · Abistaja on patsiendi ees, toolist kaugem jalg patsiendi jalgade vahel tõmbamise lähteasendis, hoida kinni ristlinast patsiendi külgedelt (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 2. Abistamine toolile ümbertõstega:
(pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit! Pilt 1 Pilt 2 7.2. Patsiendi nihutamine raamiga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Asetada raam käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada raam patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient raamiga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Raamiga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni raami sangadest
· Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 *Ületada ebatasasused (pilt 5). Pilt 5 *Asetada patsiendi tuhara alla abivahend libilaud või rull: turvajal abistajal kallutada patsienti ühele tuhara poolele ja teisel abistajal asetada abivahend patsiendi tuhara alla (pilt 6). Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10)
külge (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg Patsiendile lähemal olev abistajal julgestada patsienti ja teisel abistajal asetada põlv voodile ja kõverdada patsiendi pöördeväline jalg põlveliigesest (pilt 3, 4). Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi pööramine kõhuli: · Veeretada patsient küljele (pilt 5): patsiendi näo poolne abistajal julgesta patsienti hoides kinni puusa- ja õlaliigesest. Patsiendi seljatagusel abistajal võtta patsiendi käsi õlaliigesest ja küünarliigesest (pilt 6), siis küünarliigesest ja randmeliigesest patsiendi külje alt välja (pilt 7, 8).
üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6). Pilt 6 3. Patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest patsiendi kaugema õlaliigeseni. Teise vaba käega tõsta ja pöörata patsiendi
Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud. · Tõstematil on ära pööratud patsiendi poolne serv ja suruda tõstematt patsiendi padja alla 45º nurga alla ning samamoodi patsiendi keskosa alla (pilt 2, 3, 4). Pane tõstematid alla õiget pidi! Tõstemattide pehmem pool on patsiendi selja pool. Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides selili ja sirutada patsiendi jalg. · Kõverdada patsiendi teine jalg. · Veeretada patsient puusa ja õla juurest hoides teisele küljele. Kui patsient on küljele veeretatud siluda patsiendi riided ja võtta tõstemattide pööratud äär ja tõstemattide sangad välja (pilt 5, 6).
Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4
küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 4. Tõmbamine voodi peatsi suunas - nihutada patsient rätikuga, koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 4). Küünarvarred liiguvad mööda voodit peatsi suunas. Rätikut hoidev käsi jääb sirgeks! Pilt 4 5. Sirutada patsiendi jalad (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6 6.2. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates,
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas. · Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole (pilt 7). Pilt 7 Tööergonoomika konspekt Maie Timm 2. Tõstemattidega nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni tõstemattide sangadest
2. Pöörata patsient küljele: ühel abistajal julgestada patsienti õla- ja puusaliigesest (pilt 1) ning teisel abistajal võtta patsiendi käsi õla- ja küünarliigesest (pilt 2, 3), küünar- ja randmeliigesest patsiendi külje alt välja. Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 3 3. Pöörata patsient selili (pilt 3). 4. Kohendada patsiendi asendit vastavalt vajadusele (pilt 4, 5, 6). Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 5. Ühel abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi abaluude alla. 6. Nihutada patsiendi jalad voodi keskele. 7. Nihutada patsiendi keskosa ja ülakeha voodi keskele pöördvõttega. 8
Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m. Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järve ja tema lähiümbrusega on seotud paarkümmend liiki imetajaid. Peipsi on produktiivne järv
keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ (26.01.2014) 3. Keskkonnaamet, Matsalu rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/ (26.01.2014) 4. Keskkonnaamet, Soomaa rahvuspark. http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=soom (26.01.2014) 5. RMK, Karula rahvuspark. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/karula- rahvuspark (26.01.2014) 6. Tiit Leito, Kai Kimmel ja Arne Ader, „Eesti Kaitsealad“, Tartu 2007, trükikoda Greif. 7. Uudo Timm ja Piret Kiristaja, „Eesti looduskaitse infoatlas“, Tallinn 2006, Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus, Eesti Looduseuurijate Selts. 11 LISAD 12 Lisa 1 Karula rahvuspark Pilt 1: Karula rahvuspargi suurim ja sügavaim järv. Andres Tarto, Ilus Eestimaa, 3.04.2010, http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/ahijarv/ (9.02.2014) Pilt 2: Haruline võtmehein. Arne Ader, Haruldus metsa all- võtmehein, 12.06.2009 http://www
Publik sai istuda mõnusal muruplatsil, mis oli nõlvaku peal nii, et nägi eesistujatest ilusti üle. Jäääär mängis vanadest lugudest uuteni välja. Iga loo kohta oli neil ka vahva jutt rääkida. Minu kontserdielamus oli väga super, kuna Jäääär mängis paljusid mu lemmiklugusid. Ma imetlen nende professionaalset pillimängu. Laval oli erinevaid pille: Tarvo Jaaksoo mängis basskitarri, Jaan Sööt sõrmitses akustilist kitarri ning vahepeal mängis ka süntesaatoril, Tõnu Timm mängis Weissenborni kitarri ja Teet Velling mängis löökpille. Erikülaline Riho Sibul mängis akustilist kitarri ja Indrek Kalda viiulit. Kõige huvitavam pill, mis mul silma jäi, oligi Tõnu Timm-i pill, mis nägi välja nagu kitarr, aga pilli tuli mängida teistpidi käes nagu kannelt. Hiljem internetist uurides selguski, et tegemist oli Weissenborni kitarriga. Sellel pillil on väga huvitav hääl ja kõla. Mul ei jätku kiidusõnu, kui meeldiva kontserdi Jäääär andis.
2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend: Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm 2.3.Tõmbamine kõrvale Lähteasend: jalad on harkselt. Vasakult paremale tõmbamisel on raskus vasakul põlvest kõverdatud jalal (pilt 1). Tõmbamisel vasak jalg sirgeneb ja keharaskus kantakse üle paremale jalale, mis põlvest kõverdub, lõppasendisse (pilt 3). Vaheasendis on mõlemad põlved kõverdatud (pilt 2). Lähteasend: Vaheasend: Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend:
turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga. Tööergonoomikas õpitakse ergonoomika põhimõtteid töös füüsilist abi vajava patsiendiga ja põhivõtteid, mida tuleb rakendada vastavalt olukorrale
4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist
4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed kehamõõtmed, hääletu liikumine ja varjumine puuõõntesse (Timm; 2008). Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhataja Uudo Timm on lendoravaid uurinud ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
