määral küünarvart; painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole;painutab rannet Küünarmine randmepainutaja Õlavarreluu mediaalselt Hernesluule, konksluule ja Painutab vähesel määral põndapealiselt, küünarnukilt, 5.kämblaluule küünarvart; painutab ja pöörab küünarluu tagapinnalt kätt sissepoole; painutab rannet
PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: pihule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepooe KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole 2. KÜLGMINE RÜHM- sirutajad VÄLJAPÖÖRAJA LIHAS Algab: küünarluu ülemiselt otsalt Kinnitub: kodarluu ülemisele osale
ERGONOOMILINE KLAVIATUUR JA HIIR Vertikaalne hiir võimaldab hoida rannet neutraalses asendis ning ei põhjusta valu ja pingeid randmes, vt. Joonis 1: Joonis 1 Järgmisel joonisel 2 on selgelt näha, miks tuleks eelistada jaotatud klaviatuuri kasutamist. Jaotatud klaviatuuri parema ja vasaku käe klahvid on üksteise suhtes sellise nurga all, et kasutamise ajal säilib randmetes loomulik asend. See on väga tervisesõbralik ja säästev nii randmeliigestele kui seda liigest liigutavale liikumisaparaadile. Joonis 2
): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o. ulna alumise otsa eespind; i. radius`e alumise otsa eespind; f. küünarvarre pronatsioon. M. flexor pollicis longus: o. radius`e eespind; i. pöidla phalanx distalis; f. painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet!) M. flexor digitorum profundus: o. ulna eesmine pind + membrana interossea; i. 2. 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f. painutab 2. kuni 5. sõrme distaalseid lülisid (ja rannet!) M. flexor digitorum superficialis: o. caput humeroulnare humerus`e epicondylus medialis + ulna processus coronoideus, caput radiale radius`e eespind; i. 2. 5. phalanx media (4 lõppkõõlust, igaüks hargneb kinnitumisel 2-ks sääreks ümber m. flexor digitorum profunduse kõõluse
Vaata drum rudiments sektsiooni. Harjutusmati puudumisel kasuta patja! Järgnevat nippi, kasutada patja harjutusmatina, enamus trummareid ei tea. Paljud trummarid ei harjuta kunagi padjal, sest tagasipõrge on padjal väga väike või puudub täiesti- see neelab su kiiruse, täiesti kasutu. See ongi kogu asja mõte- sundida ennast rohkem töötama. Kui sa ei saa matilt või trummidelt tagasipõrget, oled sunnitud pulkade ülestoomiseks kasutama rannet. See treenib rannet tublisti. Proovi padja peal topeltlöökide mängimist. Polegi nii kerge? Harjuta metronoomiga! Järjekordne ilmselge nipp; siiski ei suuda ma seda piisavalt rõhutada! Metronoomi mitte kasutamine võib harjutamise tulemuse vastupidiseks muuta, näiteks filli harjutamine rütmist mööda. Me oleme trummarid ja meie ülesandeks on hoida kogu bändi rütmis. Kui me ei suuda isegi tavalist biiti rütmis mängida, kuidas peaks me siis tervet bändi juhtima
EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õiges asendis. Samuti aitab toetada jalgu ning käsivart. Tänu ratastele kergendab liikumist. 10.) JAH
küünarnukki (25sek) (õlavarrelihased, õlavöötmelihased) · tõsta käed ette rinna kõrgusele, sõrmede seotus kehast eemale, tõmba tugevalt väljapoole, mõeldes õlgadele (6 sek) (küünarvars, õlalihased) · aseta sirgete sõrmedega käed lauale, painuta sõrmed tagumisest sõrmeliigesest. pigista rusikasse · aja sõrmed harali, vii kokku · suru pöial järjekorras iga sõrmeotsaga kokku ühes suunas ja tagasi vastupidises · hoia ühe käega rannet, ringita rannet nii ühes kui teises suunas · pööra pead kord paremale, vasakule (12x) (kaelalihas) · käed kuklal vii küünarnukid kord ette, kord taha (12x) (eesmine deltalihas, rinnalihas) · sõrmed õlgadel, õlaringid nii, et küünarnukid liiguvad eest üles ja tagant alla.(6x) (selja alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed)
) f: sirutab nimetissõrme + randme dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum o: epicondylus lateralis humeri i: aponeuroos dorsalis digiti 2. – 5. f: sirutab sõrmi Musculus extensor digiti minimi o: epicondylus lateralis humeri i: aponeruoos digiti minimi (5.) f: aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) Musculus extensor carpi ulnaris o: epicondylus lateralis humeri i: os metacarpalis 5. F: sirutab ja adutseerib rannet Külgmine rühm Musculus supinator o: epicondylus lateralis humeri + crista musculi supinatoris ulnae i: raadiuse ülaosa f: supineerib küünarvart Musculus extensor carpi radialis brevis o: epicondylus lateralis humeri i: os metacarpalis 3. f: sirutab ja abdutseerib rannet Musculus extensor carpi radialis longus o: epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal) i: os metacarpalis 2.
Epicondylitis lateralis ehk tennisisti küünarliiges Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel Nõrk haardejõud lihaste nõrkuse välja kujunemisel Diagnostika Anamnees Objektiivne uurimine:
Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E. Rannet ,,Kivid ja leib" R. Kaugver -enamik romaane.. ,,Tee isa juurde", ,,Meie pole süüdi", ,,Vanamees tahab koju" A. Uustulnd ,,Tuulte tallermaa" E. Tegova ,,Humalaaias" jt A. Beekman ,,Valikuvõimalus" naistekas Vähem sotsialismi ummikutest, nt Kuusbergi ,,Vihmapiisad<" Juhtkohal romaan, pikem proosa.
6. NÄOKAITSEKLAAS 7. „PRILLID“ TULETÕRJEKINDAD • KOOSNEVAD RANDMEKAITSEST JA ELASTSEST SÕRMIKUST • KINNASTE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE NII NATURAALSET NAHKA JA PUUVILLA KUI KA KUSTUTUSRIIETUSE JUURES KASUTATAVAID MATERJALE ”GORE-TEX” JA ”KEVLAR” • SISEMISED KIHID KAITSEVAD SÕRMI KUUMUSE JA KÜLMA EEST • VÄLIMISED KIHID EI TOHI IMADA VETT KUID PEAVAD LÄBI LASKMA ÕHKU • RANDMEKAITSE ON KINDA PIKENDUSEKS, MIS KAITSEB RANNET JA TAKISTAB VEE SATTUMIST KINDASSE TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJESAAPA EHITUS: • TALLAOSA • VARBAKAITSE • SÄÄREOSA TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJEVÖÖ TULETÕRJEVÖÖ EHITUS: • VÖÖ • VÖÖ KINNITUSKLAMBRID • KARABIIN • ÜHENDUSKÖIS • D-RÕNGAS RIIETE HOOLDAMISE VIIS TÄHTSAMAT ETAPPI: • PUHASTUS • PESU • KUIVATUS • RIIETE HOIDMINE • KONTROLL • 30 Cº KINDAD, VILLASEST MATERJALIST ESEMED • 40 Cº SÜNTEETILISEST MATERJALIST
OHUMÄRGID: randme kangus ja valulikkus, pöidla ja pöidlapoolsete sõrmede tuimus ning valulikkus, jõuetus ja valulikkus küünarliigese piirkonnas (nt soov raskusi kandes sageli kätt vahetada), käe suremine, eriti öösel, pakitsus sõrmedes või käes, tuimus, raskused käe rusikasse tõmbamisel, raskused esemete haaramisel ja hoidmisel, labakäest ülespoole, kuni õlani kiirguv valu. ABI: liiguta kätt/rannet võimalikult tihti (ringid, raputamine mõlema käega), ära toeta rannet klaviatuurile, kirjutades ära vajuta liiga tugevalt klahvidele, tee enesemassaazi ka töölaua taga või näiteks teel sööma ja tagasi, tualetis käsi pestes lase soojal veel (40-50°) kätele voolata ning masseeri randmeid ja käelabasid, lase vaheldumisi voolata soojal ning jahedal veel (mõju nagu saunal), aseta töölaual ja selle ümbruses asjad nii, et oleks mugav töötada, puhka ja lõdvestu regulaarselt, käi massaazis. Hemorroidid
Väga hea ujuja võib 3-4 meetrit enne uppujat sukelduda ja läheneda talle vee alt. Siis tuleb haarata uppujal reitest, pöörata ta seljaga enda poole, haarata kätest, vedada pinnale ning samuti võtta nii nimetatud üle rinna võttesse. Uppuja kaldale transportimisel tuleb jälgida, et tema pea oleks kuklas, ja nägu veepinnal. Kui uppuja klammerdub päästja külge, on parimaks viisiks vana hea aikidost tuntud randmepööre: asetada oma käsi kannatanu käe peale ja pöörata rannet tagantkätt paremale seni, kuni kannatanu on tahes-tahtmata sunnitud käe vabastama. Kui uppuja on tugevalt kinni klammerdunud, sukelduge ja ronige mööda teda nagu mööda treppi alla. Ainus koht, kuhu uppuja järgi ei tule, on vesi. On uppuja kaldale toimetatud, asetatakse talle vasak käsi pea alla ja keeratakse siis vasakule küljele, et vabastada hingamisteed. Siis katsuge pulssi. Kui te enam midagi teha ei oska, jätke kannatanu küliliasendisse ja kutsuge kiirabi. Valesti
Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult Kinnitub kodarluu alumisele otsale Funktsioon: painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas m.triceps brachii Algab kolme peaga : · abaluult · õlavarreluu ülemisest osast · õlavarreluu keskosast Kinnitub küünarluule(küünarnukile) Funktsioon: sirutab küünarvart. Kodarmine randmesirutaja m. exensor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 3. kämblaluule Funktsioon. Sirutab rannet Sõrmede sirutaja m. exensor digitorum Algab küünarluult Kinnitub 2. 5. sõrmeluudele Funktsioon: sõrmede sirutamine, randme sirutamine Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt
8. Harjuta sulgpalli löömist üle võrgu. 9. Proovi mängida vastasmängijaga. Esialgu ilma punktide loendamiseta. See on vajalik, et harjutada täpsust ja löökide tugevust. 10. Nüüd proovi mängida juba reeglite järgi ja punktide peale. 10 harjutust edasijõudnutele 1. Käe treenimiseks, pane reketile ümber kott ja koti sisse mõni raskem ese, seejärel tee löömis- ja servimisharjutusi ja randmeringe. 2. Suru peopesa hästi tugevalt kokku ja liiguta rannet üles ja alla. 3. Nüüd seo reketi külge umbes 1 meetrine nöör, mille otsas ripub näiteks teine reket. Rulli kahe käega, tugevalt kinni hoides reketit nii kaua, kuni kaks reketit on kõrvuti. 4. Lange vasakule põlvele. Aseta oma parem käsi paremale jalale nii, et ranne oleks põlvega kohakuti eespool. Nüüd võta kätte haamer ja liiguta haamrit paremale ja vasakule 90° . 5. Jalgade treenimiseks seisa seljaga vastu seina
elavhõbeda nivoo pidi katse algul olema skaala ülaosas. Selleks pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema umbes 2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega umbes 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette. Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet. Kaalusin tehnilisel kaalul töövahendid ning ampulli ilma ning koos ainega. Seejärel võtsin 5,94 g ainet, valasin keeduklaasi destilleeritud vett 392,58 g. Asetasin keeduklaasi metallanuma põhjas asuvale korgitükile, sulgesin kalorimeetri korgiga. Panin läbi kaane ampulli, Beckmanni termomeeteri ja seguri. Asetasin ampulli klaaspulga mida kasutasin ampulli purustamiseks. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane alustasin aja mõõtmisega. Segades ühtlaselt
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse
uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed.
Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töölaud. Tihti ei osutata töölaua valikule nii tööandja kui töötaja poolt erilist tähelepanu, eeldades selle vähest mõju tööviljakusele ja mugavusele. Tuleks veenduda, et töölaual oleks piisavalt ruumi, vajalikud töövahendid olemas ja kättesaadavad. Siis tuleks üle vaadata töölaua kõrgus, tagamaks kätele õige asend, et nad liiga ruttu ära ei väsiks. Töölaua kõrgus peab võimaldama töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda. Töötades peaksid käsivarred moodustama täisnurga. Hea oleks, kui laua kõrgust saaks reguleerida. Kuna kontoritöötajate hulgas on väga levinud kaela ja alaselja vaevused, siis tuleb kindlasti valida töölaua taga istumiseks ka õige tool. Just õige istumisasend aitab ära hoida selja- ja kaelavalusid. Kontoris peaks kindlasti toolide kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kaldenurk muudetav. Õige istumine aitab ära hoida ka selja nõgusaks muutumist
Ranne, nagu ka põlv, on üks kehaosi, mis langeb väga suure koormuse alla. Kogu keharaskuse jätmine randmete peale võib lõppeda luumõrade ningnihstustega, millel on pikaajaline efekt. Enim tekib randmevigastusi liigese liiga suurest painutamisest, kuid samuti võivad valud tekkida siis, kui kogu keha raskus lasub liigestel, samaaegselt rööbaspuudel olles. Selliste vigastuste vastu aitab jää või mõne muu külma eseme hoidmine randmel ning sportlane peab hoiduma rannet kaasavatest harjutustest. Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus
Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt
sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama, funktsioon sama Sõrmedesirutaja (õlavarreluu lateraalselt põndapealselt kõikidele sõrmedele), sõrmede sirutamine Väikesõrme sirutaja (väiksele sõrmele) Küünarmine randmesirutaja (viiendale kämblaluule), sirutab rannet Niude-nimme lihas (nimmelülidelt ja niudeluu augult reieluu väikesele pöörlile), reie ette viimine Väike tuharalihas (Niudeluu välispinnalt reieluu suurele pöörlile), eemaldab reit Keskne tuharalihas (sama, mis väike tuharalihas) Pirnlihas (ristluult ja vaagna sisepinnalt reieluu suurele pöörlile),
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed.
enamasti ebaõnnestuvad. · Tähtsamad teosed on "Tants aurukatla ümber", "Karukell, kurvameelsuse rohi" ja "Inger" Draama · Sulaaja alguses kirjutatakse valdavalt realistlikke näidendeid, 1960. aastate lõpul jõuavad publiku ette kaasaegsed lavastused, kus võetakse kasutusele mittekeelelised vahendid ja kujundid. · Uue teatriesteetika märksõnadeks olid mäng, müüt, rituaal. · Ajastu peamised näitekirjanikud olid Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet. · Kujuneb välja metafoorne draama, tähtteoseks Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumäng". 1968. aastal toimus tudengite protestiaktsioon "Tuhkatriinumängu" lavastamiskeelu vastu. Juhan Smuul · 1922-1971 · Tõi uuenduslike jooni realistlikku draamakirjandusse. · Tema näidendid on enamasti jutustavat laadi ja pikkade monoloogidega. · Tähtsaimad näidendid on "Kihnu-Jõnn" ja "Polkovniku lesk"
Kui tavaliselt allergiat ei esine, tasub seda lähemalt arsti juures uurida. Diagnoos Diagnoosi on võimalik saada allergioloogilt või mõnelt teiselt litsenseeritud praktikult, tehes külmatesti. Külmatesti puhul hoitakse tükk jääd vastu otsaesist või rannet, tavaliselt 2-3 minutit. Positiivne tulemus on konkreetne kerkinud punane nõgestõve lööve. Lööve võib tekkida nii jääkuubiku kujuliselt, kui ka sealt edasi levida. Ravi Ilmselgelt on kõige tähtsam hoida end
Iluvõimlemine Iluvõimlemine on spordiala, mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised. Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus, koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, ku...
Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned,mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast.Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. Kuulitõuge toimub ühe käega õla juurest kas paigalt või hoovõtuga ringi piires pärast liikumatu asendi võtmist võistleja poolt.Kuul peab asetsema lõua lähedal ja kuuli ei tohi visata.Võistleja ei tohi sõrmi omavahel kokku siduda ega rannet sidemega tugevdada. Tõuge loetakse ebaõnnestunuks,kui võistleja puudutab pärast tõuke algust mõne kehaosaga ala väljaspool ringi,astub rõngale,pillab kuuli maha hoovõtul või tõukel,väljub ringist enne kuuli maandu- mist või liikumatu asendi saavutamist või kui kuul maandub väljaspool sektorit.Tõuge loetakse peale vanemkohtuniku käsklust Loeb!.Tõuget mõõdetakse maandumisjäljest otsejoones,piki sektori
Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidu osakond Rannet Miilmann Masinpinkide tehnoloogiline praak Referaat Juhendaja Aivar Krull Tartu 2010 Masinpinkide tehnoloogiline praak Praagi liik Tekkimise põhjus Tehnoloogiline praak saagpinkidele. Tükkeldussaed Piirdetoe kaugus ee liikumistasapinnast ei ole 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. õige
1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly 2000 Don Juan Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja 2000 Mortimer Brewster J. Kesselring Pihlakavein 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2000 Pasun P. Calderon Elu on unenägu 2001 Mart Tuisk E. Rannet Kadunud poeg 2002 Artur S. Mrozhek Tango 2002 Eric Swan Michael Cooney Rahauputus 2002 Shmuel Sprol Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Padraic M. McDonagh Inishmore'i leitnant 2004 Benzo-Benozzo Madis Kõiv Finis nihili 2004 Sir Percival Glyde Wilkie Collins N A I N E VA L G E S 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele J U L I A 2005 Girolamo Savonarola Mart Kivastik S AV O N AR O L A T U L E R I I T
3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18. sajandist on või...
Giorgione ,,Venus" on pehme ja ümara kehaga. Kujutab Veenust looduse taustal. Silmside puudub ja käsi on asetatud pea taha. Juuksed on kujutanud kinnisena ja Veenus on lamavas asendis. Giorgione pöörab ka tähelepanu riide voltidele. 3 Tiziani Venus toetub küünarnukiga valgetele patjadele ja tema pea ei tunne uneraskust.Tiziani ilujumalanna on edevam: Venuse rannet kaunistab käevõru, kiiskav kõrvarõngas on kuldse pisarana libisenud kaelale, lokkis juuksekiharad varjavad õlga ja tugev pats liibub ilupärjana ümber pea. Maali "Urbino Venus" kompositsioon on kaheplaaniline: esiplaanil lamab alasti Venus, tema jalgade juures lebab kerratõmbunult väike koerake. Tagaplaanil riidekirstu juures toimetavad teenijannad, aknast on näha päiksekuma ja tuules liikuvaid puuoksi. Erilise
Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõime...
3 kvartalit 43 tapmist/mõrva, 2012 59, 2011 72, 2010 63, 2009 76 Selleks, et nähtust muuta, peab oskama seda seletada. Kuritegevust kui massinähtust analüüsitakse läbi sotsiaalsete nähtuste (tööga kindlustatus, materiaalne heaolu, alkoholism). Kurjategija käitumist analüüsitakse läbi tema sisemiste väärtuste, tõekspidamiste prisma. Kommunism: Kuritegevus on kapitalistlik igand. NB! Georg Lurichit meie peame teadma Ahto Levi ,,Halli hundi päevik" Egon Rannet ,,Kriminaaltango" - rahvusvaheliselt kuulus näidend Alati leidub võilill, kes asfaldist läbi kasvab. (Alati on erand) Loeng V 19.11.2013 Quis custodiet ispos custodes? - Kes valvab valvurite järele? Ignoratio juris neminem excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Pacta sunt servanda lepingut tuleb täita Inter arma silent leges sõja ajal (relvade vahel) vaikivad seadused !!!
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ...
Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“
kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg. Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma tedailiga paraleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine- pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil).
Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed.
Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja lihas põndapealselt otsale Pikk Küünarvarreluude 1
Pikk pihulihas Õlavarreluu mediallne Läheb üle laiaks Randme painutamine põndapealis kilekirmeks Väljapöörajalihas õlavarreluu lateraalselt Kodarluu ülemisele Sirutaja, pöörab põndapealselt osale küünarvart välja Lühike kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 3. kämblaluu Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt põhimikule (kodarluu poolel) Pikk kodarmine Õlavarreluu lateraalselt 2. kämbaluu põhimikule Sirutaja, sirutab rannet randmesirutaja põndapealselt Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja lihas põndapealselt otsale Pikk Küünarvarreluude 1
· Publiku-uuringud, statistilised meetodid Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne.
kätt sissepoole PINDMINE KIHT ÜMARSISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule
kätt sissepoole PINDMINE KIHT ÜMARSISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule
kätt sissepoole PINDMINE KIHT ÜMARSISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka t...
Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg. Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrõngas – nüüd moodustub lai horisontaal jälg. Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma detailiga paralleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades – keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine Pihustuslehvik seadista laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paralleelselt ja horisontaalselt päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil).
Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda töötaja selja taga, samuti mitte tema otseses vaateväljas. Kui ruumi üldvalgustus on liiga tuvev, tuleb seda vähendada, kuni ekraanilt lugemine muutub mugavaks. Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ja vastupidi. Tume ekraan vajab ka hämaramat ruumi. Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et töötajal ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata. Rannet peab saama toetada kas lauale või randmetoele. Madala profiiliga klaviatuuri korral (keskosa kõrgus kuni 3 cm) pole randmetugi hädavajalik, kõrgematel aga küll. Kui töötate rohkem paberitega, nihutage klaviatuur kaugemale või kõrvale. Hea on kasutada dokumendihoidjaid, et vältida üleliigseid pea ja silmade liigutusi. Hoidja peab olema paigutatud võimalikult ekraani lähedale. 28
· kiire:kiirge, kiire: kiire, ohe:ohke, ohe: ohte, puhe: puhke, puhe:puhet PÕHITÜÜP LIIGE · liikme, liiget, liikmesse, liikmete, liikmeid, liikmetesse e liikmeisse · ains nom lõpevas e-ga, gen asendub me-ga või ne-ga (hitse, koole, pritse, seeme, säile, vööde) · sõnad mitu, mitu-setu, setu ja võti VORMISTIKUST: · ains part lõpp t liitub nõrgaastmelisele tüvele, millest puudub genitiivis lisandunud me või ne (juhet, keset, kümmet, mitut, mähet, rannet, solget, tõuset, õilet) · ains illat tugevaastmeline sse-lõpuline (jäätmesse, koolmesse, meetmesse, rekmesse) · de-mitmus moodustatakse tugevaastmelisets tüvest te-tunnuse abil (andmete, keermetesse, lahkmetest) · mitm part i-tunnuseiline d-lõpuline (hitsmeid, meetmeid, randmeid, ripsmeid, sõelmeid) · i-mitmus on üldkasutatav (andmeisse, jäätmeis, kümneist, riismeil, võtmeiks) · palju paronüüme vt lk 114 PÕHITÜÜP TÜTAR
Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn). Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide
Tehnoloogia Tuumasantaazi oht ajaline ebaühtlus, on kallis, tuulekiiruse taastuv väikese energiatarbimise korral tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud alternatiivne energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rannet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud. Päikeseenergia Saastaineid ei teki, tasub rajada ka Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi Vajalik taastuv väikese energiatarbimise korral piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste alternatiivne energiatootmise viisidega. Geotermaalen
Sõrmedesirutaja 2.-5 sõrme seljale ja seal sirutab 2.-5 sõrme ja kätt aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja õlavarre lateraalne väikesõrme seljale, sirutab väikest sõrme, põndapealis aponeuroosiks sirutab kätt Küünarmine 5. kämblaluu põhimik sirutab rannet, sirutab randmesirutaja kätt Lihased, mis sirutavad küünarvart: Lihased, mis painutavad küünarvart: 16 17 IV KONTROLLTÖÖ 68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
