Spagaat Janetta Lukk, 10KU 2018 Spagaat • Ehk kääriste on isteasend, kus jalad on teineteise suhtes paralleelselt ja vastassuunas välja sirutatud. • Spagaate on kahte tüüpi: • Harkspagaat • Parema või vasaku jala spagaat. Oluline • Enne soojendust ja venitust on vajalik, et keha oleks soe: • Nt. Jooksmine, kiirkõnd, kerge aeroobne trenn,hark hüpped • Venitust tehes, ei tohi teha järske liigutusi • Spagaadi harjutamise vahel ei tohi jääda pikki pause • Soojendus on oluline nii vigastuste vältimiseks kui ka sooritusvõime parandamiseks Soojendus • Jalavibutused • Väljaasted • Istes üks jalg põlvest kõverdatud ning teine välja sirutatud, keha painutus ettepoole • Plié venitus • Kükid • Tavaline, sumo • Selili käärvibutused Näited • Sumo kükid • Plié venitus • Selili käärvibutus Venitusharjutused Harkspagaat Vasaku jala spagaat Parema jala spagaat Allikad • https://annestiil.ohtuleht....
5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on küll tunduvalt kallimad, kuid annavad pöördemomenti edasi ühtlaselt.
Lapsel on seljas sinine bodi. Mehel kes tõmbab piipu on seljas valge pluus, tumesinine vest, valged püksid, ning peas tumesinine müts. Mehel kes teeb tööd on seljas tumehall pullover, hallid püksid, ning peas must kaabu. 2. Pildi pealkiri on ,,Keskhommik´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha ühte naist, nelja meest, ning hobust. Pildil räägivad tagapool juttu kaks meest, ning ühel mehel on käes hark. Eespool räägivad naine ja mees, ning naisel on käes kauss puuviljadega ja mehel on käes hark. Neljas mees tegeleb hobusega. Tundub olevat tööhobune kuna hobusel on taha rakendatud puidust käru. Tegevus toimub maal. On pilvine keskhommik. Mees kes räägib naisega tundub olevat peremees ning ülejäänud kolm meest tunduvad olevat sulased. 3. Pildi pealkiri on ,,Natüürmort kahvliga´´ 1943 a. (Õli)
H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape H3PO3 - fosforishape H4P2O7 difosforhape ehk pürofosforhape (HPO3)x - metafosforhape FOSFOR VÄETISED Superfosfaat 2Ca5F(PO4)3 + 7H2SO4 = 3Ca(H2PO4)2 + 7CaSO4 + 2HF Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 Topeltsuperfosfaat Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 =5Ca(H2PO4)2 + HF KASUTATUD ALLIKAD http://www.annaabi.com/materjal-6502-fosfor http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor Helgi Hark "Üldine keemia", Koolibri 1994 Helgi Hark "Üldkeemia Anorgaaniline keemia", Koolibri 2000
harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade harjutuste pidevast kordamisest. Üldkehalist treeningut saab sooritada ilma abivahenditeta ning sobib seetõttu väga hästi koduseks treeninguks. Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga palju inimesest ja tema eesmärkidest. Harjutused Põlvetõstejooks koha peal: Võtke õlgade laiune hark ja tõstke põlvi vähemalt üheksakümne kraadise nurgani. Kõrvale hüppega kükid: Võta õlgade laiune hark, lükka puusad taha ja tee kükk. Hüppa üles ja suuna ennast paremale. Korda. Lamades selili, jalad põlvest kõverdatud ja käed rinnal risti. Tõsta puusad üles ja hoia keha sirgelt, samal ajal siruta ühte jalga-vii see tagasi alla ja korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik
Materjali kulu ja maksumus jrk.nr Materjal ühik kogus hind eurodes summa eurodes 1 Mänd, oksaga m3 0,048996 235 11,51 2 Liim PVA l 0,19288 3,5 0,68 3 Lakk l 2,13 14,5 30,94 4 Vahelihvi käsn M220 tk 1 0,3 0,30 5 Kruvid 0,4 x16 mm tk 4 0,0145 0,06 6 Kruvid 4x50 mm tk 1 0,0314 0,03 7 Kruvid 5x30 mm tk 3 0,0343 0,10 8 Tüüblid tk 14 0,02 0,28 9 Hinged tk 2 0,75 1,50 10 Puitkiudplaat m2 0,118625 4,75 0,56 ...
(jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid kasutada juhitavates sildades rattavõllide juures. Rattavõllide juures kasutatakse püsinurkkiirusega liigendeid, mis on küll tunduvalt kallimad, kuid annavad pöördemomenti edasi ühtlaselt
AUTO AUDI Elis Uiboupin AUDI sai alguse 1910.aastal asutas August Horch 4 rõngast Lamborghini, SEAT emafirma Volkswagen AG Audi = hark Esimene Audi Audi Typ C, 19121914. võidusõit 2.6 liitrise neljasilindrilise mootoriga Hüüdnimega "Alpensieger" Mudelid Endised Praegused Audi 50 Audi A3 Audi 60 Audi A4 Audi 80 Audi A5 Audi 100
Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg.
POEM The months. January brings the snow, Makes our feet and fingers glows. February brings the rains, Thaws the frozen lake again. March brings breezes sharp and chill, Shakes the dancing daffodil. April brings the primrose sweet, Scatters daisies at our feet. May brings flocks of pretty lambs, Sporting round their fleecy dams. June brings tulips, lilies, rose, Fills the children's hands with posies. Hot July brings thundershowers, Apricots, and gillyflowers. August brings the sheaves of corn; Then the harvest home is borne. Warm September brings the fruit; Sportsmen then begin to shoot. Brown October brings the pheasant, Then to gather nuts is pleasant. Dull November brings the blast-- Hark! the leaves are whirling fast. Cold December brings the sleet, Blazing fire, and Christmas treat. The Alphabet Song ABCDE Stand up and look at me! FGHIJ I play football every day! KLMNO I like cake, oh, oh, oh! PQRST Hey people. Li...
KÕRVAHARK TEGI: MAARJA-LIIS REILJAN KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST
Kõrvahark Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Nahktiivalised Liik: harilik kõrvahark Sugulased: Eestis haruldane väike kõrvahark Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatu...
Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl.
2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10. Siidikera, niidikera, seitse auku sees? pea 11. Valged kanad punasel õrrel? hambad 12. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk hambad ja keel keskel? 13. Kanda jõuad, lugeda ei jõua? juuksed
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14k KÕ Keia Hark KAUBANDUSETTEVÕTE ASUKOHA VÕIMALUSED Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2015 Kaubandusettevõtte otstarbekas asukoht sõltub äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukohast sõltuvad ka paljud kulud. Kaupluse hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud
peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo 2 riideese või pool õuna padja alla jne. Andresesandid olid mehed. Ringi käidi maskeeritult või tahmaga määritud näoga, laulmise eest saadi andeid. Vahel on maskeeritutel olnud kaasas hark ja nad on kontrollinud käsitöid. Lauluna on kasutatud mardi- ja kadrilaule, refrääniga "Andres, Andres". Mitte mingil juhul ei tohi sellelt, keda unes näed, midagi vastu võtta ega temale anda. Vanad hirmutuslood räägivad, et tõenäoliselt võtad sa tema käest ära midagi, mis tõmbab talle kaela pahandusi ja sulle suure õnnetuse või surma. Ei maksa ka unes kellelegi midagi anda tõenäoliselt annad ära mõne endale kalli inimese või midagi, milleta ei saa enam kuidagi hakkama.
Heegelhargid võivad olla U-kujulised ühest otsast suletuna. On olemas ka selliseid heegelharke, mille mõlemas otsas on kinnitus. Plastmassist kinnitustel on mitu auku ja vardakujulisi hargiharusid saab sinna paigutada vastavalt vajadusele - erinevate vahedega. Nii saab ühe hargiga heegeldada erinevate laiustega ribasid. 19.05.14 3 Hargipitsi heegeldamise õpetus 1. Moodusta heegelnõelale algsilmus. Võta hark vasakusse kätte. Aseta heegelnõel koos algsilmusega hargi ette keskele. 2. Vii lõng ümber parempoolse haru hargi taha ja võta lõng heegelnõelale. 3. Too lõng läbi algsilmuse. Moodustusid ahelsilmus ja hargi parempoolse haru ümber esimene küljeaas. 4. Vii heegelnõela vars hargi parempoolse haru taha ja pööra harki pool pööret kellaosuti liikumise suunas ning selle pööramisega läks lõng ümber hargi haru ja jäi hargi taha ning heegelnõel jäi hargi
Kardaanirist · Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. · Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. · Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. · Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. · Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. · Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. · Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. · Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. · Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Diferentsiaal
4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5).
. Põhikomponendid: 1. Hüdrotrahvo 2. Revers 3. Veetavad kettad 4. Vedavad kettad 5. Rullid 6. Hammasülekanne Kardaanülekanne Kardaanülekanne võimaldab kanda pöördemomenti tagasillale muutuva nurga all. Selle ehitus on järgmine: 1. Käigukasti karteri pikendus 2. Kardaaniristliigend 3. Kardaanivõll 4. Kardaaniristliigend 5. Rulllaager 6. Lukustusrõngas 7. Määrdenippel 8. Kardaanliigendi hark 9. Elastne muhv 10. Esimene kardaanvõll 11. Vahetugilaager 12. Tagumine kardaanivõll Käiviti Rikke omadused: 1. Käivitusvoolu mõõtmine Käivitusvoolu mõõtmisega saab hinnata mootori kompressiooni. Mida kõrgem on kompressioon seda raskem on vedu seda kõrgem on voolutugevus. Käivitusvoolu erinemine lubatust viitab alltoodud riketele. a. Vool on liiga väike: Harjad kulunud või halb ühendus. b
Kolviõõnde pistetud tõukur on ühenduses sarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit ja kolbi äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava. Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti serv vastu silindri seina, manseti põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalilerakendatud jõud kandub tõukuri, kolvi ja vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal vabaneb, liigub peasilindri kolb vedru jõul algasendisse ja tekitab silindris hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma.
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Müügikorraldus õppekava Keia Hark KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Õppejõud: Anu Varep, ST Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................ 2 1KARJÄÄRI MÕISTE...............................................................................3 2KARJÄÄRIPLANEERIMINE.....................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS....
12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol Peajumal Zeus Palju armukesi, südamete Egiid e kilp, välk, kotkas ja tamm murdja Allilmajumal/surnute-ja Hades/Pluto Õiglane Nähtamatuks tegev kiiver. jõukusejumal Merede jumal, maa Poseidon/Neptunus Heatahtlik inimese suhtes. 3 hark väristaja Kinkis hobuse. Peajumalanna Hera/Juno Abielude kaitsja, loogiline Paabulind ja lehm Tsivilisatsiooni/käsitöö/ Pallas Athena/ Sündis Zeusi peast Ateena linn, öökull, oliiv Põlluharijad/ tarkus Minerva täiskasvanuna. Ratsutamise aluse panija
Haardeseade võib olla tööseadme elemendi külge kinnitatud kas liikumatult või varustatud pöördemehhanismiga, mis võimaldab ülestõstetud lasti pöörata vertikaaltelje ümber suvalisse asendisse. 6. Teleskooplaadurite kasutusala ja tööorganite tüübid. Teleskooplaadurid (ka „upitajad“) on mõeldud lastide tõstmiseks suurematele kõrgustele ja mitmesuguste materjalide etteandmiseks hoonete sisemusse. Tööorganiks on neil: a) hark, tükklastide tõstmiseks b) kopp puistelastide jaoks c) tööplatvorm või häll materjalide ja tööliste tõstmiseks. 7. Roomiklaadurite kasutusala ja tüübid. Roomiklaadurid on ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile. Kaasajal kasut kahte tüüpi roomikkäiguosal laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga. 8
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistri...
Ülemine helihark on häälestatud 11 kHz võnkesagedusele ja alumine 11,33 kHz võnkesagedusele. Kui helihark ühendatakse vahelduvvooluga mille sagedus on võrdne ülemise helihargi võnkesagedusega (11 kHz), hakkab ülemine hark võnkuma, alumine aga ei. Kui andurit ümber oma püsttelje pöörata, püüab ka alumine hark kaasa liikuda. Tekkiv vääne aga mõjutab võnkesagedust. Anduri väljundsignaal on püsiv pingesignaal. Toodud näites on 2,5 V = 0º/s, Pöörates
Paul-Johannes Purga Vihased naised- Eveli Heinapuu Katrin Kullamaa Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher Janek Vill Heino Vompa Dirigent- Mihhail Gerts Lavameister- Karl Mikk Helipuldis- Kalev Timuska Valgust juhtis Anton Kulagin Lavapuldis- Markus Karmo
Juba selle hääl oli kõrvulukustav. Kui onu meile tehnikat edasi tutvustas, läks masinate müra aina hullemaks. Hämmastav, kuidas kaevurid suutsid tööd teha sellise lärmi saatel. Ja kui giid neid masinaid tööle pani, tuli mul iga kord hirm need suured mürakad tekitavad ju ka vibratsiooni ja mulle ei tundunud see kaevandus eriti turvaline. Selline tunne oli, et kohe kukub midagi selga. Üks vahva asi mis meelde jäi oli nimelt telefon. Sellel oli üliraske hark ja see nägi välja väga-väga vana. Ringkäigu lõppedes viidi meid mingisuguse imepisikeste vagunitega rongi juurde. Ma oma peaga mõtlesin, et nunnu eksponaat aga kui meile öeldi et neljakesi vagunisse, vajus mul küll karp lahti. Ei ole võimalik lihtsalt?! See tundus väga ebareaalne kuid mahtus lahedasti ära. Meie, tüdrukud jah aga kui täismehed pidid sellega pool tundi tööle sõitma, siis ma ei kujuta ette kui kitsas seal olla võis
tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna.
Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog Traagikud, Koomikud, Luurikud Kolupead vaidlevad selle ule, et millist etendust vaadata
Tallinna Ülikool Karin Luts ja "Kunstnik" koostanud: Aari Vaino juhendaja: Heie Treier Tallinn, 2011 Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks tunnustust pälvinud naiskunstnikuks. Valisin oma töö aineks tema teose "Kunstnik", kuna minu jaoks iseloomustab see kunstnikku ennast kõige paremini. Teos valmis 1937.aastal õlimaalis ning on praegu eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis. Karin Lutsu loomingus on alati tähtsal kohal olnud soolise indentiteedi küsimus. Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna läbi luua ning endale nime teha neil ei õnnestunud. See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust. Tema õpetajad on teda nimetanud la ...
organisatsiooni: Kirikute Maailmanõukokku ja Luterlikku Maailmaliitu. · EELK partnerid on Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik ja Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaal. Piiskopid: Peapiiskop Andres Põder Piiskop Einar Soone Piiskop Andres Taul Peapiiskop Kuno Pajula (1924-2012) 1987-1994 Peapiiskop Jaan Kiivit (1940-2005) 1994-2005 Peapiiskop Edgar Hark (1908-1986) 1978-1986 Peapiiskop Alfred Tooming (1907-1977) 1967-1977 Peapiiskop Jaan Kiivit (1906-1971) 1949-1967 Piiskop Johan Kõpp (1874-1970) 1939-1944 Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi (1886-1941) 1934-1939 Piiskop Jakob Kukk (1870-1933) 1919-1933 EELK kirikud: Aegviidu kirik; Alatskivi kirik; Ambla kirik; Anna kirik; Anseküla kirik; Audru kirik Avinurme kirik; Elva kirik; Emmaste kirik; Esku kabel; Haapsalu toomkirik; Haapsalu Jaani
Lühikese teljevahega rattal on hea manööverdamisvõime ning ratas reageerib hästi järskudele pööretele. o Kahvlinurk (eesmise toru kaldenurk) määrab samuti ratta juhitavuse ja manööverdamisvõime. Mida väiksem nurk, seda kergem on ratast valtseda. Mida suurem nurk, seda manööverdamisvõimelisem on ratas. o Tagahark (pedaali- ja tagatelje vahe) määrab ratta juhitavuse. Lühike hark teeb raami jäigemaks, suurem on ka ratta mäkkeronimisvõime, sest keharaskus on viidud rohkem tagaratta keskpaiga poole. Pikk hark annab sõiduriistale samasuguse hea juhitavuse nagu see on pika teljevahe ja/või väikese kahvlinurga puhul. o Juhtraua ja sadula telje kõrguste vahe määrab sõiduasendi. Mida suurem on kõrguste vahe, seda madalam ja sportlikum on sõiduasend.
19 20 Joonis 25:Siduriketta ehitus. 1.hõrdkatted. 2.plaatvedrud. 3.veetavketas. 4.needid. 5.hõõrdseibid. 6.veetava ketta rumm. 7.reguleerseibid. 8.vedru. 9.võnkesummuti plaat. Hüdroajam (Joonis 26) koosneb siduripedaalist servovedrust 10 peasilindrist (siduripumbast) 7 ja töösilindrist 3 ning neid ühendavast metalltorust 6 ning voolikust 5 Joonis 26:Siduri hüdroajam. 1.siduri koda. 2.lahutus hark. 3. töösilinder. 4. õhutusnippel. 5.voolik. 6.ühendus toru. 7.peasilinder. 8.tõukur. 9.piiraja. 10.servovedru. 21 Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)...........
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM33 Keia Hark EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...................
Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on siis määrdekanalid mis juhivad määrde nõellaagritele. Kui vedav hark pöörleb ühtlaselt, siis veetav hark pöörleb ebaühtlase kiirusega: ühe pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. 3.4 Püsikiirusliigendeid
formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained Nukleosiidtrifosfaadid dATP,dGTP, dTTP, dCTP, DNA sablonahel (template standart), RNA-praimer oligonukleotiid (4...60 nukleotiidi). Ensüümid ja katalüüsitavad protsessid. Helikaas DNA biheeliksi despiralisatsioon, DNA-polümeraasid polünukleotiidahelate süntees 5' 3' suunas (seotakse ühe nukleotiidi 3'-OH ja teise 5'- P). DNA-primaas
metodoloogiat tegelikult rakendaksid. Popperi õpilane Imre Lakatos püüdis Kuhni ideid falsifikatsionismiga lepitada, väites, et teaduse progress toimub uurimisprogrammide, mitte konkreetsemate üldväidete falsifitseerimise teel. Teine Popperi õpilane Paul Feyerabend heitis lõpuks kõrvale mis tahes ettekirjutava metodoloogia, asendades meetodi põhimõttega "kõik kõlbab" (anything goes). Aastal 2004 avaldas Michel ter Hark Groningenis raamatu Popper, Otto Selz and the rise of evolutionary epistemology" (Popper, Otto Selz ja evolutsioonilise epistemoloogia teke), milles ta väidab, et Popper sai osa oma ideedest oma õppejõult, saksa juudi psühholoogilt Otto Selzilt. Selz ise oma ideid ei avaldanud, osalt sellepärast, et 1933 ta vallandati ning tema tööde avaldamine keelati 10 Tunnustused · 1965 kuninganna Elizabeth II lõi ta rüütliks.
kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja! Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on palju hullemaid asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil! Parimad nimed Valve Naaber, Mihkel Välk, Tuule Veski, Ronni Taim, Betti Piim, Leili Viskaja, Killu Klaas, Viivi Taja Heli Hark, Robi Rohi, Jaana Lind, Heinar Kootikum, Janar Kootikum, Tuule Tõmme, Lennu Masin, Heli Kopter, Valve Koondis, Liiva Kast, Maia Smokk, Alla Kukkuja, Valli Kraav, Liis Ing, Valve Laud, Kaja Kõlar, Maare Form, Heli Redel, Anna Taha, Vilja Saak, Luule Taja, - Ühel õigel eesti mehel peaks olema ikka BMV,HIV ja EMT. Pane kalkulaatorile 10 000 000, lahuta 2 292 630, keera kalkulaator tagurpidi ja loe.Lahuta 7 356 000 ja loe jälle
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Vältimaks murrendit saetakse etteraie puusse sügavuseni 1/3 läbimõõtu. Kuna kõvalehtpuuliigid (saar, vaher, tamm) lõhenevad kergesti, võib etteraie teha isegi sügavusega 1/2 puu läbimõõtu. Kasutatakse ka külghammasraieid, et saada ühtlase paksusega pideriba ja seega murrendita langetust. 9. Langetamisel kasutatavad abivahendid: langetushargid, langetuslabidad, kiilud, vintsid kirjeldage neid. Mitmesugused hargid Kõige lihtsam hark on oma olemuselt lihtne tõugatav 2...3 meetri pikkune latt, mille otsa võib olla kinnitatud kaheharuline metallhark ja millega saab puud lükata ülevaltpoolt kui inimene seda abivahenditeta ulatuks. Mida kõrgemalt me saame puud kalduma suruda, seda vähem kulub jõudu. Natuke efektiivsem langetushark on lookhark, mis kujutab endast kaheharulist metallharki, mille varrena kasutatakse 4...6 m pikkust ja 6...8 cm jämedust kuuselatti. Lookhark võimaldab rakendada jõudu puu lükkamiseks 4..
4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6.käändhoob 7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4
ebatasasel teel. Käigukastist kantakse pöördemoment veosillale nurga all. Mille suurus muutub vedrude paindumisel. Pöördemomendi ülekandmiseks käigukastist veosillale muutuva nurga all kasutatakse kardaanülekannet. Kardaanülekanne koosneb kardaanvõllidest ja kardaanliigenditest. Kardaanvõllid valmistatakse õhukeseseinsalisest terastorudest. Kardaanvõlli ühte otsa on keevitatud kardaanliigendi hark ja teise otsa hammasotsik. Hammasotsik saab libideda kardaani hammaspuksis, mistõttu kardaanülekande oikkus võib muutuda. Võlli pikkuse vähendamiseks kasutatakse vahevõlliga kardaanülekannet. Vahevõll on ühe otsaga sidestatud käigukasti veetava võlliga ja teisega kinnitatud ripptoele. Kasutatakse jäiku kardaanliigendeid ja võrdsete nurkkiirustega kardaanliigendeid. Jäik kardaanliigend koosneb kahest hargist ja ristmikust. Ristmiku tapid pailknevad harkide sil
Süstemaatika on baasteadus kogu bioloogiale. Hexapoda Entognatha - siselõugsed 1. O. Protura – tõukjalalised Eestis 1-2 liiki MORFOLOOGIA 0.2 – 2 mm Tiivad, tundlad, silmad puuduvad, tavaliselt valged v helepruunid. Pea külgedel nn ebasilmad, suised peakapsli sees = entognaatsed. ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0.25-8 mm Tiivad, liitsilmad puuduvad; suised peakapsli sees; tagakehal ventraaltuubus ja hark e furca. ELUVIIS/KOHT Metsakõdus. 3. O. Diplura – harkhännalised Eestis 1 liik MORFOLOOGIA 4-12 mm Saledad; pika tagakehaga; silmadeta;; tagakeha tipus urujätked (cerci). ELUVIIS/KOHT Pinnases ja kõdunevas puidus elavad. Insecta – putukad = Ectognatha – välislõugsed Apterygota – ürgtiivutud putukad 4. O. Zygentoma – harjashännalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 1,4-20 (76) mm tiibadeta; Keha värtnakujuline, kaetud soomustega; Tagakeha 11 lüliline. ELUVIIS/KOHT
c) Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli. 48. Ülemine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine. 49. Alumine hüppeliiges: Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu- kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga)
2) Parem väike kupüür kui suur tänu 3) Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru. 44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e
· Zeus andis käsu lehmad tagasi anda · lepituse märgiks leiutas lüüra Apollonile · kaubanduse ja turujumal, kaupmeeste kaitsja · surnute pidulik teejuht(viis nad allilma) Poseidon(Neptunus) · Poseidon oli Zeusi vend, merede valitseja · inimesed austasid Poseidonit, kreeklased austasid(meri) · Poseidon kinkis inimestele hobuse · Poseidonil oli võime merd muuta · tal oli käes kolmeharuline hark Hades(Pluto) · allilma valitseja (ta ei ole surm) · oli rikkaim (varanduslikult) · karm, halastamatu, õiglane teda kardeti · Hades röövis enesele naise Persephone · Persephone oli aasal lilli korjamas, Hades nägi seda ja röövis ta · Persephonest sai allilma kuninganna; käis suvel maa peal · Thaanatos oli surm Athena(Minerva) · tarkuse jumalanna, hallisilmne · sündis täiskasvanuna Zeusi peast(Zeusi tütar, ema ei olnud)
Võrreldes kaarkurrustikega on silmus-, ja keerdkurrustikud tunduvalt keerukamad. Nende ehituses on tavaliselt kolm süsteemi. Keskosa moodustud papilaarkurrustikus omaette süsteemi ehk keskkurrustiku. Piirdekurrustiku hargnemiskohtades moodustud kolmnurkne kujund, mida nimetatakse deltaks. 9.12.2006 Papilaarkurrustiku detailideks on. 1. papilaarkurrustiku punkt 2. lõik 3. otsik 4. käänd 5. looge 6. hark 7. haak- on sarnane hargile kuid üks haru on lühike 8. saar 9. sild Sõrmejälgede avastamine Higist rasust ja marrasnaha surnud rakkudest moodustunud jälje aine on värvitu sellepärast on läikelisele pinnale jäetud sõrmejäljed vähe nähtavad. Matile pinnale aga silmaga nähtamatud sõrmejälgede avastamine on edukas siis kui uurija teab kust ja kuidas tuleb neid otsida. Jälgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
