58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad: Tallinn põhimik väike kõverik suur kõverik Maomahl koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 60
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Soolhape on tugev hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Soolhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl. Soolhape on veest tihedam. Ta moodustab positiivse aseotroobi, mille
Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid. ORGANISMI KAITSEVAD: Keha pinnal: nahk. Seedekulglas:happeline maomahl. Mujal keha sees: õgirakud, antikehad. Hingamisteede pinnal: limaskest.
taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu · Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku · MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse · Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke Kaksteistsõrmiksool · Maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma · kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) · maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) · kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) · Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained
koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
hingamist. Molekulide vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Suhteliselt madala keemistemperatuuriga Reageerimisel vesinikuga tekivad vesinik-halogeniidid (HCl, HF jne). Need kõik on terava lõhnaga mürgised gaasid, mis lahustuvad väga hästi vees, andes vastavad happed. Nt. H2 + Cl2 = 2HCl tekib gaasiline vesinikkloriid, mis vees lahustudes annab vesinikkloriidhappe ehk soolhappe. Inimese maomahl sisaldab 0,5% vesinik-kloriidhapet, mis osaleb toiduainete seedimisel. Fluor Kõige aktiivsem mittemetall. Ta reageerib aktiivselt enamiku liht- ja liitainetega. Nt. vesi, klaas ja kvarts. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jm.
*vere punaliblede lagund Veebilanss veekoguste summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Termoregulatsioon inimesed endotermsed püsisoojased, terves kehas, eriti lihastes, ainevahtuse reakts, hüpotalamus ,,mõõdab" vere temp, Soojusbilanss soojusliikude summa mida organism saab, kaotab või akumuleerib Kaitsehaiguste eest ninaõõnes ja hingetorus filtreerivad ripsmed, sülg, higi, pisaravedelik, maomahl, mittepatogeensed mikroorganismid, immuunsüsteem Immuunsuse vormid: tsellulaarne immuunsus (tapjarakud, hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga), humoraalne immuunsus (antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad selle ning märgistavad ta hävitamiseks fagotsüütide poolt) Allergia e ülitundlikkus, allergeen, kõigesuhtes, võibad kashjustada elundeid, Vananemine DNA otstes telomeerid mis poolduvad, kriitilises pikkuses enam
laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori
uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritised, nt sülg, higi ja pisaravedelik, kus on patogeene hävitavad ained 5. Maomahl hävitab patogeene 3. Kuidas toimub esmane immuunvastus, miks on see kehale väga koormav? Oska kirjeldada. Haigustekitaja, nakkus organism peab tootma väga palju valgevereliblesid, mis on õgirakud ja tapjarakud kehavõõrad rakud hävitatakse Keha peab korraga väga palju valgevereliblesid tootma, verevool peab suurenema, temperatuur tõuseb ja tekib punetus ja valu, sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele 4
Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus · omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http://www.immunology-info.or...
mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained PEENSOOL
· Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. · Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. · Naatriumkloriid e keedusool (NaCl) · Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Ka inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine: · Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud väävelhappest ja keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl · Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl · Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq)
g – saavutab puberteediea lõpuks, edaspidi hakkab taandarenema ja asenduma rasvkoega – vanematel inimestel pole enam selgelt eristatav,- ülesanded: lümfotsüütide kloonimine ja küpsemise tagamine, immuunreaktsioonide regulatsioon hormoonide abil jne. Organismi kaitse haigustekitajate vastu: 1.Nahk ja limaskestad: terve katteepiteel (nii naha- kui sooletüüpi) on väga tugev mehaaniline barjäär mikroorganismidele; lisaks on inimkeha eritised (sülg, maomahl, higi, rasu, uriin jne.) värskelt bakteritsiidsed või bakteriostaatilised. 2.Mittespetsiifiline immuunsus: hulk vere valgeliblesid (makrofaagid, neutrofiilid ja osa lümfotsüüte) hävitavad pidevalt kõike võõrast, mida ära tunnevad ja millest jagu saavad. 3.Spetsiifiline immuunsus: kui haigustekitaja siiski tegutseb, läheb käiku tohutu keerukas immuun- süsteem (valgelibled, antikehad, keemilised ained) ja lisaks keha üldreaktsioonid – põletik ja palavik.
esimene kitsus on neelu üleminekul söögitoruks ja see on seedekanali kitsaim koht. Kui ese pääseb siit läbi, läbib ta ilmselt kogu seedetrakti otsast lõpuni, juhul kui allaneelatud ese pole eriti pikk või terveservaline. 1.4. Magu on seedekanali ülaosa reservuaarja toidu annustaja, mis lükkab toidumassi sobivates kogustes edasi peensoolde. Toitu töödeldakse enneedasi toimetamist. Magu mahutab umbes 1,5 liitrit toitu, kuid tühjana tõmbub üsna väikeseks. Maomahl on maolimaskest ja selle näärmete rakkude eritis. Ööpäevane kogus on 2-3 liitrit. Maomahlas on soolhapet, pepsiini ja lima. Katterakud eritavad sellesse ka süsivesikurikast valgulist ainet, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu selle hilisemal imendumisel peensoole lõpposast vereringesse. Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
*Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: *on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; *loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;
juba pidurdusmehhanismid edasise happe sekretsiooni pidurdamiseks. Soole faasis on stiimuliteks peensoole seinavenitus ja peensoolde jõudnud HCl ning osaliselt lõhustatud lipiidid – rasvad ja valgud. Rasvade mõjul vabaneb hormoon – gastroinhibeeriv polüpeptiid (GIP: gastro – magu, inhibeeriv – pidurdav). HCl mõjul vabaneb sekretiin ja HCl’i mõju pidurdub. Ealised iseärasused Vastsündinu maomahl on ainult 30-50ml, edasi suureneb 20-25ml võrra kuus. Kolmekuuselt on maomahl u 100ml Aastaseks umbes 200ml Kolmeaastaseld 600 10-12 a 1,5 l Täiskasvanul ligikaudu 3l Mao limaskesta rakud kujunevad lapseeas järk-järguliselt ja see tingib ka sekretsioonis iseärasusi ja nõre koostises. HCl on enam-vähem välja kujunenud nii, nagu ta hilisematel aastatel juba 2-4 aastatel. Maonõre üldhappesus on pärast sündi juba olemas, ainult et see on piimhappest, mitte HCl-ist. Maonõre pH
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu
vett ühe keha kg kohta? Kõige vähem on vett luudes ja hammastes, kõige rohkem vett veres. 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? Metaboolne vesi vabaneb ainevahetuse käigus. 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral? Kuidas nimetatakse nähtust, et organism suudab oma sisekeskkonda enam-vähem stabiilsena hoida? Vere pH 7,44 Uriin pH 6 maomahl pH 1,5 2,7 Iga selle väiksemgi kõikumine mõjutab inimorganismi suurel määral. pH 6,8 juures lakkab inimese keha funktsioneerimast, sest keskkond on rakkude elutegevuse jaoks drastiliselt happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1
Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiirelt ja paljudele patogeenidele (nt kaitse katete poolt; immuunsüsteem fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud). Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud). 26. Passiivne kaitse nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö: Rakud: Neutrofiilid vigastuste korral nahas asuvad kohe haigustekitajaid ründama Makrofaagid õgirakud (kopsudes, maksas, sooltes, nahas) B-lümfotsüüdid toodavad antikehi Abistaja-T-rakud aitavad toota antikehi ning suurendavad makrofaagide võimet rünnata Tapja-T-rakud hävitavad viirusega nakatunud rakke
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka toidu läbisegamine, keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine soolde. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti maokeha Maomahl (mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetav sekreet) koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 77. Mao sein Katab serooskest Kolmekihiline lihaskest: piki-, ring- ja põikilihaskiht. Mao limaskest tekitab rohkesti pikisuunalisi jämedaid kurde, mis mao täitumisel kaovad
vedelkütuseraketi kütus on kas petrooleum või vedel vesinik · Sõjatehnikas on kasutatud ka vesinikpomme, mis oma jõult on suuremad, kui aatompommid, kuid need keelustati juba ammu. Vesiniku biotoime Vesinik on inimorganismi (10% keha massist) ja orgaaniliste ühendite koostiselement. Vesinikioonide kontsentratsioon määrab organism kudede ja bioloogiliste vedelike pH. Näiteks on maomahl ja higi happelised, sapinõre ja sülg on peaaegu neutraalsed, pisarad, veri ja soolenõred on nõrgalt aluselised. Huvitavat... · Vesinik võib lähikümnenditel asendada fossiilseid autokütuseid. · Selle asemel, et hoida ohtlikku vesinikku suures koguses lõhustatakse vett vähehaaval hapnikuks ja vesinikuks, kasutades selleks uudset meetodit. Vabanevat vesinikku segatakse omakorda tavakütusega ning saadetakse sisepõle
Söögitoru Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Maolihased pressivad, keerutavad, lükkavad ja segavad maomahlaga toitu, mis lukutiosas on juba puderjas toidukört. Hirm ja stress pidurdavad mao sekretsiooni Gastriit on täiskasvanutel maolimaskesta põletik Maomahl koosneb põhilisest soolhappest, limast ja pepsinogeenist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много MAks Maksa ülesanded: teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, reguleerib vere suhkrusisaldust, asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), on veredepooks,
vähedissotsieeruva ühendi - vee: · Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. Vee aluselisus
happeline reaktsioon selle pidurdab. Maonäärmete ärritajateks võivad olla: - vesi - ekstraktiivsed (kontsentreeritud) ained - vürtsid - keedusool - alkohol - kofeiin Seedimist maos pidurdavad - rasv ja kontsentreeritud NaCl - rasvade paremaks seedimiseks tuleks neid süüa koos juurviljadega. Mao limaskesta kaitsemehhanism. - Toidukordade ajal rohkesti erituv maomahl ei ole limaskestadele eriti ohtlik, sest toit neutraliseerib ja lahjendab seda, - limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu üle mm paksuse pidevalt uueneva LIMAKIHI abil - lima on rakkude eritis: keemiliselt koosneb suuremolekulisest valgulisesta ainest, millest ulatuvad välja süsivesikuahelad; nendega on ühinenud veemolekulid ja seega on tekkinud geel, mis takistab pepsiini tungimist limaskesta pinnale.
Kloor hoolitseb organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Toiduga inimorganismi sattunud keedusoolast moodustub soolhape. Maomahl sisaldab umbes 0,3-0,5% soolhapet ning see soodustab seedimist ja võtab osa ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid.
Transplantatsiooniimmuunsus Siirdamine ehk transplantatsioon on elavalt inimeselt või surnud isikult elundi või loe eemaldamine ja selle raviotstarbeline ülekanne teisele isikule retsipiendile. Organism reageerib immuunreaktsiooniga igale elusrakule ja ainele, mis sisaldab geneetiliselt võõrast informatsiooni. See on aluseks transplantatsiooniimmuunsusele: kui doonor ja retsipient erinevad kasvõi ühe geeni osas, mis kontrollib koeantigeenide sünteesi, tekib retsipiendil immuunsusreaktsioon transplantaadi vastu ja viimane hukkub (toimub äratõuke- ehk hülgamisreaktsioon). Olenevalt geneetilisest erinevusest, võrreldes retsipiendiga, jaotatakse transplantaadid: 1) autogeenne transplantaat ühe ja sama indiviidi kude kantakse keha ühest piirkonnast teise. Siin puudub võõrinformatsioon ja ei kutsu esile äratõuke reaktsiooni; 2) isogeenne transplantaat sarnane eelmisele. Kude kantakse üle...
mõõdukalt kuumutamist) Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutuseadmetes, aerosoolide tekitamiseks. Õhku paiskunud ja atmosfääri kõrgematesse kihtidesse tõusnud freoonid kahjustavad keskkonda, lagundades Maad ümbritsevat osoonikihti. Kloor: Mürgine. Kasutatakse joogivee ja basseinivee desinfitseerimiseks. Kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid kasutatakse lahustina (kloroform CHCl 3), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Maomahl sisaldab 0,5% soolhapet, mis loob toidu seedimiseks vajalikud tingimused. Tuntumad ühendid: keedusool NaCl, soolhape HCl, kloorlubi. Broom: Broomiühendite roll elusorganismides on väiksem (kaaliumbromiid mõjub nt rahustavalt, kasutatakse meditsiinis) Broomiidioon leidub mõnevõrra merevees. Jood: Sublimeerub tahkest kohe gaasiliseks. Joodi kindlaks tegemiseks lahuses saab kasutada tärklise lahust (tärklise toimel värvub lahus tumesiniseks).
3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmine osa-lima eritus. Kaitseb mao seina, kuna maomahl viks selle muidu ra svitada. 2. Mao phimiku pearakud-maomahla eritus. Sisaldab toiduseedimise fermente lhustamiseks. 3. Mao phimiku katterakud- soolhappe eritus. Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 6. MIKS TOODETAKSE MAO LIMASKESTAS SOOLHAPET? Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu ssivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu lhustavaid aineid
Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides. HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl. Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi. NaCl on tuntud keedusoola nime all. Ta on lähteaine kloori, vesinikkloriidhappe jt ainete tootmisel, maitseainena, konservimisvahendina. Kaaliumkloriid KCl on väetis. Hõbehalogeniidid on lähteained valgustundlike materjalide valmistamisel, kaaliumbromiid KBr leiab rakendust rahustina. Halogeenid moodustavad hapnikuga mitmesuguseid ühendeid. Halogeenide hapnikkusisaldavad
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS Funktsioon Kaitse bakterite vastu Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima Maomahla komponentide funktsioonid: Vesi Niisutab allaneelatud toitu HCI Hapustab toidu ja lõpetab ptüaliini toime Pepsinogeenid Alustab valkude lõhustamist Seesmine faktor On vajalik B12 imendumiseks Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest 7. Peensool INTESTINUM TENUE
___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 40 8 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 8.1 Seedeelundid Märgi joonisele seedeelundkonna elundid. 8.1.1 Süljenäärmed Nimeta põhjused, miks sülg on tähtis. (3) - - - 8.1.2 Magu Nimeta põhjuseid, miks on tähtis maomahl. (2) - - 41 8.1.3 Maks Nimeta põhjus, miks on maks tähtis. (3) - - - 8.2 Aine- ja energiavahetus 8.2.1 Orgaanilised ained Kirjuta, millise orgaanilise ainega on tegu ning nimeta nende funktsioone. (4) _____________ Tärklis - Oligosahhariidid - Disahhariidid -
IV Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent. K = [H][OH] / [H2O] = 1,810-16 (H2O H + OH). c(H2O) = 1000g / 18/g/mol = 55,56. K näitab, kui suur hulk dissotseerub, tugevate hapete puhul pea lôpmatu. Vee ioonkorrutis [Kw = [H+][OH-] = 10-14] [Kw = K[H2O]]. Puhta vee ioonide konts: [H] = [OH] = 10-7 (toatemperatuuril). Vesinikeksponent 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a aktiivsus. Pisarad pH = 7,5; maomahl pH = 1,7; tomatimahl pH = 4,5. pH oleneb lahusest ja konsast. Lahjendamisel: 10-3M HCl pH = 3; 10-6M HCl pH = 6; 10-9M HCl pH ~= 7. Värvusindikaatorid: pH määramiseks. 1) Fenoolftaleiin: aluseline roosa; neut/hap värvuseta; HInd H+ + Ind- 2) Metüüloranz: aluseline punane; happeline kollane; 4,4 3,1 oranz; OHInd Ind+ + OH-. V Happed ja alused. Arrheniuse teooria (ei sobi mitte-vesi kk-de puhul) - Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone
Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Toiduga inimorganismi sattunud keedusoolast moodustub soolhape. Maomahl sisaldab umbes 0,3-0,5% soolhapet ning see soodustab seedimist ja võtab osa ainevahetusprotsessidest. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Tänapäeval sööb
20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10
libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu
gaasilises. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. 1.2. VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet, seda vähem on organismis vett. Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone: · on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; · loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;
20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere pH sisaldusele c) vere hapnikusisalduse suhtes d) vere pH ja süsihappegaasi sisalduse suhtes 20.9 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) neerudes b) naha aluskihis c) maksas d) toruluudes 20.10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
