Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"leste" - 51 õppematerjali

thumbnail
20
doc

ÜRO

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................................................................4 3.ÜRO eesmärgid ......................................................................................................................6 3.1Tegutsemispõhimõtted.......................................................................................................... 6 4LIIKMESRIIGID...

Ühiskond
78 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab ta nimeks sisukõhukelme e. vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum....

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hingamiselundid

TartuTervishoiu Kõrgikool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest...

Bioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani ). Väljastpoolt on ta kaetud epidermisega, seestpoolt limaskestaga. Trummikile välispinna keskel on süvik - nn. trummi- kilenaba. Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond ­ elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...

Anatoomia
126 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Kõhu sirglihase tupe moodustavad kõhu külgmise rühma lihaste aponeuroosid. Tupe ülemises 2/3 osas jaotuvad aponeuroosid enam-vähem võrdselt ette ja tahapoole m. rectus abdominis`t: eespool on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis`e aponeroosi eesmine leste ; tagapool kõhu sirglihast paiknevad m. obliquus internus abdominis`e aponeuroosi tagumine leste ja m. transversus abdominis`e aponeuroos. Alumises 1/3 osas (allpool kaarjoont!) on kõigi nende lihaste aponeuroosid paigutunud m. rectus abdominis`e ette ja tagantpoolt teda vaid fascia transversalis (ja edasi kõhukelme). Kõhu keskjoonel moodustavad omavahel põimuvad vasaku ja parema poole kõhu külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone ­ linea alba. Cavitas axillaris (cavum axillare)....

Anatoomia ja füsioloogia
201 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...

Anatoomia
431 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Austraalia powerpointi esitlus

Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Riigi iseloomustus: Austraalia

Austraalia Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste , Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar....

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Anatoomia - Hingamiselundkond

Teine vereringe ­ tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe), mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme ­ see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum ­ pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised ­ siinused...

Anatoomia
184 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Anatoomia lühidalt

· Veene on umbes 2x rohkem Süda ­ cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard ­ vooderdab südameõõnt · Lihaskiht ­ müokard ­ moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard ­ on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum ­ siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi · Vasak koda ­ atrium sinistrum- suubub 4 kopsuveeni(aretriaalne veri) · Vasak vatsake -ventriculus sinster ­ aort väljub (arteriaalne veri üle kogu keha)...

Anatoomia
392 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anatoomilised terminid ning nende tähendused

Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste , mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest ­ osteoloogia Õpetus luude ühendustest ­ sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost ­ kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid ­ luud tekitavad rakud. Osteotsüütid ­ luurakud....

Anatoomia
318 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) ­ kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine ­ anterior 10) tagumine ­ posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste , mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. · Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma...

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Pleuravedeliku ja astsiidivedeliku analüüs

Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk vistseraalne leste ümbritseb serooskestana kõhuõõnesiseseid elundeid. Tegelikkuses on tegemist ühe tervikliku kõhukelmega, mis teatud paikades parietaalse lestmena pöördub kõhuõõne tagaseinast sisemiseks lestmeks. Sel moel moodustab kõhukelme mõnele elundile kinnisti, mida mööda tulevad elundini veresooned ja närvid. Parietaalse ja vistseraalse lestme vahele jäävat pilujat osa nimetatakse peritoneaalõõneks....

Arstiteadus
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erituselundite süsteem

Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste . · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed...

Anatoomia ja füsioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ANATOOMIA 16. LOENG

LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste . Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta...

Normaalne ja patoloogiline...
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hingamisakt ja selle osad

Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste . Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas...

Normaalne ja patoloogiline...
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sissehingamine ja väljahingamine

Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste . Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ­ ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku...

Normaalne ja patoloogiline...
38 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Austraalia

Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney,...

Geograafia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun