mediaanvagu kontaktneuron hallnide tagumine väät tagumine-külgmine vagu seljaajunärvi selgmine haru hallaine (tagasarv) tundenärvirakud (sensoorne) motoorne neuron külgsarv valgeaine (külgmine väät) eessarv seljaajunärvi kõhtmine haru seljaajunärv eesmine-külgmine vagu tsentraalkanal eesmine väät valgenide
Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse
3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad
Seljaaju on väike, aga ülitähtis. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, natuke lapik, mitte päris ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel teravikuna - ajukoonusena , edasi kulgeb sidekoeline lõppniit ja see kinnitub õndralülidele. 56. Seljaaju välisehitus. Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus. 57. Seljaaju siseehitus. Joonis 19. Lk 190 õpikus. Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu
Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv – otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv – kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv – oimusagarasse ulatuvad jätked 75 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju.
Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 74 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
(pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne motoneuron ) (1 motoneuron ) (2 motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv.
valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid, mida nim tuumadeks. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve.
talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas.
annaabi.ee 
