Anatoomia 1-69 vastused

Kann, Mari

Anatoomia 1-69 vastused (1)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Anatoomia

5 VÄGA HEA

ANATOOMIA 1-69
1. Koe mõiste:
Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum
2. Kudede põhirühmad:

Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime( haavade paranemine)

Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse.
Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf, rasvkude , kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude).

Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas -, vöötlihas- ja südamelihaskude.

Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi.
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:
Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal)
Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes)
Kohev sidekude( ümbritseb veresooni ja närve), Tihe sidekude(kõõlused, sidemed) Kõhrkude (kõrvalestad). Luukude (kogu skelett ).
Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas), Vöötlihaskude (keelelihased), Südamelihaskude(südames)
närvikude(igalpool kus on närvid:D)
4.Elundi ja elundkonna mõiste:

Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon ( luud , lihased, süda, maks jt.).

Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( hingamiselundkond , seedeelundkond).
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad :
Frontaaltelg (vasakult paremale- sirutus , painutus ) frontaaltasapind
Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind
Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine)horisontaaltasapind.
6. Liigutuste liigid telgede suhtes:
eemaldamine- lähendamine, sirutamine , painutamine, pööramine.
7. Luukoe ehitus:
Koosneb elusatest rakkudest(mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul), mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad , mis annavad luudele tugevuse. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.
8. Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel): VT.joonis 2
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
9. luude liigid:

Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu).

Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud).

Lameluud e. plaatluud ( rinnak , puusaluu).

Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid

Õhku sisaldavad luud ( otsmikuluu ).
10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid :

Fibroossed ühendused:

Sideliidused (sidemed).
Õmblused ( koljuluude vahel).
Tappühendused (hambajuurte vahel).

Luulised ühendused:

Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu ).
Niude-, istmiku- ja häbemeluu.

Kõhrelised ühendused:

Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad).
Sümfüüs (häbemeluude vahel).

11. Liigese ehitus:
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust . Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős
12. Nimeta liigese abiseadeldised:
Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed, Seesamluud (põlvekeder).
13. Nimeta üheteljelised liigesed :
Plokkliiges ja Ratasliiges ( kodar ja õlavarre-küünarluuliiges).
14. Kaheteljelised liigesed:
Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges( kodarluu ja pöidla-randmeliiges).
15. Kolmeteljelised liigesed:
Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges( puusaliiges )
16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud:
Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5)
17. Lülisambalüli ehituse põhimõte:
Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju . Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju.
18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus:
Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu)
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks:
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil.
20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus:
Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast.
21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised:
Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine.
22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus:
a) Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos).
b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud:
Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided , pärisroided.
Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided.
24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine:
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje .
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde( abaluu ja rangluu ), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid))
26. Õlanuki-rangluu liiges ( liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine):
Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv.
27. Rinnaku -rangluuliiges:
Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3- teljeline liikumine, hästi liikuv liiges.
28. Õlaliiges:
Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk
29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges
30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine:
Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles.
31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Ranne ( randmeluud ),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid)
32. Käeliiges koosneb:
a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges.
b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges.
33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine.
34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine
35. Amfirtroosi mõiste:
Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn .
36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
37. Pöidla randme-kämblaliiges:
Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.
38. Kämbla-lüliliigesed:
On tüüpilised keraliigesed , erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
39. Sõrmelülide vaheliigesed:
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus.
40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.
a)Vaagnavööde:

kaks puusaluud.

b)Alajäseme vabaosa:

Reis - reieluu ja põlvekeder.
Säär - sääreluu ja pindluu .
Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid.

41. Häbemeliidus:
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
42. Ristluu-niudeliiges:
Ristluu- niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega
43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
Vaagen jaotub kahte ossa : ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu.
44. Puusaliiges:
On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk
45. Põlveliiges:
On nii plokk - kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekedar
46. Sääreluude omavaheline seondus:
Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi;
47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud:

Kand - kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud.

Pöid - 5 pöialuud.

Varbad - varvastel 3 lüli, suurvarbal 2 lüli.
48.Ü lemine hüppeliiges
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Liikumistelg kulgeb frontaalselt läbi kontsluu (päka tõstmine ja langetamine)
49.Alumine hüppeliiges
Distaalne jalaliiges koosneb 2 liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu(ratas, 2-teljeline), kontsluu-kandluu-lodiluu(keraliiges, 3-teljeline). Moodustavad ühtse kombineeritud liigese(alumine ja ülemine kokku)
50.Kanna-Pöialiigesed:
Asuvad kanna distaalse rea luude ja pöialuude põhimike vahel. Lameliiges-amfiartoorsed ja need suurendavad jalavõlvi elastsust .
51. Pöia-varbalülide liigesed:
Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje.
52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine:
Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).
53. Nimeta jala toetuspunktid:

Kandluuköbru - seismisel

Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead) seismisel

Varbad (käimisel).
54. Jala pikivõlvid, ristivõlv:
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Pikivõlv koosneb 5 kaarest (vastavalt pöialuudele) ja need koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb -, kuup - ja pöidluude põimike piirkonnas.
55. Jalavõlvide tähtsus:
Jalavõlvide tähtsus on see, et need kaitsevad pöidluude all olevaid pehmeid lihaseid, veresoni ja närve. Kui võlve poleks oleks meil koguaeg valus .(lampjalgsus-võlvid on lamedad)
56. Vöötlihaskiu ehitus:
Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised.
57. Lihase ehitus:
kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.
58. Nimeta lihaste erinevad kujud:
Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel , lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased kehaõõnte seintes.
59. Nimeta lihaste abiseadeldised:
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:

Sidekirmed - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,

Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.

Seesamluud - Soodustavad lihase tööd
60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad , funktsioonid:

Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt,rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, , roietele Funkts: keha sirutamine ja kallutamine.

Romblihas - Algab: kaela- ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõmbab abaluid ja seega õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.

Abaluutõstur – Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõstab abaluid üles.

Seljalailihas (suurim pindala)Algab: rinnalülidelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja alumistelt roietelt. Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Trapetslihas Algab: kuklaluult, turjasidemelt ja rinnalülide lt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Funkts tõstavad õlavöödet, lähendavad abaluid lülisambale, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast
61. Kõhu lihased:

Kõhusirglihas - Algab: roidelt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule.

Sisemine kõhupõikilihas Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluult ja kubemesidemelt. Kinnitub: roietele.
Välimine kõhupõikilihas - Algab: alumistel roietelt. Kinnitub: niudeluuharjale,.
Funkts nende pideva toonuse tõttu on elundid kindlas asendis. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret .
62. Rinna lihased:

Sisemised ja välimised roietevahelihased - Algavad: roietelt. Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine

Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine

Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab õlavart ette ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Vahelihas e. diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas . Vahelihase toimel rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja.
63. Kaela lihased:

Eesmine, tagumine , keskmine astriklihas - Algab: kaelalülidelt. Kinnitub: roietele
Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa.

Peapöörajalihas - Algab: üks rinnakupidemelt ja teine rangluult Kinnitub: oimuluule ja kuklaluule. Funkts Pea kallutamine ja pööramine
64. Õlavöötme lihased:

Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule.

Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule.

Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt.Kinnituvad: õlavarreluule.
Funkts: Toimivad õlaliigesele, õlavarre lähendamine, tagandamine
65. Õlavarre lihased:

Õlavarre-kakspealihas - Algab kahe peana: pikk ja lühike pea-abaluult ja kaarnajätkelt, Kinnitub: kodarluule. Funkts: Teostab õlavarre kallutamist, painutab küünarvart

Õlavarre- kolmpealihas - Algab kolme peana(pikk, külgmine, mediaalne )abaluult ja õlavarreluult, Kinnitub: küünarnukile. Funkts: Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha.
66. Küünarvarre lihased:
Eesmine rühm:

Pikk pöidlapainutaja - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule.

Süva sõrmedepainutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: 2.-5. sõrme põhimikule.

Pindmine sõrmedepainutaja - Algab: õlavarreluu lt ja küünarvarreluudelt. Kinnitub: 2.-5. põhimikule.
Eesmise rühma lihased painutavad ja broneerivad(sissepöravad) kätt.
Külgmine rühm:

Õlavarre-kodarluu lihas - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: kodarluule
Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest.
Tagumine rühm:

Pikk pöidlasirutaja) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule.

Nimetissõrme- sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus .

Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale .

Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrmele.
Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning liigutavad küünarvart koos käega.
67. Vaagnavöötme lihased:
Vahelmine rühm:

Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:

Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt.
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult.

Kinnitub: reieluule.Funkts kallutab kere ettepoole , s.t. väldib tahapoole kukkumist.
Tagumine rühm:
Suur tuharalihas , Keskne tuharalihas, Laisidekirme- pingutaja Algab: puusaluult. Kinnitub: reieluule
Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest, reieliigutamised
68. Reie lihased:
Eesmine rühm:

Reie-nelipealihas - Algab nelja peaga(vahepealne,külgmine,keskmine pakslihas (reieluult), reisesirglihas(niudeluult)
Kinnitub: sääreluuköprusele.
Keskmine rühm:

Suur lähendaja(istmikuköbrult), lühike lähendaja, pikk lähendaja - Algab:häbemeluult. Kinnitub: reieluule.

Kammlihas Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluule

Õrnlihas - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluule.
Keskmise rühma lihased teostavad reie lähendamist ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole.
Tagumine rühm:

Poolkilelihas- Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule.

Poolkõõluslihas - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele.

Reie-kakspealihas - algab kahe peaga(pikk pea-istimukuköbrult ja lühike-reieluult)Kinnitub: pindluule
Tagumise rühma lihased: Toimivad puusa - ja põlveliigesele, painutavad ja roteerivad(pööravad).
69. Sääre lihased:
Eesmine rühm:

Pikk suurvarba-sirutaja - Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba pinnale.

Pikk varvastesirutaja- Algab: pindluult ja sääreluult. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale.

Eesmine sääreluulihas - Algab: sääreluult. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu pinnale.
Eesmine rühm: Varvaste sirutamine. Eesmine sääreluulihas tõstab jala ja lähendab jalga.
Tagumine rühm:

Pikk suurvarbapainutaja Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba põhimikule.

Pikk varvastepainutaja- Algab: sääreluult. Kinnitub: 2.-5. varba põhimikule.

Sääremarja-kolmpealihas koosneb 2 lihasest:
Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule.
Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele,hüppeliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt. Pikk suurvarbapainutaja ja
pikk varvastepainutaja, painutavad varbaid.
Külgmine rühm:
Pikk pindluulihas-Algab pindluupealt ja sääreluult, kinnitub 1.tabluu ja 1.pöialuu põhimikule. Funkts.-tõstab jalga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 268 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

268 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mari Kann Õppematerjali autor

Soovitan

koed lihased elund elundkond anatoomia

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

Anatoomia

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob.

Anatoomia

docx

Anatoomia küsimused 1-69

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

Bioloogia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes

Anatoomia

doc

Anatoomia

1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikn

Anatoomia

doc

Anatoomia- kogu materjal

INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia