Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"10cm" - 223 õppematerjali

thumbnail
32
docx

Ehitusmasinate eksami kordamine

Gravitatsioonisegistite tööorganiks on trummel, mis võib olla pirni, tüvikoonuselise või kaksikkoonuselise kujuga.  Kallutava trumliga  Mittekallutava trumliga  Iseliikuvad betoonisegistid  Autobetoonsegistid Kallutatavaid pirnikujulisi trumleid on 65 ja 165 liitriseid. Trummel täidetakse 380 kraadise nurga all, segamine püstises asendis, tühjendamisel pööratakse trummel kummuli. 15.Raudbetooni või kivisse 10cm sügavuse ja 1cm läbimõõduga avade puurimine- millised tööriistad valite? Kirjeldage nende parameetreid ja omadusi. SEDA MA EI LEIDNUD, TÄPSELT ÜLES!!! Teemantpuur Kasutades tööriistu, millel on teemantlõiketera on võimalik teha puhtaid ning sileda lõikepinnaga ümaraid (puurimine) või sirgeid (lõikamine) avasid läbi erinevate kivimaterjalide alustades krohvist, ehitussegudest ja betoonist ning lõpetades graniidi või maakividega...

Ehitus
60 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Pikiprofiili konstrueerimiseks kantakse punktide kõrgused valitud vertikaalmõõtkavas vertikaaljoonte abil tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutab maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tinghorisondile valitakse kõrgus sõltuvalt maapinna kõrgustest nii, et ta oleks võrdne kümne meetri kordsega ja et profiili madalaim punkt jääks tinghorisondist umbes 10cm kõrgusele. Tinghorisondi kõrgus kirjutatakse tema algusesse. Profiili koostamise hõlbustamiseks joonistatakse välja graafiline vertikaalmõõtkava, millele kirjutatakse juurde kõrgused iga cm tagant. Alati on üks laiem riba, kus antakse trassi sirged ja kõverad ja nende andmed. Rea keskele tõmmatakse sirgjoon, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus ja suund. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piki piketaazijoont ja saadud punktidest tõmmatakse vertikaaljoon trassi sirgeni...

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vegetatiivne paljunemine

Rohtsed pistikud võetakse taime kõige nooremast osast ning neid on keerukam elus hoida. Need on aga kõige suurema juurte moodustamis võimega. Mida noorem on pistik, seda suurem on võime moodustada lisajuuri. Kuigi võrsetipud kasvavad kogu kasvuperioodi jooksul edasi, võetakse tohtsed pistikud enamasti kevadel, mil vegetatiivne kasv on kõige kiirem. Pistikuga paljundamisel tuleb lõigata pistik, mis on kuni 10cm . See tuleb panna mulda, kus see juured alla võtab. Ühes kasvatuskastis võib kasvatada korraga mitut taime, aga kui neile juured alla tulevad peab nad eraldi potti istutada. Pistikutega paljundatakse roose, okaspuid.2 Pungumine toimub alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn)....

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Maakoor,pinnavormid

PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel- vend:liivakivid;ordoviitsium:lubi;kambrium:settekivimid,sinisavi;silur:lubjakivi ,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krg...

Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...

Hoonete konstruktsioonid
383 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusgeograafia

1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus ­ Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri ­ maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine ­ passiivne(väike) 3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 ­ Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 ­ Siseveed Pinnavesi ­ alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi ­ kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss ­ Ve...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Elektriväli

suhtega E ­ elektrivälja tugevus [v/m] F ­ jõud [N] Q ­ laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga Q V E= m 4 a r 2 Elektrivälja tugevus · Näide Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. 9kV/m Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm . Antud: = 2,2 Q V r1 = 5cm = 0 0,05m 05m E= m E1= 9kV/m = 9000 V/m 4 a r 2 r2 = 10cm = 0,1m , Leida: E2 Elektrivälja tugevus Lahendus Q E= Q = E 4 r 2 4 a r 2 a 9000 4 0, 05 2...

Elektrotehnika
160 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Harilik mänd

1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti. Mänd võib kasvada üle meetri jämedaks (Briti saartel on umbes 1,5 m jämedaid isendeid). Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Käbide kasvamine ning küpsemine lõppeb tolmlemisele järgnenud aasta sügiseks. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Johann Sebastian Bach

Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, `'Muusikaline ohver'', `'Fuugakunst''. Bachi poogen Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate. `'Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm . Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming...

Muusika
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

The climate in Estonia

The temperature in the summer months (June ­ September) is typically 15ºC...18ºC and in winter 4ºC...5ºC. Estonian weather offers many surprises. Temperatures may fluctuate by 20ºC. In the early morning the thermometer might read 12ºC and by afternoon it may already be 10ºC. Although it doestn't always snow in winter, there tends to be about 10cm of snow on the ground consistently from late December through to the beginning of March. Often, at the end of October till the end of November, when it is quite cold there already, it hails. Hailstones are almost as big as pin's head. It very often sleets in winter because of too warm temperature. Snow melts before it reaches the ground. Sometimes, in the middle of October, you can see coat of frost on the ground in early morning. This is the sign of that the winter is soon coming...

Inglise keel
42 allalaadimist
thumbnail
44
ppt

Referaat...

6 C 12 kuid võib tekkida ka isotoop 6 C* ergastatud olekus (tähistame tärniga) üleminekul põhiolekusse kiirgab tuum - kvandi Neid kiiri nimetatakse - kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks vaja 0,5m betoonseina või 10cm paksust pliid. Inimesele väga ohtlik. Poolestusaeg · Radioaktiivsed tuumad ei lagune kõik üheaegselt, vaid järkjärgult ·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse poolestusajaks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt. Poolestusaeg (mõned näited) 3...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdromeetria eksam

Limnigraafi põhiosad on trossi valgus- või helisignaal. Loetakse signaalide arv, lävendis. Kiiruste mõõtmise kestel tehakse seda külge ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele mis mahub stopperiga mõõdetud ajavahemikku vähemalt 4x. Kui veetase ei muutu üle 10cm , kinnitatakse spetsiaalne joonitud paber (vähemalt 60 sekundit). Moodsamatel tiivikutel võetakse arvutustasemeks vaatluste keskm. Kui (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise sulgub kontakt iga rootoripöörde järel ning muutus on suurem, tuleb iga kiirusvertikaali (trummel pöördub ning sulg liigub piki trumlit) pöördeid loeb impulsiloendur. Aega mõõdetakse jaoks mõõta oma veetase (suurvee või tulva ajal,...

Hüdromeetria
59 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mullahorisondid ja veereziimid

Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub,...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh ­ on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' ­ väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht A­D b) Kh'' ­ õhukesed alla 20cm c) Kh''' ­ keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K ­ hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' ­ väga õhukesed A ­ C ­ 2 b) K'' ­ õhukesed...

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Planeedid, tähed, galaktikad, Suur Pauk

95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit ­ Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...

Füüsika
81 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Kuna liigniisketes muldades on takistatud aeroobsete bakterite tegevus, siis kannatavad taimed tiotainete puuduse all, nende as muutub kiduraks. Liigniikete muldade paheks on madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele. Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega....

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Referaat kergejõustikust

Kõrgushüppelatt on puust,metallist või plastmassist, kaalub kuni 2kg (k.a.).See toetub kande- pindadele hüppepostide küljes.Hüppepostid asetatakse üksteisest sellisele kaugusele(4,02m),et lati otste ja hüppeposti vahele jääks 1cm laiune vahe,postide ülemised otsad peavad ulatuma 10cm võrra latist kõrgemale.Maandumispaik asetatakse 10 cm kaugusele hüppepostide taha,et vältida maandumisel tekkiva põrutuse mõjutust latile.Maandusmispaik on pehmest sünteetilisest materjalist, 0,5-0,75 m kõrgune ja minimaalselt põhiplaaniga 5x3 m (algajatele on lübatud ka 0,5m kõrgune liiva- kuhi). Lati kõrguse mõõtmine toimub mõõdupuuga,millel on fikseeritava klambri küljes mõõdupuuga...

Kehaline kasvatus
153 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun