Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere
11.Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65 Esmane uriini teke. Uriini teke, kui vedelik jõuab torukese lõppu, uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide. 12.Mis on rakuhingamine? Valem? Ja sõnadega valem? Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia glükoos+O=Co2+H2O+ energia 13.Milline on õhuliikumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on bronh, alveool,häälekurd? Hapnik liigub kopsudesse, sealt alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Alveoolides süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja. Alveool e kopsusomp on kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus. Bronh ehk kopsutoru, hingetoru. Häälekurrud e häälepael, hingetoru ülemises osas. 14.Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal kiiremini hingama?
Trahhea: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht
ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku
- külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter
erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats)
- Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Korda vajadusel viis korda. - Kasuta vaheldumisi viit (5) lööki, viit (5) Heimlichi võtet. LAMAVA KANNATANU ABISTAMINE • Istu kaksiratsi üle kannatanu. • Aseta oma käed kannatanule vastu kõhtu nabast ülespoole. • Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. • Tee seda 5 korda järjest. • Helista 112 • Kunstlik hingamine (parem bronh on inimesel laiem kui vasak ja võõrkeha liigutamisel õhuvooluga sinna, takistame kannatanu lämbumise ) IMIKU JA VÄIKELAPSE ABISTAMINE ▪ Soodusta köhimist, ära eemalda võõrkeha pimesi. ▪ Võta laps jalgadest ja raputa 4-5 korda suunaga üles-alla ainult (mitte kõrvale!) ▪ Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) patsuta kuni 5 korda abaluudepiirkonda (säilita õige kehaasend) ▪ Löökide ebaefektiivsuse korral teosta üle 1
1 rakukihiline sein, verest alveooli CO2 ja alveoolist verre O2). Mis moodustavad hingamiselundkonna? Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Mis on hingamiselundkonna ülesandeks? Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri (hääle teke), neel, ninaõõs. Mida nimetatakse hingamisteedeks? Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Miks on inimesel kaks kopsu? Kops on, nagu paljud elutähtsad organid paarisorganid, mille ühe väljalangemise korral võtab selle funktsiooni üle allesjäänud organ. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kops aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad bronhid
62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91
62.LEFT KIDNEY- VASAK NEER 63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91
Hargneb kaheks peabronhiks. Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas
moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus
kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh
c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme
Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE
Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE
Keskkõrvapõletikud võivad viia kuulmislanguseni. Kõri valendik(läbipääs) on kitsas, turse tõttu võib lapsel kergesti tekkida lämbumine või oht lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab
- bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - vars petiolus kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all ÜHENDUSED KEELELUUGA - kiil trahhea valendikku carina tracheae -> jaotab sissehingatavat - sidemed + musculus thyrohyoideum õhuvoolu - Sidemed: - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja membrana thyrohyoidea + ligamentum thyrohyoideum medianum et jätkab rohkem trahhea suunda laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha corpus - paremat bronhi ületab vena azygos
Väikelastel on ta lühike ja lai, mistõttu nohu korral võib infektsioon kergesti keskkõrva levida ja põhjustada keskkõrvapõletikku. Kõri ava on kitsas ja seetõttu võib turse korral tekkida kergesti lämbumine. Trahhia ja bronhid on samuti kitsad – neil on elastseid kiude vähe, aga limaskestal on veresooni rohkesti. Põletike, tursete, köha-nohu korral on kergem oht ahenemiseks. Röga väljaköhimine on raskendatud. Parempoolne bronh läheb trahhiast eemale väiksema nurga all kui vasak. ... hingamisteedesse sattunud võõrkeha võib minna trahhiast läbi... (???) parempoolsesse bronhi jäävad võõrkehad kergemini. Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Kopsupõletik võtab õhuruumi veelgi rohkem. Kopsupõletik kipub kergemini tekkima teiste haiguste komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama
libedamaks, see hõlbustab toidu liikumist soolestikus. · Bakterid + toidujäätmed = tahked jääkained · HINGAMISELUNDKOND · Ülesandeks tagada gaasivahetus kudede pideva varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Rakumembraani läbivad gaasid ainult vees lahustunult. · Hingamiselundkonna ehitus: ninaõõs, neel, kõri (rahvakeeli häälepaelad), trahhea ehk hingetoru, bronh ehk kopsutoru, kops, bronhiool, alveoolid (siin toimub gaasivahetus kopsude ja verekapillaaride vahel) · Regulatsioon meie tahtest sõltumata. · RINGEELUNDKOND · Ainete transport kehas. · Ülesanded: · Hingamisgaaside transport hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. · Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse.
Bronhid. Paremat ja vasakut bronhi nimetatakse peabronhideks. Nad suunduvad kopsudesse ja hargnevad seal väiksema läbimõõduga bronhideks. Need bronhid meenutavad tagurpidi pööratud puud (,,bronhiaalpuu"). Puu ,,tüvi" on hingetoru, harud bronhid, oksad bronhioolid. Bronhide kõige väiksemad harud (läbimõõt 0,3 0,4 mm) on bronhioolid. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega (nagu bronhidki). Parem bronh on laiem ja lühem kui vasak. Vasak peabronh jaguneb kaheks ja parem kolmeks sagarbronhiks, millest igaüks viib ühte kopsusagarasse. Sagarabronhid jagunevad segmendibronhideks, mis varustavad õhuga vastavaid kopsusegmente. Kopsud. 3 Kopsud paiknevad rinnaõõnes, kummalgi pool südant. Neid kaitseb rinnakorv.
3. Ülesanne analüüsivast ristamisest NR 25 1. 1. Inimese organismi elundkonnad. Hingamiselundkonna elundid. Hingamise regulatsioon Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats)
Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92
Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92
7. Bronhoektaas- Bronhoektaasitõbi ( Bronchiectasia) Bronhoektaas on bronhiseina destruktsiooni tõttu tekkiv bronhi ebanormaalne laienemine ja deformatsioon. Bronhektaasiatõbi on krooniline või retsidiveeruv põletik bronhektaaside baasil. Etiopatogeneesis on olulised eelnevad bronhide põletikulised protsessid, kui põletikust on haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja mukotsiliaarsüsteemi defektid). Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete muutuste
Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH >
Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH –>
Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH >
Keskkõrvapõletikud võivad viia kuulmislanguseni. Kõri valendik(läbipääs) on kitsas, turse tõttu võib lapsel kergesti tekkida lämbumine või oht lämbumiseks. Kogu hingamiselundite süsteem(lihaskest ja veresooned) läheb kergesti tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja
annaabi.ee 
