Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse kiirusagaras paiknevat keskosa, millest lähtuvad teistesse sagaratesse ulatuvad umbselt lõppevad jätked: eessarv otsmikusagarasse, tagasarv kuklasagarasse ja alasarv oimusagarasse. Vatsakeste vahemulgu kaudu on külgvatsakesed ühendatud vaheajus talamuste vahel asuva kolmanda ajuvatsakesega. 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
somatosensoorse suurajukoore piirkondades. Huuled, sõrmed on tundlikumad kui õlad või sääred. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores. 3 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega. eripärad: · annab vähe informatsiooni · ei adapteeru · kergesti tekib sensibiliseerumine Valu kvaliteedid: Esimesena jagatakse valu kahte kvaliteediklassi somaatiline valu ja vistseraalne valu
Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik aistingud erinevate kehapiirkondade puudutusaistingute kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. VALU: Ebameeldiv aisting, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või on kirjeldatav selliste mõistetega. Sensor notsitseptorid, vabad närvilopmed nahas, esmasaferentsed neuronite perifeersed jätked, C voi A kiud. Valu funktsiooni eripärad: annab vähe informatsiooni, ei adapteeru, kergesti tekib sensibiliseerumine
I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis
I somatosensoorne piirkond paikneb kiirusagara posttsentaalkäärus.Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks
Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv – otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv – kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv – oimusagarasse ulatuvad jätked 75 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste
Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 74 140) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus? 1) Külgvatsakesed suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned 2) Eessarv otsmikusagarasse ulatuvad jätked 3) Tagasarv kuklasagarasse ulatuvad jätked 4) Alasarvsarv oimusagarasse ulatuvad jätked 5) Kolmas ajuvatsake 141) Nimetage ülenevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades.
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
sensoritelt, kuis osaliselt ka samalt kehapoolelt. Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu komponendid: 1) Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud
valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid, mida nim tuumadeks. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve.
vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral ilmneb Brown-Sequard'i sündroom. Kahjustuse poolel esineb lihase lõtv halvatus, tundlikkusest on välja langenud dorsaalväädisüsteemi kaudu edasiantav kinesteetiline ja asenditundlikkus, häiritud on kahe punkti eristamine. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu- ja temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 21. Valu ja analgeesia. Notsiseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljajaju tagasarv. Notsiseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsiseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu)
talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
