Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel
11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja
Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme
hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35.Skeletilihaste kontraktiilse aparaadi ja sidekoeliste elementide koostöö- sidekude hoiab skeletilihaseid õige koha peal, et energiakadu oleks väiksem.
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus
jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma. -Veenidest- Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Nende ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere (õõnesveenide süsteemid) ja kopsudes hapnikuga küllastunud vere (kopsuveenid) toomine südamesse. Veenides toimub vere liikumine umbes
rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus.
Nahaalune rasv on organismi energiavarula ning soojusisolaator. Rasvunud inimene võib jääaugus supelda ~10 min, kõhn kangestuks paari minutiga. Sugu mõjutab nahaaluse rasva kogunemist. Naisel ladestub see üle keha ühtlasemalt, mehel eelkõige kõhupiirkonnas ja rindkerel. Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke. Seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest
Selle tõttu tekivad purpur ja suuremad verevalumid. Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini
Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme
Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16. Küünarluu iseärasused mäletsejalistel. Küünarvarre luud on teineteisega liitunud noores eas sidekoe, vanemas eas luukoe abil. Küünarluu distaalne osa on nõrk, neil eristatakse kodar- ja küünarluu vahel asetsevaid proksimaalset ja distaalset küünarvarreluude- vahemikku. 17. Küünarluu iseärasused hobusel. Vt küsimus 16 esimene lause. Küünarluukeha on tugevasti taandarenenud ja küünarluupea puudub
Rakutuum juhib raku elutegevust Akson annab infot teistele närvirakkudele edasi Müeliintupp kiirendab impulsside / erutuste edasiandmist ühelt rakult teisele Neurogliia Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad
Looma veerand-või poolrümp lõigatakse jaotustükkideks, lihast eraldatakse kondid ja sidekude. Rümbast saadakse erineva otstarbega liha, mida on võimalik kasutada erinevate toodete valmistamiseks. Väärtuslikumad tükid kasutatakse suitsulihatoodete toorainena, vähemväärtuslik vorstide toorainena. konditustamine- kontide eraldamine tükeldatud rümbalihast või jaotustükkidest, eesmärgiks on saada pehme liha siirimine- kõõluste ja suurte sidekoeliste kelmete eemaldamine lihalõikuse käigus 2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine
oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis. Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2 Veterinaaria Liigesekõhrede sobilikust kujust sõltuvalt võimaldab liiges liigutusi edasi-tagasi (plokkliiges)või siis mitmes suunas (keraliiges, näiteks puus).
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline
Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud 1. 4 kämblaluud; 2. I kämblaluu 1. Täiesti arenenult liitunud III ja IV kämblaluu. hääbunud; 3. II ja V on teistest 2
Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus toimub gaasivahetus. 90. Bronhiaalpuu ehitus. · Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
youtube.com/watch?v=X4u uCgElLK8 NS slaid 14, Anat-NS lk 183, füsiol lk 7. kus asuvad gliiarakud? Närvikoes. KNS rakkude, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel 167 8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183
vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid)
28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku
Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 12) Luude seostumise vormid. Liigese ehitus luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavas kõhrekihis esineb pilukujuline õõs
vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid)
akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline transport,müeliintupp, lõppharunemine, närvilõpme olemasolu,sünaptilised vesiikulid. Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest. Närvirakkude jätkeid koos tedaümbritseva gliiakoega nimetatakse närvikiuks. Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm Närvikiud, kaetuna sidekoeliste katetega ja kokku koondununa moodustavad organid – perifeersed närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud kokku perineuriumiga ja närv tervikuna on kaetud epineuriumiga. Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas
ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid. Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust ja sümfüüsi. Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Võimalikult kiiresti ortopeedi konsultatsioon ja kirurgiline ravi. Pikalt ravi edasilükkamine on ohtlik. Õige taastusravi reielihase toonuse ja jõudluse taastamiseks on väga oluline. h) liigesesisese kõhre vigastus- trauma järgselt kui ei ole luumurdu mitme nädala möödudes on liigutusi tehes liigeses valu – tuleb kahtlustada kõhrekahjustusi ja sportlane saata ortopeedi juurde. Sidekoeliste struktuuride paranemisel on kindlad kriteeriumid, esialgne paranemine vähemalt 3 nädalat ja tugevus osaliselt 6 nädalaga, seda ainult õige ravi ja immobilisatsiooni korral. Ravi algul kõige paremad jäigad lahased ja ortoosid, edasi teatud liikumist võimaldavad ortoosid või teip. Ravi lõppfaasis on ortoosil ja teibil julgestav, distsiplineeriv ja meelde tuletav funktsioon. Igal ortoosil on oma kindel näidustus, seda saab määrata ainult sporditraumadega kursis olev ortopeed.
viiakse läbi ka keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate kontroll). Sensoorseks hindamiseks esitatakse toode, mis on eelnevalt soojendatud ning konservikarbist eemaldatud ja taldrikule asetatud. Organoleptilised näitajad määratakse järgnevas järjekorras: välimus, värvus, lõhn, maitse, konsistents, puljongi läbipaistvus. Konservil peab olema temale iseloomulik välimus, värvus, lõhn ja maitse. Lihatükid peavad olema terved, enam-vähem ühesuurused, luudeta, nähtavate jämedate sidekoeliste mooduste ja näärmeteta. Liha värvus on antud loomaliigile spetsiifiline. Maitse ja lõhn omased vürtsitatud hautatud lihale ilma kõrvalmaitse ja lõhnata. Soojendatud puljong on kollasest helepruuni värvusega, lubatud on vähene hägusus. 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad · Välimus · Lõhn · Maitse Veini välimuse hindamise juures vaadatakse eelkõige tema värvust, läbipaistvust, viskoosust (s.o
informatsiooni. NS saab infot ________________ kujul, teave saabub ____________ ja ________________ kaudu. Närvirakk ehk ____________ on NS funktsionaalne üksus, mis koosenb kehast ja ______________, millest omakorda eristatakse ____________ ja ____________. Erutus tuleb närvirakku ____________ kaudu, kandub edasi ___________ kaudu. Neuroneid saab jagada nii ____________ arvu järgi kui ka ____________ alusel. Kesknärvisüsteemis täidab kogu ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel ____________ ehk närvitoes. Gliiarakul on _________-, _________- ja ______funktsioon. Närv kooseneb sidekoega ümbritsetud _____________ kimpudest. Närvid jagunevad omakorda _____________ ehk tundenärvideks, ____________ ehk liigutajanärvideks ja _______________. Iga närv lõppeb _____________. ___________ on närvirakkude ühendus. 4.2 Närvisüsteemi skeem Lisa skeemile puuduvad mõisted. Närvisüsteem
Adventitsiaalkesta moodustab kiudsidekude, selles on palju elastseid kiude. Kõhunääre - pancreas Sagarikulise ehitusega hallikasroosa või kollaka värvuse, pehme konsistentsiga parenhümatoosne elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
2. Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N- atsetüülglükoosamiini ja N- atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koodiosaks. 3. Bioloogiline määrdeaine . Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena 4. Regulatoorne funktsioon. Süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks. 5. Algmaterjaliks. Näiteks glükoos, sattudes erinevatele ainevahetusradadele (glükolüüs, tsitraaditsükkel, pentoosfosfaaditsükkel) annab palju vaheühendeid, mida kasutatakse aminohapete, rasvhapete,
Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided. kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 91) Kopsu sisestruktuur: Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla- ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 92) Bronhiaalpuu ehitus Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu
Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit
moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 45 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel?
Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest Pankrease endokriinrakkudel on erinevad alatüübid: A rakud (produtseerivad glükagooni) B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad
Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit
reservi. 2) Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N-atsetüülglükoosamiini ja N-atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koostisosaks. 3) Bioloogiline määrdeaine. Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena. Näiteks hüaluroonhape on sünoviaalvedeliku määrdeliste omaduste seisukohast selle peamine komponent. 4) Regulatoorne funktsioon. Süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks. 5) Algmaterjaliks. Näiteks glükoos, sattudes erinevatele ainevahetusradadele
hakkasid sööma limuseid, kus on palju tsinik. Allikas loomsed toiduained. Jood kilpnäärme hormoonide süntees. Joodi puuduses kujuneb välja struuma. Joodi peamised allikad on merekalad ja merevetikad. Organism reguleerib joodi manustamist läbi naha. Paned joodilaigu nahale, kui laik hakkab minema paari päeva jooksul heledamaks, on joodi puudus, kui ei hakka siis on joodi piisavalt. Si- vastutab sidekoeliste struktuuride terviklikkuse eest, et nahk püsiks kaua sile ja elastne. Peamised allikad teravilja saadused, kestad ja kestaalused kivid. 4 Tegurid, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I) Süstemaatiline kuuluvus. Taimed ja loomad. Taimedes rohkem kaaliumi, loomades rohkem kaltsiumi. Taimedes rohkem boori, loomades Co (koobalt). Boor vajalik õitsemisel. Co on
- järsk treeningukoormuse suurendamine, - vähese amortisatsiooniga maapind (asfalt), - jäigad pöiavõlvi lihased ja sidemed. Peamine sümptom on valu jalapöia all. KANNAPIIRKONNA PÕRUTUS Inimese kanna piirkonnas paikneb padjand, mis koosneb mitmest väikesest rasva sisaldavast ja sidekoega ümbritsetud sagarast. Korduvad põrutused jooksmise ja hüppamise tagajärjel võivad esile kutsuda sidekoeliste seinte purunemise sagarate ümber. Sellega pressitakse rasv sagaratest välja ja väheneb nende kaitsev funkt- sioon. Sagarate peal olev nahk katab nüüd ainult luud ning muutub jooksmisel ja hüppamisel valule järjest tundlikumaks. Põrutuse põhjused: - vähese amortisatsiooniga spordijalanõud, - korduvad treeningud kõval maapinnal (näiteks asfaldil) või jäiga pinnaga spordi- väljakul, - kukkumine maapinnale täistallal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
