Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta  südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse
Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud . Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp
endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme  epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta  südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 111. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Südame põhimikul, suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta  südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs,
SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis
veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium  koda, ventriculus  vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG  elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P  kodade kokkutõmme QRS  vatsakeste kokkutõmme T  puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s)
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel
vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi)  suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist. 84.Südame klapid, nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad
fibroosne perikard eraldab südant kopsudest ja diafragmast ning 2-kihiline seroosne perikard ümbritseb südant vahetult. Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool
südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks
koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta  südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus  pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi.
(meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi
Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard Süda meninges Epicardium Kõhr Lihas Närv Epineurium Luu Liigese- Perimüüsium
Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on ÂTRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri.
mesenterica inferior vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior
Alumine kinnitiarter a. mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e. epikard epicardium küünarluuarter a. ulnaris südamepaun e. perikard pericardium reiearter a.femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior parem vatsake ventriculus dexter ülemine ja alumine õõnesveen
Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V
* Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6. Nimetage südame seina kihid alates sisemisest ja iseloomustage lühidalt * Endokard ehk sisekest vooderdab südameõõnt ja teda katab endoteel. * Müokard ehk lihaskest, mis moodustab kõige paksema kihi ning koosneb südame (vööt)lihaskoest. * Epikard ehk väliskest, mis koosneb õhukestest sidekoest. 7. Mis on perikard ? Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri Südame paremas pooles voolab a. arteriaalne veri b. venoosne veri 9. Nimetage südame kambrid, lisage sisenevad / väljuvad veresooned * Parem koda siseneb ülemine ja alumine õõnesveen * Parem vatsake väljub kopsutüvi * Vasak koda 4 kopsuveeni siseneb
Süda on lihas kahe sidekoe vahel. Aordikaar, sellest lähtuvad arterid Südamesein koosneb kolmest kestast  sisemine, endokard, õhuke, elastne sidekoeline kile, vahelmine kest ehk südamelihas-müokard ja välimine- seroosne kelme, epikard, sidekude Ülajäseme arterid ja veenid Südamepaun ehk perikard  sidekoeline moodustis, mis tekib epikardi tagasipöördumisel. Pärgvereringe varustab verega südant. Vasak ja parem pärgarter ja Alajäseme arterid ja veenid südameveenid
Fibrinogeen  osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos  veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake
Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene
Süda asub kopsude vahel, rinnaku taga ning selle alus on suunatud ülespoole ja tipp allapoole. Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed.
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed
6. Kardiovaskulaarne süsteem süda: ehitus -- parem koda, parem atrioventrikulaarklapp (kolmehõlmaline), parem vatsake, kopsutüveklapp (3 poolkuuklappi) vasak koda, vasak atrioventrikulaarklapp (kahehõlmaline), vasak vatsake, aordiklapp (3 poolkuuklappi). Südameseinal 3 kesta -- endokard (sisem. kest) - õhuke, elastne sidekude, vooderdus; müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus
Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda  cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard  vooderdab südameõõnt · Lihaskiht  müokard  moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard  on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum  siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi
Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid: Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks – ülemised osad on kojad, alumised – vatsakesed. Vasak koda (atrium sinistrum) – sisenevad 4 kopsuveeni; Vasak vatsake (ventriculus sinister) – väljub aort;
1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile 111. Südame paun, selle moodustamine, tähtsus Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest
1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile 111. Südame paun, selle moodustamine, tähtsus Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku: - antibakteriaalne hävitav toime - kaitseb südant kahjulike bakterite eest
ja kolm pinda  eesmist, tagumist ja alumist. Südame põhimik suunatud üles ja taha, 12 tipp ala ja ette, eesmine pind rinnaku ja roidekõhrede poole, tagumine söögitoru poole ja alumine vahelihase kõõluskeskuse poole. Südame sein koosneb kolmest kestast: sisemine  endokard (sidekude, katab südamelihast seestpoolt, moodustab südame klapid), vahelmine  müokard (vöötlihas), välimine  epikard. Süda asub südamepaunas ehk perikardis. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist: ülemisest  kojast ja alumisest  vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema omast tunduvalt paksem.
HAPNIKUVARUSTUSE TAGAMISEKS, CO2 ELIMINEERIMINE ALVEOLAARÕHKU. VÄIKE VERERINGE ehk KOPSUVERERINGE ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA, MIS KANNAB VENOOSSET VERD KOPSUDESSE. KOPSUD→KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE VVR → PV → VK kopsutüvi 4 kopsuveeni SÜDAME KESTAD- SISEKEST ehk ENDOKARD; LIHASKEST ehk MÜOKARD; VÄLISKEST ehk EPIKARD. VAJA KIRJUTADA TEISELE POOLE, MIDA KUS ASUB: TRIKUSPIDAALKLAPP- PAREMA KOJA JA VATSAKESE VAHEL BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP- VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL. SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR)
liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM 7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER 10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp  Paremal südamepoolel
mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard  südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard  südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi. · Epikard  serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab seroosse perikardi; vahele jääb perikardiõõs. · Südamepaun e perikard  sees serooskile, selle peal tugevduseks tihedast sidekoest fibrooskiht. Südame seina patoloogiad: · Põletikud (enamasti mikroobidest põhjustatud) endokardiit  sisekesta põletik, viib sageli klapirikete tekkele
Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks.  Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard.  Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad:  Arteriteks e tuiksoonteks,  Veenideks e tõmbsoonteks,  Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse
Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud epikardiga ja seestpoolt endokardiga. Süda on sopistunud südamepauna. Südame kestad ja klapid Südamesin on kolmekestaline, seest väljapoole sise-, lihas- ja väliskest. Sisekest ehk endokard. Selle kurrud moodustavad südameklapid. Õhuke tugev sidekoelis-elastne kest. Südamelihas ehk müokard. Koosneb südamelihaskiudude võrgustikust. Selles kapillaaride võrgustik. Väliskest ehk epikard. Südamepauna kest. Vasak ja parem koja-vatsakese klapp sulgeb koja-vatsakese suistikke Aordiklapp ja Kopsutüveklapp koosnevad kolmest poolkuuklapikust 37. Suur ja väike vereringe: veri voolab organismis ringi. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa: 1) väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ja 2) suurt ehk keharinget, mille
Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse
Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südameseina ehitus Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades. VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 27 113) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus Epikard pöördub südame põhimiku piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Südamepaun on kokku kasvanud diafragmaga. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku
52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD  elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD  kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD  seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid  kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
52 111) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD  elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD  kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD  seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 110) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid  HÕLMKLAPIDkodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
2) Veenid - veresooned, milles veri voolab elunditest südame suunas 3) Kollateraal - kõrvalveresooned, väikese läbimõõduga 4) Anastomoos - versoon, mille kaudu veri võib voolata ühest veresoonest teise 5) Perikard - südamepaun, mis moodustub epikardis Süda (COR); südame seina kihid alates sisemisest: 1) Sisekest ehk endokard (ENDOCARDIUM) 2) Lihaskest ehk müokard (MYOCARDIUM) 3) Väliskest ehk epikard (EPICARDIUM) Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel: Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd) Milles seisneb südameklappide funktsioon? 1) Sulgevad südamesiseseid avausi Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon? Koronaarvereringe on südame enda verevarustus Funktsioon: varustab südamelihast verega Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon?
Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. Vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine veresoontes. Vere ringlemine organismis: 1. kindlustab pideva ainetevahetuse, 2. kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone, 3
Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V  VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e. endokard on õhuke elastsetest sidekoekiududest koosnev kile. Südame klapid moodustuvad samuti endokardist. Lihaskiht e. müokard e. südamelihas on südame seina kõige paksem osa. Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e. epikard pöördub südamesse suunduvate ja väljuvate suurte veresoonte algusosade läheduses ümber ja moodustab südame ümber veel teise kesta  südamepauna e. perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas õõs, mida nimetatakse südame paunaõõneks e. perikardiõõneks. Süda jaguneb neljaks kambriks  paremaks ja vasakuks kojaks ja paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremat ja vasakut poolt eraldab vahesein.
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi
 Vereringesüsteem kindlustab kudede verevarustuse ja selle kaudu nii kudede varustamise toitainete ja hapnikuga kui ka jääkainete eemaldamise  Vereringlus tagatakse südame regulaarsete kokkutõmmetega, mille abil pumbatakse verd arteritesse  Süda koosneb kolmest kestast:  Endokard – südame sisepinda vooderdav endoteel koos sidekoelise subendoteliaalse kihiga  Müokard – südamelihaskude  Perikard – epikard on südant ümbritseva seroosse perikardi (südamepauna) vistseraalseks lestmeks ja koosneb südame välispinda katvast mesoteelist koos selle all oleva sidekoelise kihiga VERESOONED  Ülesandeks kudede ja organite varustamine verega  Südamest verd eemale viivaid veresooni nim. arteriteks, südamese verd toovaid veenideks  Arterite ja veenide vahele jäävad peened veresooned – kapillaarid ja arteriovenoossed anastomoosid, millest sõltub otseselt
kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis)  kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine  anterior 10) tagumine  posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid.
ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa produtseerivad kojad ja väljavoolu kulgla (arterioostüvi ja arteriooskoonus) – aort ja kopsuarter; posterioorselt parem vatsake, sissevoolu piirkond – kopsuveen ja õõnesveen Südame rakutüübid: kardiomüotsüüdid (lihaskiht, müokard), endokard, klappide endokardiaalsed padjandid, epikard (südame veresooned, mis toidavad südant) ja Purkinje rakud (koordineerivad südamelööke) moodustuvad südamevälja rakkudest. Neuraalharja rakud panustavad väljavoolukulgla ja südame vaheseina moodustumisse. Kuidas toimub südametoru moodustumine, neljakambrilise südame kujunemine, südame lingustumine? Sooltoru moodustumine suunab ka südame mesodermi rakke vastavalt vasakul ja paremal pool moodustama oma südametoru (nii primaarne kui
läbib rangluu keskpunkti) vasakul. Nimetatud punktis on võimalik palpeerida ehk kompida südame tiputõuget. Joonis 3.15. Südame paiknemine rindkereõõnes 57 Südametelg kulgeb paremalt ülalt tagant vasakule ette. 2/3 südamest asub vasakus, 1/3 paremas rindkerepooles, selle tõttu on vasak kops paremast väiksem. Mediastiinumis paiknev süda on kaetud seroosse kelmega (perikard ehk südamepaun), süda ise asub siledas ümbrises nimega epikard. Õhuke vedelikukiht nende kahe südamepauna kihi vahel võimaldab südamel töötamise ajal vabalt liikuda. Suured veresooned fikseerivad südame asendi südame põhimikul, südamepaun on seotud rinnaku, lülisamba rinnalülide ja vahelihasega. Iseäranis südametipp liigub kaasa vahelihase ja kopsudega. Märkus. Südame asend rinnaku ja lülisamba vahel:  võimaldab teha südamemassaaži,  võib tömbi rindkere- ehk torakaaltrauma korral (kokkupõrketrauma, näiteks autojuhi
annaabi.ee 
