Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"epikard" - 47 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Vereringeelundkond

Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard . VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) ­ suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist. 84.Südame klapid, nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Südame põhimik suunatud üles ja taha, 12 tipp ala ja ette, eesmine pind rinnaku ja roidekõhrede poole, tagumine söögitoru poole ja alumine vahelihase kõõluskeskuse poole. Südame sein koosneb kolmest kestast: sisemine ­ endokard (sidekude, katab südamelihast seestpoolt, moodustab südame klapid), vahelmine ­ müokard (vöötlihas), välimine ­ epikard . Süda asub südamepaunas ehk perikardis. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist: ülemisest ­ kojast ja alumisest ­ vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema omast tunduvalt paksem....

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Südame veresoonkond

Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta ­ südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse...

Anatoomia
154 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...

Anatoomia
431 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Inimese anatoomia ja südameveresoonkond

Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud . Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid...

Anatoomia
84 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Süda ja veresooned

· Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium ­ koda, ventriculus ­ vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard , perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG ­ elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P ­ kodade kokkutõmme QRS ­ vatsakeste kokkutõmme T ­ puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s)...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Süda ja veresoonkond ning haigused

Südame sein koosneb sise-, lihas- ja väliskestast. Sisekest e. endokard vooderdab kogu südame sisepinda ning sarnaneb ehituselt ja arengult veresoone seina sisekihiga. Lihaskest e. müokard on paks vöötlihaskoest moodustis, mis koosneb omavahel ühenduses olevatest vöötlihaskiududest. Kodade lihaskest on 2-, vatsakeste lihaskest 3- kihiline. Südame väliskiht e. epikard koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast ainukihilisest epiteelist (EE 9, 1996). Südamelöökide sagedus võib olla inimestel erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, vastsündinutel aga umbes 140 korda minutis. Südamelöökide arv sõltub treenitusest: mida treenitum on inimene, seda vähem peab süda tööd tegema, et verd vereringesse paisata. Südame löögisagedus võib vastavalt hetkevajadustele kas kiireneda või aeglustuda...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

(meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta ­ südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus ­ pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid. Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi....

Anatoomia
181 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Anatoomia konspekt

Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine ­ externus sisemine - internus Süva ­ profundus pindmine- superficialis Ülemine ­ superior alumine ­ inferior Eesmine ­ anterior tagumine ­ posterior Kahe vahel ­ intermedius Kude ­ on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus ­ kuklasagaras Kuulmiskeskus ­ oimusagaras Haistmiskeskus ­ otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...

Füsioloogia
267 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard . Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed....

Inimese anatoomia ja...
155 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard . Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad: Arteriteks e tuiksoonteks, Veenideks e tõmbsoonteks, Kapillaarideks e juussoonteks. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse...

Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Anatoomia lühidalt

Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda ­ cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard ­ vooderdab südameõõnt · Lihaskiht ­ müokard ­ moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard ­ on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist. Perikard- epikardist moodustnud väljaspoole teine leste ehk südamepauna. Südame vasakus pooles voolab arteriaalne veri ja südame paremas pooles venoosne veri. Südame kambrid: · Parem koda- atrium dextrum ­ siseneb ülemine ja alumine õõnesveen, pärgarter ja südame pisemad veresooned. · Parem vatsake- ventriculus dexter-väljub kopsutüvi...

Anatoomia
392 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ladina-eesti terminid

iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior...

Anatoomia
355 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) ­ kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine ­ anterior 10) tagumine ­ posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid....

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite...

Aktiviseerivad tegevused
148 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Südame seina ehitus: · Endokard ­ südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard ­ südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi. · Epikard ­ serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab seroosse perikardi; vahele jääb perikardiõõs. · Südamepaun e perikard ­ sees serooskile, selle peal tugevduseks tihedast sidekoest fibrooskiht. Südame seina patoloogiad: · Põletikud (enamasti mikroobidest põhjustatud) endokardiit ­ sisekesta põletik, viib sageli klapirikete tekkele...

Füsioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia)

Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard Süda meninges Epicardium Kõhr Lihas Närv Epineurium Luu Liigese- Perimüüsium...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Anatoomia

kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude-...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...

Esmaabi
311 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun