Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ütles:Kas Saul hakkab meie üle valitsema ?
  • Mitme jumala kummardamine ?
  • Millega Seeba juba varemalt oli alustanud ülestõusu Taaveti vastu: "Mis osa on meil Taavetis ?
  • Milline oli Babüloonia vangipõlv ?
  • Miks pärsia impeerium langes ?
  • Kuidas ta seda tegi ?
  • Mille 30. eKr a-l Augustus ( ?
 
Säutsu twitteris
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused
  • Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest.
  • Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid .
  • Sauli valimine kuningaks, tema tegevus.
  • Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon .
  • Taaveti välispoliitika ja vallutused . Taaveti ajaloolisus ( McKenzie „Kuningas Taavet. Püha terrorist“).
  • Saalomoni valitsusaeg . Sise- ja välispoliitika, templiehitus.
  • Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani.
  • Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus ), tähtsamad sündmused.
  • Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria.
  • Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus.
  • Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika .
  • Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine . Küüditamine ja selle tagajärjed.
  • Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad . Kokkupuuted Iisraeliga.
  • Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika.
  • Juuda 7. saj eKr. Assüüria ja Egiptus .
  • Kuningas Joosija ja „deuteronomistlik reform “. Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing.
  • Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik ; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine.
  • Juuda riigi lõpp. Jeruusalemma langemine. Küüditamised. Gedalja.
  • „Babüloonia vangipõlv“. Teoloogilised ja poliitilised liikumised, usukombed, mille järgmine sai alguse eksiiliajal.
  • Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks.
  • Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat.
  • Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel.
  • Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed.
  • Esra, tema tegevus ja reformid.
  • Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine.
  • Hellenism , üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale .
  • Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu.
  • Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus.
  • Palestiina seleukiidide võimu all. Seleukiidide riigi üldiseloomustus.
  • Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg.
  • Rooma protektoraat, Juuda sisepoliitika kuni Heroodeseni.
  • Juudi sõda. Bar Kochba ülestõus.


  • Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilisest allikatest.
    Iisraeli ajaloo allikad: 
    Vanas Testamendis kirjutati, et kui inimesed eksiili viidi, loodi endile ideaalpilt e. Ajalugu.
    Peab olema mingi ese, koht, kust on midagi välja kaevatud ja kust saaks midagi dateerida. On teadlasi, kes on üteldud, et Iisraeli riiki pole kunagi olnud.
    Ajalugu kirjutavad ajaloolased, Iisraeli ajalugu on üks väheseid, mida kirjutavad ajaloolaste kõrval ka teoloogid. Seetõttu ei võta näiteks arheoloogid Iisraeli ajalugu tõsiselt. Käib koos töögrupp, kes proovib Iisraeli ajaloosse tuua objektiivsust- muuta Iisraeli ajalugu teaduslikuks ajalooks.
    Iisraeli ajaloo esmased kontekstid:
    - asub kahe suurvõimu vahel- Egiptuse ja Mesopotaamia vahel.
    Kaananlased, ehk sisemine kontekst. VT teksti järgi olid Kaananlased pahad , neid neetakse, ja kõik halb Iisraeli religioonis on neilt üle võetud. Samas võib ka olla nii, et Kaananlased ja Israeliidid olid sama rahvas aga lihtsalt linna ja maa rahva erinevus. Alles hiljuti on hakanud saama Kaananlastest ja vilistitest rahvas uuesti ja seda tänu arheoloogiale.
    KIRJALIKUD ALLIKAD:
    Pilt, mille moodustab ajalookirjutis iisraeli ajaloost sõltub olulisel määral allikate hindamisest ja nende kasutamismetoodikast.
    VANA TESTAMENT- Kui VT raamatuid Genesisest Joosuani- mis arvestatavad ajalooliste faktidena ja isikute enamvähem otseseks ja usaldusväärseks kahajstuseks, siis kujuneb Iisraeli ajaloo käsitlus „konservtiivseks“- sarnane piibliloo omale (omane anglo-ameerika ajaloolastele). Selle kõrval on teine meetod- näha mainitud VT raamatutes sisalduvat pärimustikku kui Iisraeli saagalaadseid usutunnistuslikke traditsioonialgeid. See meetod on omane kirjanduskriitilisele ja pärimuskriitilisele analüüsile. Säärase lähenemise korral on soovitav alustada Iisraeli ajaloo kujutamist sealt, kus see tegelikult algas ehk Kaananis.
    VT kasutamisel iisraeli ajaloo konstrueerimiseks tuleb arvesse võtta saagalaadseid pärimusi (Nt Pentateuhhis ja Joosua raamatus). Neid jutustusi koos hoidev raamistus pole ajaloolis- kronoloogiline skeem. Kui nt Aabrahami , Iisaki jm saagadest, Joosepi loost , kõrberännakust, Siinai pärimustes, peaks leiduma ajalooline iva, siis metoodiliselt on lubamatu neid ivasid reastada nii nagu VT´s tehtud.
    Iisraellased võtsid omaks kohalikke saagasid, mis alles hiljem seostati JHWH-ga ja põimiti iisraellaste esivanemate lugudega. Levinud olid ka üleloomulikud muistendid, mis algselt olid polüteistlikud, kuid iisraeli pärmustikus ümber muudetud monoteistlikeks.
    Kirjalike allikate kirjutajad: iisraellased võtsid üle vallutatud Kaanani linnade kirjutamiskultuuri. Taavet rajas oma õukonda riigikirjutaja töökoha. Ka preestid jäädvustasid/töötlesid pärimusi.


    ARHEOLOOGILISED ALLIKAD:
    Siinkohal tuleb esile tuua Kuningas Taavetit puudutav. Nimelt pole Iisraeli 1 armastatuma kuninga- Taaveti- kohta allikaid, mis tema isiku ajaloolisust kindlalt tõestaksid. Siiski on 3 arheoloogilist leidu, mida Kuningas Taaveti nimega seostatakse :
    • Tel Daani steel
    • Meesa steel
    • Śeśonki bareljeef

    1993.a leiti areholoogiliste kaevamistööde käigus raidkirajaga varustatud sambast e steelist Taaveti nime („Taaveti koda“ või „Taaveti sugu“ vm) sisaldav raidkiri. See leiti Põhja-Iisraelist muistsest Daani linnast, mistõttu kannab steel nime Tel Daani steel. Kirja kontekst on ebaselge , säilinud sellest kirjast pole palju. Lisaks Tel Daani steeilile leiti hiljem veel 2 fragmenti, milles mainitakse Iisraeli kuninga Joorami ja Juudamaa kuninga Ahasja nimesid ning mainitakse nende surma. Siinkohal on vastuolu Piibliga, kus peetakse nende kuningate tapjaks iisraellaste väeülemat Jehut .
    Tel Daani steeliga ühevanune on Meesa steel. Selle samba lasi valmistada Moabi kuningas Meesa 850-800 eKr. Sellel sambal on jutustus sellest, kuidas Meesa Moabimaa Iisraelist vabaks võitles. Enamvähem samagugune jutt on ka Piiblis. Seal arvatakse olevat mainitud ka „Taaveti koda“. Beduiinihõim hävitas selle samba.
    Samuti mainis Taaveti nime väidetavalt vaarao Śeśonki bareljeefil Egiptuse linnas Teebas .
    Kirjalikest allikatest võib eraldi välja tuua assüürlaste kirjutatud kroonikad .
    Samuti AMARNA arhiiv- Amarna on kirjavahetus savitahlitel , enamasti diplomaatilised kirjad. Tähed leiti Ülem-Egiptusest , Amarnast , mille asutas vaarao  Ehnaton  (1350. - 1330 eKr) ajal kaheksateistkümnenda dünastia Egiptuse .
    Üks paljudest kirjadest, mis pärinevad niinimetatud amarna arhiivist, mis leiti pärast Ehnatoni surma tema rajatud pealinnast annabinfot Zannanza afääri toimumisest Ehnatoni surma ajal. Kirjas räägitakse sõjategevusest Süüria aladel, mida mainitakse ka hetiidide annaalides samaaegselt Dahamunzu esimese kirjaga . Ehnatoni pealinn hüljati ja amarna arhiiv suleti Tutanhamoni valitsemise ajal. Niisiis ei saa amarna-kirjad ilmselgetel põhjustel rääkida sündmustest pärast seda aega ja seega ei saa nad rääkida ka sündmustest pärast Tutanhamoni surma.
    Erinevate allikate vahel ilmnevad vastuolud. Näiteks Sargon II allikate ja Kuningate raamatu teksti vahel. Tuleb arvesse võtta ka arheoloogilisi leide ja eelnevate ajalookirjutajate võimalikke arusaamatusi ja vigu. Seega – on segadust ja teadmata fakte (nt Samaaria vallutamise kohta).


    2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid.
    Paikseks jäämine u. 1200
    Riik sai tekkida tänu suurte naaberriikide ( Egiptus , Mesopotaamia , Babüloonia) madalseisule. Muidu need riigid kaklesid Iisraeli alade pärast aga nad polnud sellel ajal võimelised omavahel sõdima.
    U. 1200 Egiptus nõrgenes ja nende ülemvõim Kaanani-Süüria aladel nõrgenes. Arami rahvaränne pidurdas aga Assuri (Assüüria) suurriiklikku poliitikat, mis mõjutas võimuvaakumi tekkimist Palestiina aladel.
    Vajadus riigi järele tekkis seoses vilistite rünnakutega. Vilistid ehk Mererahvas olid arvatavasti Kreekast (Mükeenelt) pärit rändrahvas. Egiptus sai neist jagu ja pani need Palestiina rannikule oma ülemvõimu alla elama. Kui Egiptus nõrgenes, said vilistid vabaks ja tahtsid kogu Süüria-Palestiina ala endale vallutada. Arvatavasti oli Meggido lahing juba konflikt vilistitega. VT’s räägivad lahingutest vilistitega Simsoni lood. Iisraeli suguharud said mitu korda lüüa. Iisraelil jäi 2 võimalust: tagasitee apolüptilise vilistite ülemvõimu alla või moodustada oma riik.
    Kohtumõistjad – Iisraeli juhid enne kuningriigi tekkimist.
    Piiblilugudes algab Iisraeli ajalugu Joosua raamatu teise poolega või isegi Kohtumõistjate raamatuga. Varasemast pole arheoloogilisi ega teisi allikaid leitud.

    3.Sauli valimine kuningaks, tema tegevus
    Esimese Saamueli raamatu 9.-11. Ptk leidub 3 erinevat jutustust selle kohta, kuidas Saulist sai kuningas:
    9:1 kuni 10: 15 otsib Saul oma isa kadumaläinud eesleid ja kohtub Saamueliga, kes võiab ta kuningaks.
    10:17-27 valib rahvakoosolek Sauli juhiks
    11.ptk viib Saul inimesed lahingusse ning seejärel kuulutavad nad ta kuningaks.
    Need 3 lugu pärinevad 3 erinevast Dtr käsutuses olnud allikast. Selle asemel, et 1 neist välja valida, pidas ta õigemaks kasutada terve rea korrastavate lisanduste abil kõiki kolme kombintatsiooni.
    Esimene Dtr lisandusega kohtume esimese loo lõpul (10:14-16). Selles tuuakse ära Sauli jutuajamine oma onuga:
    14. Ja Sauli isa vend (onu) küsis temalt ja ta teenrilt: “Kus te käisite?” Ta vastas: “Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde!” Siis ütles Sauli isa vend: “Jutusta mulle ometil mida Saamuel teile rääkis!” Ja Saul vastas oma isa vennale : “Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud!” Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi.
    Sellest vestlusest selgub , et kui Saamuel võidis Sauli kuningaks, siis pidas Saul seda oma isiklikuks asjaks ega kõnelnud sellest kellelegi. Nii tekib vajadus kuulutada Saul avalikult kuningaks, mis leiab aset teises loos 10: 17-27. Ka see teine lugu on varustatud Dtr kui toimetaja lisandustega salmi 10:26 näol. Selles kõneldakse „kõlvatumatest“ meestest, kes seavad kahtluse alla Sauli võimed sõdalasena. Nad küsivad: „Mis abi on meil temast?“ See annab Saulile võimaluuse tõestada ennast 3.loos:
    12.Siis rahvas ütles Saamuelile: „Kes see oli, kes ütles:Kas Saul hakkab meie üle valitsema ? Andke need mehed, et saaksime nad surmata!“ Aga Saul ütles: „Sel päeval ei surmata kedagi, sest täna on issand Iisraeli sabi andnud!“ Ja Saamuel ütles rahvale: „Tulge, läki Gilgalisse ja uuendagem seal kuningriik!“
    Need 2 viidet Sauli võimed kahtluse alla seadnud inimestele seovad teise loo kolmandaga .11 ptk alguses olevas originaaljutustuses ei eeldatud, et Saul on juba kuningas. Selles öeldi, et rahvas ise tegi temast esmakordselt kuninga (11:15): „Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; seal tõstsid nad Sauli kuningaks Issanda ees“.
    Mainitud lisanduste abil ühendas Dtr 3 omaette lugu üheksainsaks jutustuseks, milles Saul saab kuningaks 3 järgus: eraviisiliselt, avalikult ja seejärel tõestades oma südikust väepealikuna. Dtr omalooming 8. Ja 12. Paigutatud kõnede näol.
    Sauli valitsusaeg (1030-1009)
    12. sajandil tegid vilistid mitmeid vallutusi. Nad jõudsid välja Aphekini, mis oli Iisraeli eluala kõrval. Iisraelliidid said lahingus lüüa, vilistid jõudsid vallutasid vähemalt osa Ephraimi kuppelmaastikust. Sellistes tingimustest otsustasid Iisraeli hõimud, et neil on vaja kuningat. Sauli trooniletõusmise kohta on 3 erinevat lugu. Saul on viimane kohtupidaja, hõimuvanemad nõudsid nüüd kuningat „nagu kõigil teistelgi hõimudel“. Saul valiti, kuna ta oli pikk ja tugev ning tundus olevat sobiv rahvast sõtta viima.
    Esimene lahing – Micmashis – lõppes Iisraeli võiduga. Peagi sai vilistite sõjast partisanisõda, salavaritsuste ja üllatusrünnakutega. Kahjuks aga ei anna Piibel täpset ülevaadet edasisest sõjast vilistidega.
    Sauli tegevus Saamueli raamatu järgi:
    1 Sm 16-17 Taavet tuleb Sauli õukonda. On võimalik, et Taavet tuleb Sauli õukonda kõigepealt muusikuna . Tollal ülelevinud ebausu kohaselt oli muusikas vägi, mis kaitses kurjade vaimude eest. Siiski väidab 1 Sm 18:18, et ta oli juba tollal hirmuäratavallt osav sõjamees. Nii et ta võis Sauliga ühineda peamisels selleks, et teenida kuningat sõdurina. Õige pea pärast õukonda saabumist saab Taavetist Sauli sõjariistade kandja.Saul jäi oma sõjariistade kandjaga rahule ning tõstis ta üheks oma loomisjärgus oleva sõjaväe pealikuks. Taaveti jätkuv edu sõjaväljal tõi Sauli alamate hulgas palju poolehoidjaid, ehkki Piiblis liialdatakse tema edukuse ja populaarsuse kirjeldamisel. Nii saavutas Taavet Sauli kondakondsete soosingu. Saul andis aukõrgenduse T-le- viitab nende sõbarlikele suhetele.
    1 Sm 18-20 Sauli & Taaveti vahel tekivad pinged . Saulil tekkis kahtlus , et T püüab teda troonilt tõugata. See oli põhjendatud hirm, sest Taavet oli väga ambitsioonikas ja temast lähtuv oht, mida Saul tajus , oli ehtne . Saul oli sunnitud asuma rünnakule, kuni trumbid olid veel tema käes. Aga Taavet põgenes enne, kui Saul jõudis lasta ta kinni võtta ja hukata.
    1 Sm 21-27 Saul ajab Taavetit taga, kes põgeneb. Taavet põgenes Sauli eest Juuda kõnnumaale, kus kogus endasarnastest lindpriides kaaskonna. Ta organiseeris neist röövlijõugu ja käis asulaid röövimas.
    Sauli ja tema poja Joonatani lahingud vilistidega-13.-14 ptk- Dtr toob need välja, et valmistada ette Taaveti lavaleilmumist. Sauli kujutatakse neid lahingutes väga negatiivsetes värvides. Kangelasena esineb lahingutes mitte Saul vaid Joonatan . Ühes loos (14: 24-25) annab Saul rumala vande, mile tõttu Joonatan jääb äärepealt elust ilma. 13: 8-15 näitab Dtr Sauli eriti halvas valguses jutustuses temalt kuningaaus võtmisest (dtr omalooming). Jutustus lõppebmärkusega, et „Issand on leidnud enesele mehe oma südame järgi“, kellest saab Sauli asendaja (vihje Taavetile).
    Taavet kukutab Sauli. Taavet hävitab kaaleblase pealiku ja abiellub tolle naise Abigailiga- sai vara ja pealikuseisuse, allutab Juudamaa ja Negevi. Vilistidega head suhted. Taaveti liit vilistdega käis Saulile üle jõu ja ta sai lahingus nede ühendatud vägede vastu surma. Taavet omandas mitme läbikaalutud käigu tulemusena Sauli positsiooni. Taaveti valitsemisaeg kuningana (vilistide maal) kattus Sauli 5 viimase eluaastaga. Taaveti kasvav võim ja vilistidest lähtuv häda murdsid Sauli tähelepanuväärse sõjamehesüdiduse ning ta langes.
    1 Sm 28- 2 Sm 1 Saul saab Taaveti eemalviimase ajal lahingus vilistidega surma. Gilboa mäel. Krooniku omalooming: „ Nõnda suri Saul oma truudusetuse eest, mda ta oli osutanud Issanda vastu, selle päraast, et t aei olnud tähele pannud Issanda sõna, samuti sp, et ta oli nõud küsinud surnu vaimult ega olnud nõud küsinud Issandalt.
    2 Sm 2: 1- 5: 3 Taavetist saab Juudamaa ja seejärel Iisraeli kuningas.
    SIIN ON VEEL PARALLEELSELT SAMA LUGU SAULI TEGEVUSEST JA ELUST (LISATUD FAKTE JM, SOOVITAN ÜLE LUGEDA) :
    Saul oli benjaminlase Afiahi poeg. Saul oli noor ja ilus. “Ei olnud Iisraeli
    lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.”
    Taavet oli sõjas vilistitega silma paistnud ja saanud Sauli teise tütre, Michali, endale abikaasaks. Saul kadestas Taavetit järjest enam, süüdistades teda salanõu pidamises. Saul püüdis mitmel korral Taavetit tappa, mille eest viimane põgenes Juudasse ja sealt edasi vilistide aladele .
    Pole selge, kui kaua Saul valitses, ent me teame tema valitsusaja üldiseid poliitilisi ja majanduslikke tingimusi. 1. Saamueli 13: 19-22 kirjeldab talupoegade ja karjaste ühiskonda, kus raudtööriistad olid haruldased. Saul oli valitsusse kaasanud perekonnaliikmed: tema nõbu Abneri juhtida oli sõjavägi.
    Sauli valitsusaega on raske objektiivselt hinnata. Piiblitraditsioonis tundub ta kui tüüpiline „halb“ kuningas, kellel on vastandatud tüüpiline „hea“ kuningas Taavet. Seda vastuolu kujutatakse 1. Saamueli raamatu lugudes 16-27, ent need lood tunduvad ühekülgsed. Lood püüavad näidata, et Taavetil oli õigus mässata Sauli vastu ja otsida varjupaika vilistide territooriumilt. Ent juttudest ilmneb ka, et Saul sai vilistite rünnaku ajal Petlemmast tuge, mis näitab, et Saulil oli Lõuna-Jeruusalemmas mõjuvõimu.
    On võimalik, et sõjad moabiitide, edomiitide, kuningas Zobahi ja amalekkide vastu on Taavetilt üle kantud Saulile, kuna viimase kohta oli nii vähe informatsiooni. Tundub, et sellised sõjad on Sauli kodubaasist liiga kaugel, eriti et vilistide rünnakuoht oli suur ja Sauli armee oli halvasti organiseeritud.
    Seega on meil Sauli kohta vähe kindlaid andmeid. Ainus kindel asi on see, et Sauli tunnistati kuningana, et juhtida Iisrael sõtta vilistite vastu.
    Sauli „kuningriik“ ei olnud eriti suur: sinna kuulusid Ephraim, Benjamin ja Gilead, samuti ka väike osa Juudast ja Jisreeli Orust. Pealinna või palee asemel hoidis Saul oma telki Gibeahi väljadel. Sauli valitsusaeg ei jätnud arheoloogiliselt eriti jälgi. Väljakaevamised paikades nagu Izber Sartah paljastavad farme, väikeseid külasid või kultuskohti. Tundub, et Iisraeli olulisim paik Shiloh hävitati 11. sajandi keskel.
    Arheoloogilised leiud kinnitavad, et u 1000 aastat e.m.a oli Iisraeli ühiskond peamiselt farmerite ja loomatalitajate ühiskond korraliku keskorganisatsiooni ja administratsioonita. Elanikke oli ilmselt 50 000 ringis . Sauli traagilise surmaga lõppes tema valitsusaeg täielikus ebaõnnestumises. Iisraeli edasine vastupanu vilistitele tundus lootusetu.
    Iisraeli esimeseks kuningaks tuleb pidada mitte Sauli, vaid Taavetit. Tollasele Lähis-Ida monarhiatele iseloomulikud tunnusjooned (pealinn,bürokraatlik valitusaparaat,elukutselised sõdurid, haarem , läänisüsteem jm) Sauli ajal ei ilmnenud. Taaveti arvele kirjutatkse elanikkonna maksustamine ja sunniviisiline värbamine sõjaväkke.
    4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon.
    Taavet oli kuningas, kes ühendas Iisraeli ja Juuda, pealinaks sai Jeruusalemm , Taavet viis seaduselaeka sinna, et tähtsustada seda linna, enne oli see olnud vähetähtis. Kuid ühtset riiki ei olnud siiski. Taavetist saab alguse selline jutustus, kus ajalugu püütakse näidata loomuliku sündmuste käiguna, kuna alles siis saab ju jäädvustada ajalugu, kui inimeste poolt, kes seda läbi
    elavad leitakse see olevat tähendusrikas. Jeruusalemm oli asustatud küll ennem Taavetit, kuid oli
    väga väike linn. Arheoloogia aga ei tõenda VTs Taaveti ja Saalomoni suuri tegusid . Lugu räägib,
    kuidas Taavet viib oma seaduselaeka Jeruusalemma(2Sm 6-9), see on nii oluline ese, et tegi
    Jeruusalemmast ka kaugematel aladel asuvatel inimestele oluliseks. Selle laeka olemasolu võibki
    teha Jeruusalemmast sellise püha linna.
    Taavet lõi impeeriumi, küll aga ei ole vallutustest kusagil räägitud, ei Taavetit ega Saalomoni ei
    mainita. Mainitakse ainult lähedamate rahvaste jutustustes. Võib olla ka, et see riik, mille Taavet lõi
    oli väike ja võrdlemisi tähtsusetu ning mitte võimas. Tüüros jäi iseseisvaks, Taavet ei suutnud seda
    foiniikia linna vallutada, alles Aleksander Suur vallutas Tüürose. Taavet suutis kehtestada sellise
    võimu, et arami riigid oli vasalli seisuses, pidid makse maksma. Ammon jäi iseseisvaks riigiks,
    sõlmis personaaliooni lepingu Taaveti loodud riigiga. Taavet neljakordne kuningas- juuda kuningas,
    Iisraeli ja Jeruusalemma linna kuningas, Ammon.
    Moabist on leitud Meiša raidkiri, millest võib järeldada, et Moab pidi andamit maksma Taaveti
    riigile, Edomi puhul samuti. Vilistid samuti. Seal on jälgi suurtest purustustest ja lahingutegevusest
    just Taaveti ajal. 2 Sm 8, 16-18; 2 Sm 20, 23-26 nimetatakse vägede ülemjuhatajat. Palgaarmeepleetide
    ja kreetide( egeuse saartelt tulnud inimesed) vägi. Eelkõige vilistid. Taavetile saab omistada
    palgaarmee värbamise. Taavet kasvatas oma sõdalaste arvu, vilistite vasallina võttis ta üle nende
    sõjatehnika. Taavet laskis end integreerida kaanani linnriikide süsteemi, sai oma linna feodaalseks
    valitsejaks ning õppis kaanani-vilisti sõjatehnikat.
    Teoülem- 2Sm 20- 24 sunnistöö, vabad inimesed tegid, kes kutsuti teid ehitama vms. Õiglust teostab
    Jahve ja preestrite abiga saab lahendada probleeme. Taaveti nõuandja- võis olla auamet. Kuninga
    sõber- amet. Taaveti tülide ajal Sauliga olid osad preestrid Taaveti poolele asunud , mis annab
    võimaluse oletada, et Taavet andis sellel preesterkonnale teatavaid lubadusi tuleviku suhtes. Oma
    „liidu“ läbi Joonataniga ning sobingu teel Noobi preestritega rajas Taavet endale võimupositsiooni.
    Taavet oli esmajoones ja primaarselt juudalasena Juuda kuningas ja sai selleks oma isikliku
    palgasõjaväe tõttu.
    5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus ( McKenzie)
    Taaveti edu oli järjekindla võimupoliitika tagajärjeks. Taavet oli vahendite valimisel valimatu, seda
    näitab seegi, et endine palgasõdurite pealik Sauli juures läks üle vilistite juurde. Vilistite silmis oli
    Taavet ilmselt mees, kes oli neile kasulik, kes talle rohkem maksid. Taavet sai muistste kaananivilisti
    feodaalsüsteemi raames isandaks linna üle koos pärilike õigustega sellele. Sellega saab Taavet
    liikmeks. Vilistite vasallina võis ta üle võtta nende sõjatehnika. Taavet korraldas oma jõuguga
    Siklagist mitmesuguseid rüüsteretki, seejuures pettis ta oma lääniisandat Askist. Ta tappis kõiki
    tunnistajaid, kes tema pettust ja valesid võisid paljastada. Rüüstas palju. Peale lahingut vilistite ja
    Sauli vahel, kui pea kogu Sauli järglaskond tapeti valisid Juuda mehed Taaveti kuningaks.
    Rahumeelne vahekord põhja ja lõuna riigi vahel ei olnud kuigi kauaks mõeldav. Taavetile ei olnud
    kuningavalitsus Juuda üle lõppeesmärgiks, vaid vaheetapiks. Säilinud teadete kohasel tekksiid varsti
    ka kokkupõrked Taaveti ja Jisbaali(Sauli poeg) riikide vahel (Põhja ja Lõuna valitsused, riigi osad). Otsustava tähtsusega Taaveti riigile oli
    Jeruusalemma vallutamine ja riigi pealinnaks ning kultuskeskuseks tegemine. Taaveti valitsusaega
    täitsid sõjad. Koondteade nendest on kokkuvõtlikult 2 Sa 8. taaveti riik vajas välispoliitiliselt
    kindlaid piire , seepärast tuli teha naaberriigid sõltuvaks Iisraeli kuningast . Seetõttu vallutas Taavet
    Moabi, rohkem vaeva nõudis Ammon. Oleks olnud kerge Ammonit lüüa, kui nood ei oleks appi
    kutsunud oma Süüria naabreid. Taavet tegi suure osa armamite aladest enda riigist sõltuvateks,
    seega nüüd oli Ammon kaitsetu Taaveti vägede ees. Taavet sai Ammonlaste kuningaks.
    Taaveti ajaloolisus: (McKenzie põhjal) – Väljaspool Piibli lehekülgi ei leidu Taaveti kohta kuigi
    palju konkreetset informatsiooni. Teda ei maini ükski muistne raidkiri. Sellest ajastust pärinevate
    kirjalike ülestähenduste suhteliselt vähese arvuga ongi võib-olla seletatav , miks ei leitud nii pika aja
    jooksul neist ühtki viidet Taavetile. Aga 1993. a suvel ilmus Taaveti nimi siiski välja ühes
    raidkirjas, see viis selleni , et avaldati teiste raidkirjade uudsemad tõlgendused. Järelikult ei vasta
    eelnevalt öeldud väide tõele, et Taavetit ei maini ükski raidkiri. Sellel muistste Daani linna steeli
    tükil oli kirjutatud DWD, mida loetakse David. Nimi ei seisnud seal üksi, vaid oli osa pikemast
    sõnast, mid aon võimalik tõlgendada, kui „Taaveti koda“ või „ Taaveti sugu“. Samas võib see ka
    tähendada jumal Dodi pühakoda, kuna ei ole piisavalt konteksti säilinud. Leiti veel kaks
    sambatükki. Mis tõestavad, et Taavet ei ole väljamõeldis. Juudamaale ja selle valitsusele pani aluse
    Taavet. Kuigi Tel Daani raidkiri ei tõesta veel, et Taavet oli ajalooline isik, kuigi see tundub siiski
    olevat tõenäoline. Leiti veel Meesa steelil raidkiri. Kui seal liita raidkirjale Piibli kinnitused , siis
    võime piisava kindlusega oletada, et Taavet oli ajalooline isik.
    Taaveti Jeruusalemm: kuna Jeruusalemm on ka kaasajal asustatud, siis ei saa seal väljakaevamisi
    suvalises kohas korraldada, et mingit tõestus materjali leida. Sellest piirkonnast „Taaveti linnast“ ei
    ole ühtegi leidu tulnud, mida Taavetiga saaks seostada . Arheoloogid on mõnikord öelnud, et kui
    Piibel ei tooks ära Taaveti ja Saalomoni nimesid, siis oleksid nad ise sunnitud need tegelased välja
    mõtlema.

    6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus.
    Saalomon oli üks kuningas Taaveti poegadest. Tal oli vend Absalon, kes sõdis Taaveti vastu. Osa
    õukonnast pooldasid teda, teised Saalomoni. Saalomon valitses algselt riiki koos oma ema
    Patsebaga, oma vennale andis algselt armu , kuid hiljem tappis ta. Saalomoniga on seostatud suurt
    majanduslikku, vaimset ja kultuurilist õitsengut. Vallutustest tema puhul ei räägita, hoidis Taaveti
    poolt saaadud ala. Saalomoni valitsusaeg oli suhteliselt rahulik, kui välja jätta algus - Saalomon
    kõrvaldas troonile asudes vaenlasi ja neid, kes olid Taaveti vastu sõdinud. Preester Abjatari, kes oli
    Saalomoni vastu, ta pagendas. Sisepoliitiliste vastaste vastu oli Saalomonil rohkem edu, kui väliste
    vaenlaste vastu.
    Räägitakse, et tema õukonnas oli palju võõramaalastest naisi. Kuid Egiptus võttis teisi rahvuseid
    naisi vastu, kuid enda printsesse ära ei andnud. Olevat olnud 1000 naist, 700 peanaist ja 300
    liignaist- tuhat on aga liiga ümmargune arv. Moabist ja Ammonist pärit naistele lasi ta püstitada
    templid. Me ei tea, mis seisus oli Jahve usk ja religioon Saalomoni ajal, kas oli Ainult Jahve või
    mitme jumala kummardamine ?
    Saalomon ehitas templit, foiniiklaste kaudu sai materjali ja jõudu. Tempel ehitatud foiniikia
    arhitektide poolt. Saalomoni poolt ehitatud templit ei ole tänaseks üles leitud, vb et see on kusagil
    asustuse all, või Roomlased hävitasid selle täiesti. Saalomon püstitas Jeruusalemma oma lossi ning
    sellega ühendas ka templi.
    Seeba kuninganna külaskäik 1Kn 10, 1-13 Araabia kuninganna külaskäik, šhaaba/šheeba.
    Ajalooliselt ei ole väga tugevalt argumenteeritud. Sellal kui Saalomon valitses, ei olnud ühtegi
    naisvalitsejat. Alles 8. sajandi II poolel räägitakse. Selle jutuga taheti lihtsalt näidata, et kui kuulus
    oli Saalomon ka kaugemal enda maast. Samuti Saalomon ega Taavet ei kirjutanud ühtegi neist raamatutest, mis neile omistatud on.
    Saalomoni aega paigutatud ümberkorraldused: suur ehitustegevus. Megiddo palee jääb küll
    Saalomoni järgsesse aega. Ka suured hobusetallid jäävad hilisemasse aega. Veel sõjaväe
    ümberkorraldamine. Uuenduseks , et Saalomon lisas sõjaväe korpuse sõjavankrile. Kabineti
    nimekiri 1 Kn 4, 2-6. Veel sai tähtsust juurde merekaubandus. Akaba lahe ääres lasi Saalomon
    rajada Esjon- Geberi sadama. Ulatuslikud kaevamised on seda Vt andmeid kinnitanud. Saalomon
    pühendus väga ka riigi sisemisele korraldamisele. Iisrael oli jaotatud 12 maakonnaks, see pidi
    hõlbustama maksu kogumist.
    Peale Saalomoni surma nimetatakse riikide lahknemist, kuid kuna polnudki üht riiki, siis ei saa seda
    nii nimetada- personaaluniooni mitte uuendamine.

    7. Personaaluninooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani.
    Kui Saalomon peale 40-aastast valitsusaega suri, sai tema järeltulijaks tema poeb Rehabeam(1Ku 11.43). Ilmselt võeti Rehabeam Jeruuusalemmas ja Juudas vastu tõrkumatult. Põhjas oli lugu teisiti, seal oli probleeme juba Saalomoni ajal. Jerobeam oli pärast Saalomoni surma pöördunud kodumaale Põhja-Iisraeli tagasi ning võttis enda peale selle riigi huvide esindamise. Rehabeam peab hakkama pidama läbirääkimisi Iisraeliga. Jeruusalemm kuuletus talle kohemaid, Iisraeliga pidi aga pidama läbirääkimisi, pidi selleks ekstra sõitma Seekemisse, Iisraeli vanasse kultuskeskusesse. Jerobeami osavõtt neist läbirääkimistest pole tõenäoline. Läbirääkimisteaine: Iisrael nõudis kergendusi maksude ja töökohustuste osas, mis haakub endas Iisraeli kuningavõimu olemuse. 1Ku 12.7 järgi peab kuningas rahvast teenima, sellele on rajatud alamate kuulekus. Viimselt on selle desideeriumi aluseks kujutlus karismaatilisest juhist ja vabastajast. Kui Rehabeam oma nooremate nõuandjate soovil – ja vanemate nõunike soovi vastaselt – esitatud tingimused tagasi lükkas, oligi toimunud Põhja ja Lõuna eraldumine aastal 926. Uuesti kõlas loosung , millega Seeba juba varemalt oli alustanud ülestõusu Taaveti vastu: “Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas!“(12.16) Asi ei piirdunud vaid protestisõnadega, vaid Rehabeamile tehti ka atendaat, millest kuningas pääses, kuid üks tema ametnikest sai surma. Seejärel tõstis Iisrael endale kuningaks Egiptusest tagasipöördunud Jerobeam I.
    Benjamini suguharu kuulub arvatavasti Juudale, seega Rehabeamile, selle üle on palju segadust tekitatud.
    On mõistetav, et mõlema riigi ja nende valitsuste vahekord hiljem polnud kuigi sõbralik. Rehabeam ei ole teinud tõsist katset kaotatut tagasi saada.
    Usaldusväärne on teada, et Rehabeami ja Jerobeami I vahel oli kogu aeg sõda, nagu ka nende järetulijate vahel. Kuigi Juuda ei proovinud relvajõul alistada Põhjariiki ning jõuda personaaluninoon taastada, nagu Taavet varemalt kord teinud juba oli. Rehabeam sõdis pidevalt selleks, et saada enda kätte Benjamini alasid. Iisrael pretendeeris sellele territooriumile, sest Benjamin oli muistsest ajast saadik olnud Iisraeli suguharu. Juuda aga tahtis liita endaga Benjamini alasid, sest riigi lõhenemisest saadik oli Jeruusalemm kaotanud keskse geograafilise asendi ning paiknes nüüd Juuda suguharude maade põhjapiiril. Kuningas Basa(Baasha)? sel ajal Põhjariigis. Benjamini maavalduste annekteerimine pidi viima pealinna riigipiirist kaugemale. Näib, et Rehabeamil oli oma taotlustest ka edu. Alaline sõda mõlema kuninga vahel, millest pärimus kõneleb, käis selle piiriala pärast ning toimus sellel territooriumil. Rehabeam võis veel mõnda aega ammutada jõudu päritud varadest ja oma isa Saalomoni sõjalisest potensiaalist. Sellega on seletatav tema sõjaline edu. Rehabeam kindlustas oma riigi läänepiiri ka vilistite vastu, kes peale Juuda ja Iisraeli eraldumist olid jälle muutunud iseseisvamateks. Juuda ja Iisraeli eraldumine tõi mõlemale riigile kaasa välispoliitilisi tagajärgi. Taavet ja Saalomon olid olnud ka Ammoni kuningad. Põhjariigi lahkulöömisega katkes ka juba puht geograafiliselt ühendus Juuda ja Ammoni vahel. Tuleb arvata, et käsitletavate sündmustega – kui mitte varem – katkes Taaveti koja valitsus Ammoni üle. Olemasolevate allikate nappuse tõttu tuleb teha järeldusi hilisema aja andmetest lähtudes, Assuri kuningas Salmanassar III ühest raidkirjast, mis käsitleb Assuri sõjaretke Süüriasse aastal 854. On näha, et sel ajal valitses Ammonis juba kuningas. Sama käib ka veel kaugema Arami territooriumi kohta. Damaskus oli saanud iseseisaks juba Saalomoni ajal. Nüüdsest kujunes Damaskuse ümber aina tugevnev Arami riik, mis mitmete põlvede vältel oli olnud tugevaks ohuks Iisraelile. Moabi ja Eedomi maadel esialgu olulisi muudatusi ei toimunud.
    [Nagu Põhi ja Lõuna oli varemalt erinevalt arenenud, nii ka Juuda ja Iisraeli riigid arenesid oma rada. Juudale ei tähendanud sisepoliitiliselt peaaegu mitte midagi peronaaluninooni katkemine. Jeruusalemm oli pealinn ja oli ka edaspidi ning peale Benjamini alade annekteerimist paiknes ta ka mingil määral riigi keskel. Jeruusalemm oli ka kultuskeskus ja jäi selleks. Kindlasti oli selle kõrval ka teisi pühamuid, siiski Jeruusalemma templil oli eriasend. Seal seisis laegas , mis sümboliseeris Jahve ligiolekut ja kaitset ning mis paljude meelest seda ka tagas. Kõige tähtsam stabiliseeriv faktor oli aga Taaveti dünastia. See valitses peaaegu katkeatult linna ja riigi lõpuni a. 586. Kuningas, kuninglik pühamu ning Jahve kui kuniga isa ja oma rahva Jumal – see oma ajal nii iseenesest mõistetav kujutluste kompleks oli väga stabiilne tervik. Ehkki rahvusvahelisest suurriigist oli saanud väike riik, kadusid Iisraeli lahkulöömisega personaalunioonist sisemised pinged. See avaldus Juudale esialgu positiivselt. Riigi lõhenemisele järgnenud aastakümned olid tervikuna üsna hea aeg.]
    Kui Juuda kuningas taotles peamiselt uue riigi konsolideerumist sisemiselt ja välimiselt, siis Põhjariigis oli esmaseks ülesandeks luua üldsegi riik kui selline. Riigi uuesti organiseerimisel kasutas Jerobeam I muidugi administratiivalaseid eeltöid, mida olid teinud ka Taavet ja eriti Saalomon. Aluseks sai võtta varasema, maksustamise huvides loodud jaotuse maakondadeks. Vaja oli nii mõndagi uut tarvis luua. Seni oli riigi poliitiliseks ja religioosseks keskusesks olnud Jeruusalemm, mis nüüd jäi teise riigi maa- alale . Põhjariigi puuduliku konsolideerumise märgiks on uue pealinna kauaaegne otsimine. Esialgu oli Jerobeami residentsiks Seekem Efraimi mäestikus (1Ku 12.25). Siin oli ta ülendatud Iisraeli kuningaks ja siin oli muistsest ajast olnud Iisraeli keskus. Aga Jerobeam ei jäänud Seekemisse, vaid peagi ehitas ta uue residentsi Ida-Jordaaniamaale Penueli, Jekkobist pisut põhja poole ja lääne poole Mahanaimist, kus oli valitsenud Sauli poeg Jisbal. Residentsi üleviimist Transjordaaniasse seostatakse tavaliselt vaarao Sosenk I sõjaretkega. Sosenk I – VT Siisak – oli endine palgasõdurite pealik.
    Nagu polnud pikka aega kindlat pealinna, puudus ka dünastlik traditsioon. Sageli on arvatud, et erinevalt Juudast, on Iisraelis kuningavalitsus tugevamini mõjutatud vanadest karismaatilise juhtimise kujutlustest: kuningaks saab see, kelle prohvet on selgeks designeerinud ja keda rahvas on kuulutanud kuningaks. On võimalik, et mingil määral ja vahel on säärased traditsioonid ja kujutlused Iisraelis mõjuvad olnud. Aga tuleb mõelda ka sellele, et Iisraeli kuningas Jerobeamist peale püüdsid määrata oma poegi järeltuijateks, ja et reeglina järgnesid neile troonile ka nende pojad. Dünastlik printsiip oli kahtlemata olemas, kuid seda rikuti ikka ja jälle. Sagedad kuningate tapmised – Iisraeli 19 kuningast mõrvati mingitel põhjustel 8 – ja sagedased dünastiate vaheldumised ei lasknud riigil õitsele puhkeda. Juuda poolelt vaadatuna võis näha, et Iisraelil nagu lasuks Jahve needus .
    Põhjariigil puudus ka kuningale kohane kultuskeskus , nagu oli seda Jeruusalemma tempel Juudas. Et Jeruusalemma pühamu oli olnud tähtis kogu Iisraelile, pidi nüüd Jerobeam oma riigi territooriumil rajama Jeruusalemma omaga võrdväärse pühamu. Ainsaks põhjuseks polnud seejuures konkurents Jeruusalemmaga. Et põhja poolsed suguharud peale loobuist personaalunioonist üldse tõstsid Jerobeami kuningaks, näitab, et siin oli juba välja kujunenud riiklik eneseteadvus , mis ei saanud enam toime tulla kuningata. Sellega koos oli tekkinud arusaam, et kui kuningas rajab endae lossi ja templi, rajab ta ka kuningkliku templi, mis on ühtlasi ka riiklikuks pühamuks. Jerobeam rajas kuningliku Jahve-pühamu Beetelis ja Daanis (Dothan)(kui see pärimus ikka tõele vastab). Kui Jeruusalemma templi sümboliks oli laegas, oli siin selleks „ vasikas “, st noor härg(härjad tähendavad häbistavat ebajumalateenistust, kihutavad rahvast taganema Jahvest). Beeteli ja Daani valikul sai Jerobeam toetuda kõige vanematele pärimustele. Beetel oli olnud juba enne Iisraeli suguharusid enam kui lihtsalt lokaalpühamu , sama käib ka Daani kohta põhjas. Tuleks uskuda , et Jerobeam valides Beeteli ja Daani ja härjakuju, tahtis toetuda vaid vanadele traditsioonidele. Igaljuhul polnud eesmärk Jahvet kuldvasikaga asendada .
    Kui Jeruusalemmas oli Saadok ja sadokiidid kuninglikeks preestriteks, olid Beetelis Jerobeami poolt privilegeeritud preestriteks aroniidid. Aaroni kujus, kes Pentateuhis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #1 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #2 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #3 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #4 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #5 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #6 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #7 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #8 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #9 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #10 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #11 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #12 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #13 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #14 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #15 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #16 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #17 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #18 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #19 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #20 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #21 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #22 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #23 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #24 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #25 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #26 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #27 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #28 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #29 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #30 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #31 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #32 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #33 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #34 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #35 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #36 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #37 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #38 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #39 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #40 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #41 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #42 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #43 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #44 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #45 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #46 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #47 Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks #48
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor imaheartbeat Õppematerjali autor

    Lisainfo

    pealkiri ütleb kõik
    iisrael , usund , taavet , hellenism , palestiina

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Globetrotter profiilipilt
    Globetrotter: Hea lisamaterjal eksamiks õppimisel.
    23:42 12-05-2012


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused
    20
    pdf
    Antiikkirjanduse kordamisküsimuste vastused
    46
    pdf
    Vanaaja konspekt kaartidega
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    116
    doc
    Vanaaeg
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    76
    rtf
    Vana-Egiptus
    19
    docx
    Vanaaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun