Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. 5.6 HANNUKA Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud. Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama
SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Laekast tuuakse välja toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. HANNUKA Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Hannukal meenutatakse õli-imet ja selle mälestuseks süüdatakse igal aastal 9- haruline küünlajalg minoora. Hannukat peetakse enamasti ajal, kus enamus maailma tähistab jõule, detsembris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA Varakevadel peetav Tu Bishvat ei ole otseselt seotud usu ega ajalooga
jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. Juudi tähtsamad pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST HANNUKA - Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris. TU BISHVAT - PUUDE PÜHA PURIM - VABANEMISE PÜHA PAASAPÜHA - Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. HOLOKAUSTI PÄEV MÄLESTUSPÄEV ISESEISVUSPÄEV LAG BA-OMER NÄDALATEPÜHA Muidugi ei taha keegi meelde tuletada, seda mis toimus juutidega II MS ajal, süütute inimeste tapmine tohutul hulgal, väga ränk genotsiid juutide vastu mitmetes Euroopa riikides (Poolas, Saksamaal, Itaalias jne)
Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. Hannukal ehk templipühitsemise pühal ei meenutata juutide sõjalist edu kuna juudi usk ei luba pühitseda lahingu võitu, kus langesid inimesed. Süüdatakse 9-haruline küünlajalg - minoora (iga päev lisatakse üks küünal, üheksas põleb pidevalt, sest sellega läidetakse ülejäänud).
(Juudi kalendri järgi algab ööpäev õhtul pärast päikeseloojangut. Eelneva õhtuga algab ka laupäev. Sellel päeval juut ei tohi võtta ette mingeid töid, mõelda tööasjadele ja planeerida midagi tööga seoses. Seda päeva peab veetma pere ringis, laste ja lähedaste seltsis.) · Pesahh - vabaduspüha, mis meenutab pääsemist Egiptusest, kus juudid olid Egiptuse vaarao orjad · Shavout - annetuspüha Ajaloopärimuslikud tähtpäevad · Hannuka - valgusepüha; rõõmus püha, mis tähistab Jerusalemma templi vabastamist 164.a. e.m.a · Tu bi-shvat - puude uusaasta · Purim - pääsmisrõõmupüha · Tisha be-Av - leinapäev Kaasaegset tähtpäevad: · Katastroofi ja sangarluse mälestuspäev - aprilli lõpus või mai alguses tähistatav päev kannab rahvuslikku leina: mälestatakse Katastroofi aastatel hukkunud Euroopa juutkonda
Simhat Tora järgneb koheselt Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. See on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega. Laekast tuuakse välja Toorarull, juutide suurim aare. Auväärt mehed hoiavad seda süles ja tantsivad. Igaüks püüab rulli kallihinnalist katet suudelda või vähemalt kätega puudutada. HANNUKA Hannuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte Toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. 2.sajandil eKr. oli Kreeka kultuuri õitseaeg. Tasapisi hakkasid juudid seda kultuuri omaks võtma, kuid oma monoteistlikust usust juudid ei loobunud. Siis tuli võimule Süüria kuningas Antiokos IV Epifanes, kes otsustas hävitada juudi rahva oma religioonist loobumise kaudu. Kõikjale seati üles ebajumala kujud ja sunniti juute neid kummardama
SIMHAT TORA - RÕÕM KÄSUÕPETUSEST SimhatTora järgnebkoheseltSukkotileja sel päevallõpebTooralugemiseaastane tsükkel. Tooraon jagatudnädalatejärgi võrdseltviiekümnekaheksosaksningsellest päevastalgabtaasuustsükkel.Seeon suurrõõmupüha.Lapsedtulevadsünagoogivärviliste lipukestega.Laekasttuuaksevälja Toorarull, juutidesuurimaare.Auväärtmehedhoiavad sedasülesja tantsivad.Igaükspüüabrulli kallihinnalistkatetsuudeldavõi vähemaltkätega puudutada. HANNUKA Hannukaon üks rõõmsamaidpühasidjuudi kalendris,kuid sellepidamiseleei pannudalust mitteToora,vaid hoopisüks sündmusjuutideajaloos.2.sajandil eKr. oli Kreekakultuuri õitseaeg.Tasapisi hakkasidjuudidsedakultuuri omaksvõtma,kuid omamonoteistlikust usustjuudidei loobunud.Siis tuli võimuleSüüriakuningasAntiokosIV Epifanes,kes otsustashävitadajuudi rahvaomareligioonistloobumisekaudu.Kõikjale seatiüles ebajumalakujudja sunniti juuteneidkummardama.Keelati Tooralugemine,sabatija
peamiselt paasapühade ajal), kuid ei peeta lapselt kinni ortodoksse judaismi loitumisettekirjutustest. Teatavasti fikseerivad need, mis looma või linnu liha toiduks kasutada (kosser), kuidas loomi tappa, kuidas toimida haige või vigastatud loomaga, kuidas liha töödelda 9 ning milliseid toiduaineid koos kasutada. Perekondlikus ringis ei tähistata juudi kalendripühi, olgugi et sabat, hannuka ja paasapüha seda eeldaksid. Emakeel Eesti juutide puhul on tihtipeale võimatu öelda, mis on nende emakeel. Keeleline assimileerumine on toimunud üldiselt vene keele kasuks ja ka teiste juutidega suhtlemiseks valitakse sageli vene keel. Paljud Eesti põlisjuudid nimetavad emakeeleks jidisit, ka siis, kui keeleoskus on vähene või koduseks keeleks mõni muu keel. Eestisse hiljem saabunutel (st enamikul) on emakeeleks vene keel ja jidisiga neil enamasti side puudub
Mezuza väike karbike, mis kinnitatakse tubade ja majade uksele. Kombeks on seda puudutada. Neil pole wc-ja vannitoa ustel. Sabat reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni; puhkepäev, ei tohi ühtegi tööd teha. Süüdatakse kaks sabatiküünalt. Sel ajal midagi ei toimu, ühistransport ei sõida. Kui peab rikkuma, siis peab, aga püütakse seda vältida. Kalender ja pühad 5772 = 3761 + 2011 (29.09.2011-16.09.2012) Hannuka valguse püha (jääb jõulude aega) ja Pesah (paasapüha) jääb lihavõttaega. Eluring: · Sünd ja nime andmine(enamasti tähendavad nimed midagi) · Brit milla -ümberlõikamine - 8. päeval pärast poisslaste sündi(kõik ei tee) · Bar mizwa poistel; n-ö täiskasvanuks saamine; siis hakkavad kehtima kõik kohustused jne · Bat mizwa tüdrukutel sümboolsemalt; tehakse pidu
jõuna. Lisaks makedoonia sõjal ja pol jõud hakkas alla käima, nad olid seni sel riigi olulisimad liitlased olnud(aitas kaasa ka sel riigi lagunemisele) a-l 168 makabite riigi lõpp lahingus, riigist mood 4 aut ??? piirkonda vms. Mak ülestõusu lõpp- 14 dets 164 pühitseti tempel uuesti sisse (puhastusriitus 1 mak 4:36-59, 2 mak 10:5- 8). 8haruline menoraam legend makvõitlejad vajusid templisse, leidsid õlilambi, millest pidi jätkuma 1ks ööks, aga jätkus imekombel 8ks ööks hannuka. Eesmärk saavutati, Akra jäi püsima, templi sees lubati teha religioosseid toiminguid. Ülempreester Menelaos lasti hukati. Algas makkabite valitsusaeg. Makkabite dünastia valitsusaeg Täpselt ei tea, kui suur ala neil oli ja kuivõrd nad seal valitseda kuningatena said. Esimesed ei võtnud kun tiitlit, alles mõnekümne a pärast. Mündileidude järgi saab oletada, et siiski mingi võim neil oli. Pärast
annaabi.ee 
