8. Kes oli järgmine isik? a)Empedokles- kreeka filosoof, tema õpetuste järgi koosneb kogu 4juurest: vesi, maa, õhk ja tuli b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus. filosoofia eesmärk on saada teoreetiliselt aru maailmast. filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus
ROOMA KIRJANDUS Romulus ja rooma linn 753 eKr IIIsaj keskpaik Ladina keel Helleniseerumine e kreekastumine Kreeka kirjandusest roomlaste algupärane kirjandus Kirjanduse ajajärgud: Kirjanduseelne Rahvaluule põhizanrid, pidustused, rituaalid draamamängud, Atellaan-põhiline draamazanr sisult komöödia Arhailine (3-2saj eKr) samastumine kreeka jumaltega (jupiter,mars, venus..) rooma õigus: 12 tahvlit(1 rooma sedusekogu, sellel põhineb rooma õigus), kaptoolium(küngas rooma
Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud
Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus
salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid
Senatis oli 300 liiget Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 21. Kirjelda Rooma religiooni. vanad etruski päritolu jumalad, rooma jumalad, vallutuste käigus sissetoodud jumalad. kreeklaste jumalakujud. Toimus rooma usundi sujuv helleniseerumine. Keisreid Jumalikustati 22. Rooma haridus Lapsi kasvatas pere. Õpeteti sõjalisi teadmisi. Rikkamad pered harisid lapsele õpetajat. Tihti lapsi saadeti Kreekasse juurde õppima. Retoorikat Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 23. Rooma linna objektid foorumja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. Panteon – kõigi jumalate tempel; 2
2. epikureism Epikuros teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega 3. stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline rahu - Zenon seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga
tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 8.Vaaraokuju-enamasti seisid väärikalt ja sirgelt, käed küljel ja üks jalg teisest veidi ees. 9.Egiptuse piltkiri-hieroglüüfid, teadlased desifreerivad siiamaani.(Wikipedia) 10.Nofretete-vaarao Amenhotepi abikaasa, tema nime võiks tõlkida kui ,,ilus, täiuslik", on mõjutanud isegi kaasaegset iluideaali. Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2
lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis
Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel.
2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks
sündmused (ülepreestri poja äraajamine Nehemja poolt vrd Neh 13.28). Usutav võiks Josephose juures olla ainult see,et Aleksandri ajal võidi rajada samaarlaste tempel. Pühaks kirjaks peavad samaarlased ainult Pentateuhi. See ei saa olla omandanud lõplikku kuju Babüloonia eksiili tõttu- enne ca 400. Seegi kaalutlus viib Samaaria skisma enam-vähem Aleksandri aega. Sõjaäekoloonia asustamine Samaariasse ning sellega kaasnev linna kiire helleniseerumine oli põhjuseks, et Samaaria Jahve-usulised ringkonnad ehitasid igivana ja rohkete pärimustega seotud Seekemi pühamu lähedusse omaenda templi." LISAKS: Hellenism. Üldiseloomustus. Vanaaja konspektist. Hellenism tähistab perioodi Alex Suure sõjaretkest kuni Vahemere idaosa langemiseni roomlaste võimu alla. Per alguseks kujunenud suured riigid mõlemal pool: Rooma domineeris Itaalias, hellenistlikud riigid ida pool. Järk-järgult Rooma neelas need riigid alla
Kreeka: · 1) Arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; · 2) Klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; Juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. · 3) Hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; Hellenistlik luule. Theokritos ja Kallimachos. · 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma: · 1)Arhailine ajajärk (VI-IV eKr); 1) Kirjanduse alged (? 241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr);
10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Vana-Kreeka: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel
alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes).
4) Lünktest, väike tekstijupp märksõna puudu (õige termin või vaste). 5) Valiktest (kas antud väide on õige või vale) 6) Süstemaatikud. tunnetuse astmed. kuidas erinevatel onimestel on (RAAMAT lugeda kuidas gootil oli, kuidas kirkel) 7) Filosoofia määratlemine,põhiprobleemid, tunnetuse erinevad võimalused, (vundamentaalne osa) 8) Juudi temaatika- nt antisemitism, vanast testamendist, hellenism (tunnused, rooma helleniseerumine) 9) mõtlemistüübid prantsuse (ratsionalism), inglise (empirism) ja saksa (tetailiseeritus) 10) Platifitseerimine, verifitseerimine, paratita?!?! Popper, Kuuni (KAASAJA FILOSOOFIA) 20
Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk 8. 5. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 4. 1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356 323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus
täiendust. Kuid sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujundati Vahemere rannikult Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Kõige selle tulemuseks oli Vahemere rannikuala süvenev helleniseerumine 3. sajandi jooksul. Sisemaal ja kaugemal ida pool püsisid, vähemalt 59 maapiirkondades, vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas kõikjal kreekapäraseid jooni. Kuningate rajatud uutes linnades olid kreeka keel ja elulaad algusest peale valitsevad. Erinevaid murdeid kõnelevad kreeklased ja makedoonlased segunesid
annaabi.ee 
