Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja...................................................................................................................
Sisekorra ja ohutuse nuded t petuse tunnis 1.Sisekord 1.Tundi alustab ja lpetab petaja 2.Tundi alustame ja lpetame organiseeritult,tlotta sisene petaja loal. 3.Tta sinule ettenhtud tkohal ja vta kaasa ainult vajaminevad ppe vahendid. 4.Td alusdades kontrolli tkoha ja triistade korrasolekut,puudumidest teata petajale. 5.Triistu kasuta ainult neile ettenhtudtks ja on keelatud tvahentite tahtlik lhkumine. 6.Lppetanud t,korrasta tkoht,puhasta tvahendid ning aseta need ettenhtud kohale. 7.Korrapidaja koristab klassi ja kontrollib tvahentite korras olekut. 2.Ohutus nuded 1.Tpetuse tunnis kanna sobivat riietust ja peakattet. 2.Ei tohi kanda rippuvaid esemeid. 3.Tpinke ja triistu ei tohi kasutad petaja loata. 4.Tpingil ttades kasuta kaitsevahendeid nagu nt:prillid,mask,ekraan,kindad. 5.Ttamisel kasuta ainult ohutuid t vtteid 6.Keelatud on lahkuda oma tkohalt ilma mjuva phjuseta ega petaja loata. 7.Triista purunemisest ja tpingi ...
eelarve eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks, defitsiidiga eelarve eelarve, milles kavantatavad kulud on suuremaad kui eeldatavad tulud, ühishüve teenus, rajatis, õigus vms, mille olemaolu on kasulik kõigile õhiskonna liikmetele, sotsiaalmaks maks, mida tööandja peab maksma riikliku pensionifondi j haigegassase igalt väljamakstud palgalt 33% (otsene maks), tulumaks maks, mida võetakse üksikisiku või ettevõtte tulult 21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik,...
Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395
ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused
ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused
Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses.
Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks,
Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest. Et oma töökoda rajada pidi olemas olema oma tööruumid ja tööriistad ning pidi valmistama piisavalt head tööd, et see sobiks. Käsitöölistest tekkisid tsunftid. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Linnas elu oli erinev. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja muud sellist. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks,
Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust. Kummad olid sinu arvates olulisemad (sarnasused või erinevused)? Põhjenda. Sarnasused armulaual jagati veini ka ilmalikele toetajatele. Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse
Nimetatud matmise kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistu haldaja. Surnute ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistute haldaja loal ja tema poolt määratud ajal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. Kultuurimälestiseks tunnistatud matmisplatside peale ei maeta. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale. Kalmistu sisekord Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. Keelatud on: hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste- ja rajatiste kahjustamine, samuti lillede, puude ning nende okste murdmine, kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitteettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil. Kalmistul sõitmine keelatud (v.a ratastooliga) kalmistu haldaja loata. Kalmistu territooriumil loomadega viibimine haldaja loata keelatud
Kõige madalm oli tertia sellele järgnesid secunda ja prima. Iga klass jagunes veel kageks osaks: väikeseks ja suureks jaoks. Klassikursused kestisid ühe aasta ja õpiti saksa keeles. 1806. aastal määras kuraator F. M. Klinger kindlaks, mida ja millise nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada. Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele, -kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja pärastlõunal kella 14-17ni. Kolmapäeviti ja laupäeviti olid pärastlõunal ainult joonistamise ja ilukirja tunnid. Gümnasistidelt nõuti sisekorraeeskirjade tundmist ja täitmist. Nad pidid õpetajaid austama ja kuulekad. Sõnakuulmatuse, lugupidamise ja laiskuse eest karistati karmilt. Igas klassis seati sisse päevaraamat, kuhu
toiminguis Temast sõltuda. 3) Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. 4) Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. 5) Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. 6) Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. 5) Vastuväited- argumendid
Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele.
8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-
viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid-roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse. Osa linnu sai munitsiipiumi staatuse e elanikud said rooma kodakindsuse ja linn säilitas kohaliku omavalitsuse. Provintsid said keisririigi ajal raamoa võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest. Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund
kirjeldati kui õpihimulist ja teotahtelist inimest. Töötaja tuli esimesel päeval tööle ja selgus, et ta ei saa mitte kuidagi hakkama. Kui oli vaja kassas olla ja kliente teenindada, siis läks töötaja nii närvi, et ei suutnud kassasse istuda ning hakkas nutma. See juhus näitab, et teoorias võivad olla kõik tugevad, aga palju enam annab inimesest aimu ikkagi praktika. Koolitused, mis toimuvad alati uutele töötajatele: 1. Töö ja sisekord 2. Klienditeeninduse koolitus 3. Toiduhügieeni koolitus Need koolitused toimuvad kõigile uutele töötajatel. Tavaliselt püütakse korraldada nii et koolitustel jõuaks töötaja käia ära ennem, kui asub tööle. Lisaks toimub katseajal kaks atesteerimist. Atesteerimise läbisaamiseks peab töötaja saama vähemalt 70% õigeid tulemusi, et jätkata oma tööpostil. Kui ei saa seda tulemust, siis lõpetatakse töötajaga tööleping.
nendega olid neil sidemed kõige tihedamad. 776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta
Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalust olenemata seisusest, varandusest. Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule. 3 Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism
Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9 Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. S...
Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nende jutlused pakkusid rahvale mitmesuguseid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid (puuviljakasvatus, maa harimine jms). Tingimused hariduse edendamiseks olid Põhjasõja- järgsetel aastatel tublisti halvenenud
Nad pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodostasid nad omaette kogudusi, valides iseendale ka jutlustaja. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam liikumine Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna rahvas tuli nii religioonile lähemale. Hernhuutlaste koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Kõlblusetaotlustes mindi tihtipeale äärmustesse. Hernhuultus aitas kaasa ristiusustamise lõpuleviimisele. Liikumisega kaasnev päeviku-ja kirjavahetuse pidamine pakkus eestlastele indu kirjutamisoskuste paranemiseks, nad andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Eestis. Ratsionalism.
alltöödeks; Juhtidel peab olema nii võim kui ka vastutus oma alalõigu osas; Igal töötajal peab olema üks ülemus ja üks konkreetne tegevusplaan; Töötaja huve ja organisatsiooni huve tuleb kohelda võrdse lugupidamisega; Palk peab vastama tööle; Informatsioon peab liikuma hierarhilist struktuuri pidi, informatsiooni mitteformaalne liikumine tuleb välistada; Organisatsioonis peab valitsema kindel ja kõigile teadaolev sisekord, mis ei tohi väga tihti muutuda; Inimesi tuleb pidevalt koolitada, et tagada nende pidev areng; Töö lõppedes ei tohi hästi töötavaid meeskondi lõhkuda, neile tuleks leida uus Ülesanne; Töötajate initsiatiivi tuleb ära kasutada võimalikult suurel määral. 2.3 BÜROKRAATLIK KOOLKOND Bürokraatliku organisatsiooni tunnused: Selge tööjaotus võimu ja vastutuse piirid on määratletud Selge hierarhia selged alluvussuhted
töö üleandmisel. Töölepingu sõlmimine: poolte andmed, aeg, koht, lepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg, lepingu kestvus, ametinimetus ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse ja tuleohutuse kohased nõuded, kas tohib viibida hiljem töökohas, väikesed puhkepausid on tööaeg, lõunapaus on isiklik aeg. 1.koostab tööandja ja esitab töötjatele 2. töötajal õigus teha muudatudi (ei pruugi arvestada) 3.saadetakse tööinspektsioonile
10) Klient tuleb jälle kui Ta jääb meiega rahule. Kui talle meeldib teenindaja, kes on heas tujus, kui tema probleemid saavad lahendatud. Oluline on ka meeskonnatöö ja tugev juht, kes hoiab asju ohjes. Kui meeskond on tugev on ka klient rahul ja tunneb, et ta on oodatud ning teda ei võeta segava faktorina, kes segab töötajate omavahelist vestlust, kohvitamist. Oluline on see, et suhtlsemisstandarid oleks paigas. (Suhtlemisstandard- käitumisreeglid, ametijuhendid, firma sisekord, mis kõik sätestavad, mis lubatud, mis keelatud, kuidas lahendada probleeme.)
Katseajal tuleb töötajale maksta vähemalt minimum palka. Kui katseaeg lõppeb, siis töötajal on õigus nõuda suuremat palka, kui see on töölepingusse eelnevalt sissekirjutatud. Katseaeg ei kohandata, ei rakendata invaliididele ja lapse ootel naistele, samuti alla 18 aastastele isikutele ega invaliididele töölevõtmisel neile ettenähtud spetsiaalsetele töökohtadele. Töösisekorra eeskirjad (TSE): Need peavad olema igas ettevõttes. Seda reguleerib TLS §40, mille kohaselt töö sisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes. Töösisekord võib olla erinev struktuuriüksuste kategooriate lõikes. Töösisekord määratakse töösisekorra eeskirjadega(TSE) tööandja juures, kellel on vähemalt 5 töötajat. Tööandja, va riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kinnitab töö sisekorra eeskirjad kooskõlatatult on elukoha või asukoha järgse tööinspektsiooniga. Töösisekorraeeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt:
[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]] =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Tõnis Glase Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014 ==Essee== Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine näol oli tegu ühe huvitavama ainega sügissemestril. Enne semestri algust ÕISist ainet vaadates ei tekitanud antud aine suurt huvi ja mõtlesin et tulevad lihtsalt igavad loengud. Reaalsus oli aga hoopis teistsugune. Iga nädal tuli loengut andma keegi uus ja huvitav isik, kes rääkis erineval teemal ja asju erinevast vaatenurgast. Ei hakka maha salgama et päris igasse loengusse ma ei jõudnud füüsiliselt kohale ei jõudnud, seda erinevatel mõjuvatel põhjustel. Sellistel juhtudel aga alati vaatasin loengu esimesel võimalusel järgi ja tegin seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Vare...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 Kloostri aja- ning ehitusloost ........................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ..........................................................................................................
Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde
Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde
Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erin...
Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde
Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde
kasutuselevõtt Makedoonia (ka. Kreekat). See kreeklased Kreeta ja Seaduste kirjapanek hakkasid seda valitsema. sõjaretk ajendas kreeklasi Sparta: karm riiklikul Idamaadesse rändama. Vahemere 1200 eKr palju Kreeka kasvatusel põhinev sisekord. lossid purustati ning algas idarannikule tekkinud linnadest Ateena: Soloni algatusel oli võimsaim Aleksandria. Rooma tsivilisatsiooni kiire arenes demokraatlik riigikord, allakäik. võimu tugevnedes allutati nii
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
Suurimaks kristlike uskkondade seas on tänapäeval k a t o l i k u kirik. Lääne- Rooma riigi langemise järel pöördus läänekirik oma misjoniga barbarite poole. Barbarid, kes soovisid saada roomlasteks, võtsid ristiusku kui Rooma tsivilisatsiooni osa. Oskuslikult on lahendatud katoliku kiriku õiguslik seisund tänapäeval. See määratakse VATIKANI kui iseseisva riigi ning mingi teise riigi vahel sõlmitud lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t . Katoliku kiriku pead loetakse Jeesuse lähima õpilase apostel Peetruse pärijaks. Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas).
Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid. Nemad üheskoos otsustasid uute liikmete vastuvõtmise üle. Niisuguse ametimeeste ühenduse sisekord oli väga range. Iga väiksemgi samm, mida üks tsunftiliige teha tohtis ja ei tohtinud, oli kirjas tsunfti põhikirjas ehk skraas. Selles oli näiteks öeldud, millal võis hommikuti tööd alustada ja millal tuli lõpetada. Samuti oli seal kirjas, kui palju üldse tohtis toota. Et ära hoida võimalikke üleastumisi, jälgiti skraast kinnipidamist väga rangelt. Iga üleastumine tõi kaasa karistuse. Ometi ei tähendanud tsunftikord ainult käske ja keelde. Tsunftiliikmed hoolitsesid
Tavaliselt nende ehitamine polnud aeganõudev. Esmakordselt rakendati see tüüp Põhja-Eestis Tallinna Toompea kiireloomulisel kindlustamisel. Toompae esimene kivilinnus, pikaks venitatud ristkülikuna püstitati praeguse T. lossi kohale väljapoole taanlaste poolt rekonstrueeritud endist eestlaste puitlinnust. 14. saj ehitati põhjalikult ümber. Suurendati kaitsevõimet sügavate kraavide ja tornide abil. Konvendihoone kujunemist ajendas ordu range sisekord. Koosolekute saal, kabel, ühine söögisaal ja magamissaal. Kõik põhiruumid paiknesid võrdlemisi reeglipäraselt hoone teisel korrusel. Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel. Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395
saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma
· Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.
Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hernhuutid moodustasid omaette kogudusi, valides ise endile jutlustaja. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele.
Põhja-Itaalias 14.saj.) Katoliku kirik taunis liigkasuvõtmist. Linnade võrgu areng algul Vahemere ääres (Rooma, Marseille). Varakeskajal sai linnaks ka Veneetsia. Linn tekkis senjööri maale. Linna tunnused: - linnamüür - linnaõigus - kontsentriline linnaelu (linn oli jag. Osadeks: üleval asuv südalinn, all-linn, eeslinnad-agulid, külad) Asukoht: - soodus asukoht - kaubateed - vanad asulapaigad, kirikud, lossid Linnade sisekord ja valitsemine rikkad kaupmehed, mõjukad in. --> gildid, tsunftid Rae ülesanded: - linnade maj.- ja kaitseküsimused - linnade heakord, tuleohutus - vaeste hoolekanne - kohtumõistmine - välissuhtlus Tsunft: - tootmise kontrollimine - reeglite keht. Kvaliteedile - hindade kindlaksmääramine - keelati toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Gild suurkaupmeeste ühendus (suurgild), tsunftide ühendus Hansakaubandus 12. sajandil tekkis Hansa liit, millest kujunes peamine kaubavahendaja
· Kontrolli tähendus muutunud - töötajad kontrollivad ennast isa. · Ettevõtte edu alus - püsisuhete loomine ja hoidmine. · Head suhted organisatsioonis sees. · Loovus ja kaasamine kõigil tasanditel uuenduste sisseviimiseks. · Mõlemapoolne lojaalsus ja meeskonnatöö. G. Morgan, ,,Organisatsiooni metafoorid": · Masin. Kindel hierarhia, täpselt määratletud funktsioonid, tööaeg, sisekord, juhised. · Organism. Ellujäämine, meeskondlik ja maatriksjuhtimine, vajadus keskkonnaga kohaneda. · Aju. Organisatsiooni visiooni, eesmärkide, normide teadvustamine ja väärtustamine. · Poliitiline süsteem. Lahknevate huvidega nõrgalt seotud võrk. Koalitsioonid, võimumängud. · Psüühiline vangla. Juurdunud mõtteviisid, mis takistavad uute võimaluste nägemist ja ideede omaksvõtu. Ebaratsionaalsus, alateadlik käitumine. · Ühiskonnaelu tervikmuster
Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas vana (Ranke eelne) saksa põhimõte, et arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega. Arhiivid olid suletud asutused, kus valitses range sisekord (kirjanikud, ajaloolased ei tohtinud arhiivi kasutada). Ametniku juurdepääsuõigus dokumentidele oli seotud auastmega (mida madalam auaste, seda suuremad võimalused dokumentidega töötada). Vene arhiivinduse iseloomulikuks jooneks on dokumentide kogumise põhimõtete ülim pragmaatilisus. 19. saj. I veerandil kehtis korraldus säilitada kõik ametlikud dokumendid (kuni 1825). 1840. aastateks olid arhiivid ülekoormatud. 1845
*Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust, Alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaja. Kõige hooksaim liikumine toimus Saaremaal. Juba kümne aasta vältel oli kogunenud üle 10tuhande liikme. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida. Herhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusutamise lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest. Pilet nr11 *varauusaegsed linnad, kaubandus ja käsitöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
