· Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud
Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale. 1) Assur Jõesaarele rajatud ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne-lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud "uus" linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse.
Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Asarhaddon langetas otsuse jagada riik kaheks: Assurbanipal pidi saama Assüüria trooni ja tema vend Samas-sum-ukin Babüloonia trooni. Assüüriaga läks hästi ning saavutas enneolematu suuruse ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand
Üks haud puutumata. 10. Vana-Babüloonia riik: milline oli riigi territoorium, kuidas valitseti, mis on Hammurabi sammas, miks on tähtis? V: Eufrati vasakul kaldalu 110km Bagdadist. Valitses kuningas. Hamurabi steel on esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav).
(+1845), 3) Sabium (+1831), 4) Apil-Sin (+1813), 5) Sin-Muballit (+1793), 6) Hammurapi (+1750), 7) Samsuiluna (+1712), 8) Abi-Esuh (või Abisu, +1684), 9) Ammi-ditana (+1647), 10) Ammi-saduqa (+1626), 11) Samsu-ditana (+1595). Sumuabumi ajal olid suurima poliitilise mõjuga Isini ja Larsa linnriik, kes võimutsesid vahedumisi Põhja-Mesopotaamia üle. Babüloni kuningail tuli kaua võidelda Mesopotaamia teiste amoriidi riikidega (Mari, Assur, Esnunna) jt. Isini ja Larsa vaheline võitlus kergendas Babüloni iseseisvaks linnaks saamist. Enne Hammurapi vallutusi oli domineerinud Isini linnriik, kuni a-ni 1794, millal vallutas selle Larsa kuningas Rim-Sin. (Huvitav, et 31 aastat hilem, veel sama kuninga valitsemisajal, langes Larsa ise Hammurapi saagiks...). Babüloni lahkulöömist Isinist toetas Larsa, kes lõi Isini linna rängalt. Isinile ruttas appi Assuri (Assur Assüüria pealinn) linna
Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid
Future Tenses Will-future and going to-future Andrea Terasväli Future forms Will-future Going to- Simple Present Future Future future presen progressi progressi perfect t ve ve • • Planned Future Planned Action Sth. Will Prediction, action in action action in will already assumptio the future is fixed the near definitely have n (assur future happen happene • logical ed/de (it d before • conseque ffinite) usually a certain spontaneo nce (sth. happens) time in us action Is goint to the happen) future Form Will-future Goi...
Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid
Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1. aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia Asüüria impeerium 934-609 a eKr- Pealinnad Assur ja Ninive. Poliitiline keskus paiknes Meso. põhjaosas. Sealt ründasid Assüüria kunaningad naabermaid ja hoidsid oma võimu all Mesot, Süüriat ja Palestiinat. Sõjakäikudega kaasnesid linnade hävimine. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babüloonia Assüüriast lahku ning purustas ta liitlaste abil, pealinn Ninive hävitati. Assüüria valduste üle valitses Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II. ja ta korraldas suure-
SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD madalal positsioonil
Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks olid sumerid: 1. Lõid kiilkirja 2. Panid aluse linnaelule 3
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjandusl...
mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel. Lisaks sellele oli linnas ja selle ümbruses ka teiste jumalate templeid. Linnriiki valitses kuningas talle järgnes preesterkond, kodanikkond ja kõige madalamal olid talupojad, orjad ja käsitöölised. · HAMMURAPI SEADUSED
Assüüria kunst Rahel Kallas Audentese Spordigümnaasium 2. november 2013, Rakvere Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ASSÜÜRIA.........................................................................................................................4 Assüürlased......................................................................................................................4 ASSÜÜRIA KUNST..........................................................................................................4 Arhitektuur.....................................................
Akadlaste suurim linnriik oli Babylon Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule Praegu on see liiva alla mattunud Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
savi ja pilliroogu Sumer 3000-2340 eKr, kasutusel oli kiilkiri, pole teada, kust nad pärit olid Akadi suurriik 2340-2160 eKr, Sargon vallutas Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi ajaloos, suurem osa elanikke olid semiidid Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 eKr, Hammurapo vallutas kogu Mesopotaamia ning rajas ll, lasi koostada seaduste kogu, riigi purustasid hetiitidest sissetungijad Assüüria impeerium 934-609 eKr, pealinnad Assur ja Ninive, hoidsid pikka aega oma võimu all Süüriat ja Palestiinat, olid sõjakad, hävitasid linnu, sealhulgas ka Babüloni Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja
Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas jooned, riiki ei tekkinud, Saragon vallutas Hammurapi Assur ja Assüüria, Ninive tuntumad seega ei olnud ka linnriigid ja rajas (1792-1750 eKr) Ninive; hävitati; valitsejad tuntud valitsejaid suurriigi; nii vallutas kogu pikka aega Kuningas rahvas kui Mesopotaamia ja võimu all ka Nebukadnetsar II
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
KOKKUVÕTTE:Sumeri linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka tsikuraat. Sumeri linnades olid väikesed 2-3 korruselised majad ja suur rõhk oli laiadel peatänavatel. Assüüria linnad: Assur, Dur Šarrukin, Ninive Assuri linna asutamisajaks peetakse 4.at. eKr. 2.aastatuhande keskel kujunes temast Assüüria pealinn. Purustati 614.a.eKr. Assuri plaan annab hea ettekujutuse vanadest Assüüria linnadest. Assuri linn asus kaitstud jõesaarel(põhjapoolel oli kaitstud Tigrise lisajõe kanalihga, mis oli ühendatud Tigrise jõega), mille lääne- ja lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana
Kujutati ka veelinde (2 m). Tehti ka palju tööriistu. Neid tehti luust ja olid enamasti looma kujulised. Megaliitiline arhitektuur kultuskujuliku tähendusega monumendid. Megaliitsete monumentide hulgas eraldatakse: menhir vertikaalne maasse püstitatud hiiglaskivi; dolmen koosneb kolmest kivist 2 kivi on püsti ja kolmas on nende peal; kromlehh koosneb menhiridest ja dolmenitest. On ringi kujuline (Stonehenge). oma vaimuga. Assüüria linnad olid: Assur, Nimrud ja Ninive. Linnade eeskujuks olid Mesopotaamia linnad. Linnamüürid oli kividest. Linn oli seest jagatud mitmeks osaks: templid, valitseja palee. Kõige rohkem on alles palee reljeefe. Nendega kaunistati seinu. Teemadeks olid jaht, rituaalsed ja mütoloogilised stseenid ja pidustused. Oldi väga täpsed neile oluliste omaduste kujutamisel. Reljeefi värviti. Inimfiguurid oli üpris kohmakad. Väga hästi anti edasi detaile: käte ja jalgade lihased, relvi, riistu jne. Loodi
mitte ainult Niineves. Niineve oli ees-Aasia suurimaid ja toredamaid linnu, kuid 612 eKr hävitasid ka Niineve linna babüloonlased ja meedlased. Arheoloogilistel kaevamistel, mis tehti 19. saj keskpaigas, on leitud linnamüüride, templite ja paleede varemeid ning isegi Assurbanipali raamatukogu. Assur, on nimetatud vanima Assüüria linnana. Linna asutamisajaks peetakse 4. aastatuhande ja 2. aastatuhande keskpaika, kus temast kujunes Assüüria pealinn. Linn purustati 614 a eKr. Assur, mis asus Tigrise läänekaldal, oli põhjapoolsest küljest kaitstud Tigrise lisajõuest süvendatud kanaliga. Kaitstud jõuesaarele rajati ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne ja lõunasein moodustasid poolringi. Müüri sisse jäänud linna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, palju templeid ja tsikuraat. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud nn. uus linn. Linnamüüris oli mitu väravat ja tänavad olid samuti kitsad ka kõverad, hooned olid
kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr)
'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ''Röövlikoobas'' ning ühtlasi ka ''Kõige ilusam kuninglike linnade hulgas''; siin oli uhke Ninive, mille asutas Nimrod, ''vägev jahimees Jehoova ees''; siin olid kuulsad linnad Assur, Uruk ja Ur. Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse; siin saatis ta inimsoole kaela kohutava veeuputuse, mille elas üle ainult esiisa Noa koos oma perekonnaga ja mis kõige tähtsam: siin lõi jumal Aadama ja tema küljeluust Eeva, siin asus piibli paradiis! Samuti on Judaismi looja Abraham ka pärit Mesopotaamiast.
2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. 2.1.4 Assüüria riik (u 900-612 eKr) Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad
· Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2
· Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve, · Loitsud seintel ja sarkofaagil sisaldasid õpetussõna, kuidas kuningad olid sõjakad ning vallutasid naabermaid(Mesopotaamia, surmariiki pääseda ja seal käituda. Süüria, Palestiina) · Matuserituaalid olid ainult jõukatele kohased. · Uus-Babüloonia 626-539 a eKr lõi end Assüüriast lahku ning sai
Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi. Hammurapi koodeks ehk seaduste kogu oli eeskujuks ka teistele riikidele. Oli kujunenud armee ja ametnikkond, valitsemissüsteem oli täiustunud, omavaheline kauplemine oli kasvanud. Assüüria (900-612 eKr) tähtsamad linnad olid Assur ja Niinive, võimsaim valitseja Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad. Assüüria viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli esimene kirjaoskaja Assüüria valitsejate seas. Assüürlaste põhilised saavutused kuuluvad sõjanduse valdkonda: tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus. Uus-Babüloonia (626 539 eKr) Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
Ehkki Salmanassar kiidab oma suurt võitu, ei paista ta järgneval ajal kasutavat ära selle võidu vilju, ning et Süüria-Israeli liit peagi lagunes ja naabrite vahel uued tüli puhkesid, siis tuleks pigem arvata, et Karkari juures edukalt peatati assüürlaste edasitung. Salmanassar III tegi veel mitmeid sõjaretki Süüriasse kuni aastani 838, ilma et oleks saanud võita need alad Assuri ülemvõimule. Sel korral peatus Assur ekspansioon. See võimaldas Iisraelile ja Juudale ja teistele väikestele riikdiele veelkrod puhkeda õitsele, enne kui pikka aega püsinud jõudude tasakaalu rikkus Assuri ülitugevaks saamine ning kadus võimuvaakum, mis üldse oli lasknud tekkida Iisraeli ja Juuda riikidel. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg võiti Gileadi Raamotis Iisraeli kuningaks (kokku valitses 28 aastat)
Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias Rippuvad aiad, Paabeli torn. Perekond : · Patriarhaalne.
Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad.
Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt sumeri riik ning traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isisni valitseja Lipit-Istar välja tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Hammurabi Uus-Babülooniani. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. VANA-ASSÜÜRIA riik tekkis 20. sajandil Mesopotaamia põhjaosas. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samisi-Adadi valitsusajal. Ta vallutas lääne pool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloni ülemvõimule. MARI RIIK Mesopotaamia loodeosas oli olnud arvestatav jõud juba III aastatuhandel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U
Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad.
Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi purustasid hetiidi sissetungijad o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e.Kr, Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia ennast Assüüriast lahku ja purustas selle liitlaste abil, Nebukadnetsar II, Babülon muudeti silmapaistvaks riigiks, Paabeli torn, 539 e.Kr langes Pärsia võimu alla · Kultuur o Kiri kiilkiri u 3300 eKr, mõiste- ja silpkirja kombinatsioon, märke algul 1500, hiljem vähenes
" 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? 6 Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine. Jumal oli kohal ta kujuna. 9. Milline oli Babüloonias ja Assüürias suurim püha ja kuidas seda kutsuti? Suurim püha oli Babüloonias ja Assüürias uusaastapüha - akitu püha 10. Kuidas nimetati Babüloonia poliitilist jumalust? Kaks jumalat on nn poliitilised jumalad: Marduk Babüloonias. 11. Kuidas nimetati Assüüria poliitilist jumalust? Assur (Assur) 12. Millise nimetuse all tunti Babülonis Marduki templit? MARDUK näib tähendavat päikesepoega või päikesesõnni. Tema templi nimetuseks Babülonis oli Esagila 13. Milline oli jumalanna Istari poolt armastatud jumaluse nimi? Tammuz (Sumeri Dumuzi) 14. Kuidas kutsuti Istarit Hammurapi seadustes? Hammurapi seadusekogumikus nimetatakse teda "lahingu ja võitluse valitsejannaks." Istar on polüfunktsionaalne jumal. Talle oli pühendatud arvukalt templeid
poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku tohutut sõjasaaki ja orjastasid või asustasid vägivaldselt ümber alistatud elanikke. Nad
" 8. Mis oli Babüloonias kultuse peamiseks mõtteks? Tempel: Templi peamiseks funktsiooniks oli jumalatele eluaseme tagamine. Jumal oli kohal ta kujuna. 9. Milline oli Babüloonias ja Assüürias suurim püha ja kuidas seda kutsuti? Suurim püha oli Babüloonias ja Assüürias uusaastapüha - akitu püha 10. Kuidas nimetati Babüloonia poliitilist jumalust? Kaks jumalat on nn poliitilised jumalad: Marduk Babüloonias. 11. Kuidas nimetati Assüüria poliitilist jumalust? Assur (Assur) 12. Millise nimetuse all tunti Babülonis Marduki templit? MARDUK näib tähendavat päikesepoega või päikesesõnni. Tema templi nimetuseks Babülonis oli Esagila 13. Milline oli jumalanna Istari poolt armastatud jumaluse nimi? Tammuz (Sumeri Dumuzi) 14. Kuidas kutsuti Istarit Hammurapi seadustes? Hammurapi seadusekogumikus nimetatakse teda "lahingu ja võitluse valitsejannaks." Istar on polüfunktsionaalne jumal. Talle oli pühendatud arvukalt templeid
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad
a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III ajal) asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
prooviti teha kupleid, kaasa pandi ka hauapanused, kuid mitte niipalju kui egiptuse vaaraodel. nn. agamemnoni kuldmask. 16. saj hauda kuulub. Vana Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana babüloonia kunstist on olulisedreljeefid ja portreed. Vana mesopotaamia varises kokku, ja järjest tugenes assüürlaste rik, kes kasutasid ära babüloonlaste nõrgenemist, nad elasid tigrise ülemjoksul, mägedes. Jumala ja pealinna nimi on assur, kust on tulnud ka assüürlaste nimetus. Assüüria on domineerinudud alates 13. saj eKr. ka neil on umbes 100 aastane allakäigu aeg. nad saavad mägirahvastelt rängalt lüüa ja kaotavad võimu veidikeseks ajaks, kaheksandal sajandil saavad nad oma võimu tagasi, tugevaim oli assüüria 8-7 eKr. see oli üks ajastutest (kolmas) Ninive, assüürlaste pealinn, mis võistles babüloniga, kuid see ka suurim linn assüürlaste võimu all
Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle. Suurejoonelised ehitustööd Babüloonias Rippuvad aiad, Paabeli torn. Perekond : · Patriarhaalne.
I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on
asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus. Assüüria Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad
Mesopotaamia muutus taas mitmelt poolt sisse tunginud rahvaste tallermaaks. Alles 9. saj. eKr. kujunes neil aladel taas võimas riik - Assüüria, mille eksisteerimise jooksul rikastus ka arhitektuur uute saavutustega. Sõjalis - aristokraatliku korraga Assüüria õiteng oli 9. - 7. saj. eKr., sel ajal ulatus riigi territoorium idas peaaegu Iraanini, läänes Vahemereni, põhjas Taga - Kaukaasiani, lõunas Etioopiani. Rajati uusi linnu, tuntumateks olid Assur, Kalhu, Ninive, Dur - Sarrukin; võrreldes varasemate Mesopotaamia linnade asupaigaga hargnes asustus rohkem põhja poole. Üks tuntumaid linnu oli Sargon II poolt rajatud Dur - Sarrukin ( praegune Chersabad), mis kuulus Mesopotaamia alade suurimate linnade hulka. Pindala oli 300 ha, linnamüüride pikkus ca 7 km. Suurejooneline oli Sargon II palee, mis paiknes linna keskuses ja oli ümbritsetud hammastatud umbmüüriga. Juba varasematel aegadel väljakujunenud skeemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
