Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal kaitses Joosepit, mida iganes ta ette ei võtnud, alati Jumal aitas teda. Pootifari naine tahtis, et Joosep tema juures magaks, kuid Joosep keelas. See solvas naist ja ta laskis Joosepi kinni võtta ja vangi panna. Samasse vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar. Joosep seletas neile unenägusid ja käskis neil seda meeles pidada. Kahe aasta pärast nägi vaarao kahte unenägu. Seal oli seitse ilusat lehma ja seitse koledat lehma ja koledad sõid ilusad lehmad ära. Teises olid seitse ilusat viljapead ja seitse koledat vilja pead ja koledad neelasid ilusad ära. Vaarao kutsus kokku kõik targad, kuid keegi ei osanud neid seletada. Siis meenus joogikallajale Joosep
nime, et nad mööda maailma laiali ei hajuks. Nad põletasid telliseid ja kasutasid maapinda sideaineks. Jumal nägi seda ja mõtles, et inimestel on kõigil üks keel ja see seob neid. Neile ei ole mitte miski võimatu. Ta otsustas, et segab nende keele ja paneb nad mööda maailma laiali elama, et nad liiga tugevateks ei saanud. Seda linna ei saanud inimesed kunagi valmis. Nad panid sellele nimeks Paabel, sest seal segas Jumal ära nende keele ja pillutas mööda maailma laiali. 3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal
Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja. Kuid kõrgelt hinnatud neiuga. Lõpus leiab end, aga tagasi muusikule sellest ei piisa, ta Turjalt, võtab omasuguse vaese sooviks oma kunstile sügavamat tüdruku kellega lapski olemas ning tähendust. Lapse-põlvesõber Kaie
2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks. Anu oli Joosepiga kunagi kirikusse läinud ja kirkikuhärra ütles, et sellest poisist väärt puitu ei tule. Joosep oli olnud vaikne, ei mänginud ega teinud pahandust ning see tegi Anule muret. Kord sõitis Taavet Anust mööda kui ta karjaga maantee ääres oli ning nad vestlesid. Anu viis poisi kooli ning igatsus lämmatas ta hinge. Paar korda Anu vihastas Joosepi peale, kuid palus siis kohe vabandust. Varsti tuli ka Taavet Anule Tuulemäele külla. Ta ütles, et Anu on talle terve elu pinnuks silmas olnud ning et ta peab koguaeg vaatamas, kuidas Anu tuled õhtuti põlevad. Taavet oli väga vanaks jäänud. Ta tahtis, et Anu müüks Tuulemäe maha. Kuid Anu polnud nõus ja siis Taavet läks lihtsalt minema. Anu jäi poega ootama. 3.Joosep läks koju ning leidis eest Kanuska-Eide, kes teatas, et Anu hakkab surema. Joosep ütles, et peab siis kohale minema
vaid nööridest tõmmatavad lelud. Samal ajal kui Joosep endast rääkis, sellest, et ta pole enam ammu midagi komponeerinud, hiilis Kaie-Skalle minema. (Hiljem ta rääkis Joosepile, et ta pidas minemahiilimist vajalikuks, kuna tundis, et see vestlus oleks neid ühendanud kogu eluks ning olles mõlemad raskustes, oleks see olnud õnnetu elu). Joosep hakkas jooma, ta ei loonud enam muusikat. Ühel päeval külastas teda härra minister, kes imetles Joosepi muusikaannet. Nad rääkisid kunstist ning lahkudes ulatas minister Joosepile ümbriku, milles olid Joosepi ära makstud arved ning rongipilet Pariis-Tallinn. Alguses Joosep vihastas, kuid rahunes, võttis viiuli kätte ning hakkas jälle mängima. Ta suundus tagasi koju. Tuulemäel nägi Joosep, et öösiti põleb seal ikka tuluke. Rabaraud rääkis Joosepile, et see on tema kes igal õhtul tulukese süütab ning hommikul kustutab - ta lihtsalt ei saa selleta elada. Rabaraud palus Joospepil
nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes ei hoolinud lõbust. Ta ei jooksnud ja ei mänginud nii nagu teised lapsed. Isegi mitte siis kui ema üritas teda selleks sundida. Ta lihtsalt istus vaikselt ja mõtlikult. Anu sai vahest Joosepi peale sellepärast väga vihaseks. Kuid kui Joosep kooli läks siis hakkas talle meeldima viiulimäng. Ja pärast seda tahtis ta viiuldajaks saada. Isegi õpetaja soovitas seda. Kuid Anule see alguses üldse ei meeldinud, sest tema lootis, et tema pojast saab asjalikum mees. Kui Joosep vanemaks sai siis hakkaski ta viiuldajaks. Ta elas linnas üksina korteris, kus ta oli öösiti, sest ülejäänud päevast ta esines
2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa.
2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa.
Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud klassi peksupoisiks. Viimasel õppeaastal lisandub klassinimekirja uus noormees nimega Kaspar, kes astub Joosepi kaitseks välja. Sellega seoses hakkab ta vastu klassi liidrile Andersile. Nii kerkibki esile võimuküsimus kas keegi julgeb Andersile vastu hakata ?
Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed tegelased olid Thea, Kaspar ja Joosep. Kaspar armastas Thead, aga Andresele ei meeldinud see. Peale pidu läksid Kaspar ja Andres kaklema. Joosepit kiusati iga päev, pekstes teda. Ta ei rääkinud sellest murest oma perele. Kui lõpuks saadi aru, et teda kiusatakse, läksid asjad hullemaks. Thea sai aru, et Kaspar on Joosepi sõber, ei tahtnud ta enam temaga koos olla. Negatiivsed tegelased olid kõik peale Thea, Joosepi ja Kaspari. Kõige julmem tegelane oli Andres. Ta oli nii öelda boss ja keegi ei tohtinud talle vastu hakata muidu tulid halvad tagajärjed. Andresele meelis ka Thea. Andres ja mõned teised peksid iga hommik Joosepit klassi tulles ja ülejäänud vaatasid pealt. See mida kogu klass Joosepile tegi, oli väga julm. Hinnang on väga halb. Oleks võinud
Sekemisse. Raevunud, Jaakobi pojad, et nad lasevad Shechemite abielluda Dinah, kui kõik liikmed mehe pere on ümber lõigatud. Mees nõustub ning kuigi suurem osa tema küla on tervendav alates kirurgilist protseduuri, Jaakobi pojad võtta kättemaksu ja rünnak Shechemites, tappes kõik mehed. Iisak ja Rachel sureb varsti pärast seda. Jaakobi pojad kasvavad armukade oma noorim vend, Joseph, kes on Jaakobi lemmik poja. Kui Jacob esitleb Joosepi ilus, mitmevärviline kiht, üksteist vanem vend müüa Joseph arvesse orjuse, räägib oma isale, et Joosep on surnud. Joseph müüakse Potiphar, kõrge ametiisik Egiptuses, kes eelistab poiss suuresti kuni ühel päeval Potiphar's flirtiv naine süüdistab Joosep üritab magada koos temaga. Potiphar viskab Joseph vanglas, kuid aegade ustav Jumala-Joseph teenib maine tõlk unistused. Aastad edasi kuni vaarao Egiptuse vaevunud kaks häirivaks unenäod, kuuleb Joosepi ja tema võimeid
Tallinn. Raamat algab sellega, et Eda jalutab võõras linnas ringi ja "puhkab" oma elust. Oma lapse, Jakobi, on ta jätnud oma ema juurde. Seal näeb ta jalgratturit, kes meenutab talle Joosepit. Eda ja Joosep said kokku ühel bändi esinemisel. Bändi nimi oli "Karums" ja Eda mängis kitarri seal, Joosep aga tantsis teise bändi laulude ajal laval. Nendest said parimad sõbrad, kui ühel päeval tuli välja, et Eda on rase ja Joosep läks naise juurest minema. Joosepi selle aja "parim" sõber ütles, et mees tagasi naise juurde läheks, enne kui too aborti teeb. Joosep ei läinud Eda juurde tagasi ja naine tegi abordi. Peale seda ei suhelnud nad üldse, vahetevahel aga mõtlesid üksteise peale. Joosep sõitis taksot ja õppis usuteadust. Talle meeldis öösel surnuajal ringi jalutada, seda põhjendas ta sellega, et seal on rahulik vaikus. Peale selle sai ta sõbraks Helmeriga, kes oli kodukohas panka röövinud ja selle eest vangis istunud, peale
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas.
Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis tõi esile ta kastanpruunid lokkis juuksed ning päevitunud jume. Väljas ootas teda juba Madis. Madis oli Agnese poiss. Nad istusid musta Audisse ning alustasid sõitu Joosepi majani. Pidu oli täies hoos. Veranda kohal hõljus tugev suitsupilv ning majas oli vänge alkoholihais. Madis võttis köögist kaks siidrit, ühe neist ulatas ta Agnesele. Käsikäes liikusid nad rahvasekka
see, et ta Ingridisse niivõrd ruttu ära armud ning oma pereliikmed, neil keelates vanglat külastada, eemale tõukas. Kahju, et Kaspar ja Joosep ei rääkinud kellelegi mida nendega koolis tehakse, sest siis ei olnuks karistus nende õlul vaid nende kes kiusasid. Kaspar peab niikuinii Joosepit targemaks ja tugevamaks tänu sellele, et julges end maha lasta ja teadis, et pärast seda ei juhtu temaga aga enam midagi. Samal ajal kui Kaspar sel hetkel seda teha ei julgenud ja peab kandma ka osa Joosepi karistusest kuna on teada, et tegemist oli koostööga. Mõned koolikaaslased arvasid, et Kapsar siiski ei ole üldse nii palju süüdi, et ta vääriks pikaaegset vanglakaristust ja seega tekitasid nad mingi rühmituse kohtumaja ette. Neil olid sildid : ,, Kaspar vabaks" ja muud sellist. Oli näha, et siiski mingil määral mõistetakse ka teda, aga samal ajal oli ka inimesi, kes ootasid ja lootsid, et Kaspar saaks kõige rangema karistuse, mida Eesti seadused lubavad, arvan, et nende hulka
"Leegitsev süda" analüüs "Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle. Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi, kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on. Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus. Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks
peab õppima sellega, et ta ei saa oma tahtmist alati. B) sõprusvanemlus: Vanemad ütlevad korra Indrekule et on magama minemis aeg, kuid rohkem sellele tähelepanu ega vaeva ei pööra. Lähevad oma tuppa ja lasevad lapsel teha mis ta tahab, siis ju laps ei nuta ja ei jonni ja neil ka rahulikum olla. Isa ei taha last jonnimas näha ja seepärast ei hakkagi suurt midagi tegema. Kui ei taha kinnast kätte panna siis ei taha. Sundima ka ei hakka. - Ema arvatavasti täidaks iga Joosepi palve, sest ta ei tahaks, et Joospek hakkaks jonnima kui ema ainult väiksemaga tegeleks. Ta jookseks Joosepi juurde teeks talle asjad ette taha ära isegi siis kui tal oleks väikelaps süles. Peaasi, et keegi jonnima ei hakkaks.
stiil põhineb ilmselt Amiens'i eeskujudel ning arvatavasti on ka selle sculptor sealtsamast pärit. Vastas asuvas palestikus on kujutatud templisse toomise stseeni koos Joosepi ja Siimeoni ning nende kõrval seisva moekalt riietatud, esialgselt Maarja teenijatüdrukuks peetud naisterahvaga. Nende figuuride autorlus on aga omistatud teisele skulptorile, niinimetatud Joosepimeistrile. Samuti peetakse tema tööks ka ettekuulutuse stseeni inglit, kelle kuulus naeratus näib sama ilmekas kui Joosepi nägu. Nende ja teiste lääneportaalil kujutatud stilistilistel kaalutlustel erinevatesse rühmadesse kuuluvate figuuride valmimisaja määramisel on tehtud märgatavaid edusamme, kuna mõni aasta tagasi avastati dokumente, mis tõendavad, et lääneportaali nurgakivi pandi alles pärats 1252. aasta 8. Aprilli. Vastubidiselt varasematele oletustele võib nüüdsest pea täie kindlusega väita, et enamik lääneportaali kujusid pärineb aastatest 1253-1275.
talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on.
sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andrese kõrvu jõuab see alles siis, kui Liis ja Joosep otsustavad abielluda. Liisi jääb meelega rasedaks ja kolib kodust sauna, kuni ta laulatatud saab. Seejärel asutakse elama Joosepi onu juurde. Andres on siiski asjaga vist leppinud, sest annab tütrele ka kaasavara. Kui Andres läks poega Andrest rongile saatma, sokeerib teda see, et noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla. Tal oli hoopis
nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni. katuseharja torni kellad: ·Pühitsemise kell (0,425 tonni) ·Vesper kell (0,28 tonni) ·Angeluse kell (0,763 tonni) Peamised ehk Lõuna kirikutorni kellad: ·Tervituskell (0,83 tonni) ·Kapiitelkell (1,4 tonni) ·Püha Joosepi kell (2,2 tonni) ·Püha Ursula kell (2,55 tonni) ·Kolme Kuninga kell (3,8 tonni) ·Pretiosa (10,5 tonni) ·Speciosa (5,6 tonni) ·Püha Peetri kell (24 tonni)
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
Karla tuli teatama, et Eedi olevat Oti maha lasknud. Mäe omad arvasid, et äkki Juuligi oli Eediga koos olnud. Eedi oli aga kadunud ja nii ei saadudki teada, kes Oti oli tapnud. Arvati, et Eedi on jõkke uppunud. Pearu kartis, et nüüd Orule pärijat ei olegi. Ta tahtis, et Karla muretseks lapse kõrvalt, sest Ida enam lapsi ei saanud. Karla polnud sellega nõus. Karla arvas, et ehk Juulil sünnib poeg. Pearu arvates oli see hulluga sigitatud. Karla heitis isale ette, et see tahab Joosepi pojale Oru anda, sest selles on Krõõda verd. Siis oleks ka Orul Mäe verd. See Karlale ei meeldinud. Pearu oli vanasti Andresega tülitsenud, sest ta oli Andrese peale tema naise Krõõda pärast kade. Ta tahtis Krõõdale näidata, et ka tema on kange mees. Ta oleks tahtnud Krõõta omale naiseks. Ta ei oleks Krõõdal lasknud nii palju tööd teha, mis teda nõrgaks muutis. Neil ei oleks nii vägevaid poegi sündinud nagu sündis noor Andres, kelle sünnituse järel Krõõt suri
Joosepile meeldib Kaie Skalle, kes on tantsija ja kapten Skalle tütar. Kui Anu sureb müüb Joosep Tuulemäe Rabarauale ja läheb mööda ilma rändama. Ta tuleb mõne aja pärast tagasi Verilaidu. Ta tahaks Tuulemäge tagasi osta, kuid Rabaraud ei ole sellega nõus. Ronivere sulane Madis kosib teenija, kes on Ronivere teenija. Pulma tuleb pilli mängima Joosep. Joosep esitab suurepärase loo ning Rabarauale tuleb pisar silmanurka. Sellega saab suur pidu läbi. Kaie on Joosepi teosest lummatud ning kuulutab talle, et selle loo järgi tahabki ta tantsida, kuid ta ei tea selleks õiget kohta kus harjutada. Joosep pakub välja Tuulemäe. Ta tahaks sinna ehitada lossi. Siis nad hakkavad Tuulemäe poole jooksma. Kas nad ainult sinna jõuavad. Peamõte on selles, et kirjeldatakse kui raske on saada kunstnikuks või kirjanikuks euroopaliku tasemega loomingus. See raamat polnud just kõige huvitavam, kuna teoses ei toimunud midagi suurt
Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3
koolitulistajalt julgust juurde. Eesti telesaadetes "Raport", "Krimi" näidatud kuriteod annavad teismelistele eeskuju, tahet ise midagi järele teha, ise proovida. Peale seda, kui näidati vanemat meest, kes tegles pommide meisterdamisega, hakkasid sagenema noorte poolt tehtavad pommiähvardused. Film "Klass" võitis Karlovy Vary Rahvusvahelisel filmifestivalil kaks auhinda. Klass on lugu sellest, kuidas kogu klass on valinud enda seast peksupoisi Joosepi, kes saab igal hommikul karistuse. Selle vastu astub juhuse tahtel välja Kaspar, kes satub samuti klassi liidri ja ühtlasi kogu klassi põlastuse alla. Noored aga ei suuda alandust lõputult taluda ning astuvad enesekaitseks välja. Selle filmi eesmärk on just läbi vägivalla panna inimesi järele mõtlema omavahelistest suhetest, vägivallast, jõhkrusest. Kindlasti aitab kuritegevust piirata märulifilmide vähendamine. Lastele näidatavad multifilmid võiksid ja peaksid olema lapselikumad
Renessanss Vararenessanss: Skulptuur: Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst
Eduard Tubin sündis 18 juuni 1905ndal aastal Kallaste lähedal Kokora vallas Torila külas. Hetkel on selles kohas mälestuskivi. Tubina talu pole säilinud. Tubin oli harrastuskunstnik, fotograaf. PEREKOND Isa Joosep oli kalur ja rätsep, ema Sophie laulis kiriku koolis. Peres oli 3 last, neist esimene suri kümne kuuselt, teine poeg oli Johannes (suri 22 aastaselt) . Eduard oli pere kolmas laps. Suguvõsa oli väga musikaalne , Joosepi vennad mängisid klarnetit ja olid muusikahuvilised, Joosep ise mängis trombooni ja trompet. Eduard oli kaks korda abielus , esimest korda abiellus 1930nendal aastal Linda Pirniga, kellega sündis neil 1932 aastal esimene poeg Rein. 1937ndendal aastal kohtus ta Elfriede(Erika) Saarikuga, kellega ta abiellus 1941 aastal, temaga sündis tal Rein, kes on veel elus ja käib päris tihti siin külas. 1944. aastal põgenes Tubin koos oma perega Rootsi, kus algselt elasid sõjapõgenike laagris
pühapäeviti õhtust sööma. Uue Testamendi valise käskirja järgi, suudles Jeesus Maarjat suule. Teised õpilased olid selle peale muidugi kadedad, sest tahtsid ise Jeesusele tähtsuselt esimesed olla. Magdala Maarja maja sai Jeruusalemma algkoguduse keskuseks. Naised järgnesid Jeeususele kuni ristini välja. Seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides, nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema. Maarja Magdaleena oli Jeesuse juures ka siis, kui ta matta tuli. Maarja oli Jeesuse haual kurvastanud ja inglitele mehe lahkumise raskust kurtnud, mille saatel siis Jeesus end temale ilmutas ja palus tal oma poegadele edastada järgneva sõnumi: "Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde." Maarja Magdaleenat mälestatakse alates 8. saj madlipäevaga (22. Juuli). Keskajal
518 Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu
2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma majast välja rase neiu pidi isa ja naabrivahelise vaenu tõttu sauna elama minema. Hiljem Andrese viha lahtus ning Joosepi ja Liisi pulmadeks pani ta tütrele kaasa päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga. Teose keskel Jaska veidi raundes- pärast ühte laadalkäiku surid tema lapsed kahtlasse tõppe. Selle peale ütles kirikuõpetaja Jaskale, et issand ei salli hobuseparistamist ega kannata prassimist.
ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega veel otsustamist, kuigi taheti Joosepit. Vargamäe laste arusaam sellest kohast oli hoopis teine kui nende isadel. Peremehed tahtsid koguaeg üksteist üle trumbata ja ajasid õigust taga. Sellest lapsed eriti aru ei saanud
söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama? Andres ei nõustunud Liisi valikuga ning Liisi isa ja Joosepi isa olid omavahel tülis. 6.Pearu-vurle või südamerikas mees? Minu arvates oli ta mõlemat. Ta hoolis näiteks Krõõdast veidi rohkem kui oma naisest ning võttis ka Andrese tütre Liisi oma poja naisena omaks, kuigi Liisi oli ta venlase tütar. Samas oli ta vahepeal ka vurle, sest ta laias kõrtsis teiste meestega, eriti Andresega ning pidas oluliseks seda, et tal oleks rohkem raha kui Andresel 7.Missugune oli Andrese, missugune oli Indreku seisukoht nn vareste ja raudkullide küsimuses
Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud. Andres ei leppinud Liisi ja Joosepi pulmadega ning ta ei tunnistanud Liisit enam oma tütreks, ajades ta kodust ära. Kui Liisi ja Joosep Vargamäelt lahkusid, oli neil oma esimene laps juba käes, kelleks oli poeg
tegid palgatud sulased ja tüdrukud, aga Mäe talus hinnati rohkem kui kõik tööd tegid omanikud ise. Töö oli alati raske ja tervist kahjustav ning see saigi Andrese esimese naise Krõõda surma põhjuseks. Vargamäe naised olid enamasti tõsised ja asjalikud, siis hoopis teine lugu oli lastega. Liisi ja Maret olid need, kes lõõritades soode ja põldude vahele rõõmu tõid. Liisi ja Maret olid ka sillaks kahe vaenujalal oleva naaberpere vahel, suheldes ema-isa teadmata Oru poiste Joosepi ja Karlaga, kellest esimesega Liisi vastu vanemate tahtmist viimaks abiellus. Viimane naine, kellest on vaja rääkida on saunanaine. Tema on kohalik lobasuu, kuulujuttude levitaja ja keelekandja, põhjustades taolise käitumisega üsna palju halbagi. Oma jutuga ta pani Mari truuduse kahtlema Jussi, kes pärast enese üles poos. Ei saa kohe väita, et saunanaine oli negatiivne tegelane, sest vaatamata teravale keelele, käis ta sageli peres töödel ja sünnitusel abiks.
1 EHITUSE ALGUS 1.1 Monumentaalse kiriku idee 19.sajandi jooksul lammutati progressi nimel kirikuid ning vägivallapuhangud tõid kaasa kultushoonete põletamise, rüüstamise ja hävitamise. Vaatamata sellele võeti 19.sajandi lõpul samas linnas ette monumentaalne kirik, mis oli mõeldud elustama nii iidsete gooti katedraalide ideaale kui ka kujunema kaasaegse religioosse arhitektuuri näidiseks. (1) Seesuguse suure plaani algatas väike usuühing, mis viljeles Püha Joosepi austamist. Usuühingu eesistuja Josep Maria Bocabella kuulutas välja kava ehitada kirik, mis oleks pühendatud ühtlasi Pühale perekonnale kui ka kõigi kristlike perekondade eeskujule. Bocabellal tuli kiriku ehituskavatsus peale Vatikani külastust 1872.aastal. (4) Plaani järgi oleks kirik olnud lepitusotstarbeline ehk seda finantseeritaks ainult almuste ja annetuste kaudu. (1) Ehituse kohaks valiti toonase Barcelona äärelinn, nn Ensanches, sest esimesed
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
Nagu oli Krõõdaga, oli hiljem ka Mariga. Kuigi Mari oli tugeva kehaehitusega, pidi ta samamoodi rasket tööd tegema. Ka nüüd ei võtnud Andres arvesse Mari suurt koormat. Andres eeldas, et Mari jaksab kõike, oli ta ju tüdrukuna nii töökas olnud. Ka Marile ei näidanud Andres välja oma tundeid. Ta läks isegi nii kaugele, et peksis oma naist. Kas see ongi armastus? Hoolimata vanemate raskest elust, leidsid noored üksteist Vargamäel. Mäe Liisi ja Oru Joosepi vahel oli juba algusest peale sõprus, mis hiljem kasvas üle armastuseks. Trotsides oma vanemate pahameelt, eriti Andrese oma, abiellusid noored ja said lapse. Nad olid sunnitud lahkuma Vargamäelt. Ka teised lapsed lahkusid. Indrek linna õppima, Andres kroonu. Andrese sõnade: " Tee töö ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus, " vastas noor Andres: " Sina oled seda teinud ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastust ei tulnud, teda põle tänapäevini Vargamäel
Ka Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, käivad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep abielluda otsustavad, samas kui Mari teab kõigest, mida tüdrukud teevad, juba ammu ja varjab seda lihtsalt mehe eest. Isa ei või leppida, et tema tütar abiellub tema vihavaenlase pojaga. Seepeale jääb Liisi rasedaks ja kolib sauna, kuni laulatuseni. Seejärel kolivad noored Joosepi onu juurde elama. Lõpuks lepib sellega mingis mõttes ka Andres, sest kaasavara annab ta tütrele ometi kaasa. Maret aga abiellub tisler Sassiga, millele isa algul vastu on, hiljem aga tütre kindlameelsust nähes lepib. Andres läheb lõpuks kroonu, on ta ju kõige tugevam poiss külas. Isa on väga üllatunud ja pettunud, kui noor Andres tunnistab, et ta ei kavatsegi Vargamäele tagasi tulla ja teatab, et Vargamäel pole millegipärast siiamaani armastust.
oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja jõudu katsuda, Indrek unistada ja mõtiskleda. Nende norimine jõuab kord selleni, et Indrek Andresele mõeldud kivi kogemata Marile külge virutab. Süütunne jääb kuni Mari surmani Indrekut vaevama. Liisi ja Maret saavad aina vanemaks ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei saa Andres leppida ja ajab kaua vastu, Liisi jääb rasedaks ja isa viskab ta välja. Kolivad Joosepiga sauna, kuni laulatatud saab. Sealt asuvad Joosepi onu juurde elama. Maret veenab kindlameelsusega isa, et läheb lihtsale tislerile mehele, kel vigane jalg. Suurim hoop Andresele on vestlus noore
Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Kujunemine, teke Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, hiljem pidi sinna kolima kogu Iisraeli rahvas. Nad sattusid nagu teisedgi võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle. Mooses viib iisraellased Egiptuse orjandusest välja, tõestades vaarao Ramses II, et juudi rahva Jumal on kõige vägevaim. Jetsijat Mitsraim e Väljaranne Egiptusest on juudi rahva ja judaismi tekkimise pöördepunkt. Moosese kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel üle kümme käsku (Kümme jumala
Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893),
Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida
Jaakob kohtus oma vennaga ning nad leppisid ära. Eesav ja Jaakob läksid koju tagasi. Raahel sünnitas poja Benjamini, kuid ise suri peale sünnitust. Jaakob jõudis koju. Rebeka oli juba surnud ning varsti suri ka Iisak. Jaakobil oli kaksteist poega: Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Joosep ja Benjamin. Jaakob armastas kõige enam Joosepit. Joosep rääkis isale oma vendade halbadest tegudest. Vennad olid Joosepi peale kadedad ning ei lausunud talle ühtegi sõbralikku sõna. Joosepi südames valitsesid sõnakuulelikkus ja armastus Jumala vastu. Joosep nägi unenägu, kus ta oli teinud vihu ja seda vihku kummardasid vendade vihud. Ta rääkis sellest ka oma vendadele, kuid vennad hakkasid teda veel rohkem vihkama. Vaarao nägi unes, et tulemas on 7 viljakat aastat ja 7 näljaaastat. Ta kutsus Joosepi unenägu seletama. Joosepist sai Egiptuse valitseja.
kujuga kaelakeed . ,,See ei olnud ju unenägu ?" Küsisin eit taadilt . Taat vastas ,,Ei , me peame seda kindlasti proovima ,sest kaotada pole ju midagi . " ,,Aga milline sulane" küsis eit uuesti . ,,Vaper ja julge " sõnas taat korrates teo sõnu . ,,Sel juhul mitte Jaan , ta on edev" mõtliskles taat . ,,ka mitte Juhan , ta on kerglane ja armastab keksida " ,,Ma arvan , et Joosep , ta on selline tõsine ja hakkaja poss " Sõnas eit . Kutsusidki Joosepi kurtsid talle oma muret ja palusid et ta neid aitaks . Tasuks lubasid talle kuldse kaelakee . Joosep tegigi nii nagu oli kästud , just nii nagu tigu oli rääginud ja eit ja taat talle seletanud . Ega ta suurt sellesse uskunud , aga kuna tasu saadud ja Joosep oli sõna pidaja poiss siis ootas ta täiskuu neljapäeval järve ääres tamme taga libahunti . Suur oli tema imestus , kui täpselt keskööl ilmus nähtvale süngest metsast valge , põlevate silmadega hunt . Joosep
ebamugav oleks, Matu siis teeb soosilda ainult veidi veelgi pehmemaks. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge. Seegi jääb korduma läbi teose nagu süütunde sümbol. Peretütred Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, jooksevad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste, Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei või isasüda kuidagi leppida. Siis jääb Liisi rasedaks, meelega, ja kolib kodust sauna, kuni Joosepiga seaduslikult laulatatud saab. Siis asuvad nad kahekesi Joosepi onu juurde elama. Andres sellega siiski kuidagi lepib, arvatavasti, sest tütart kaasavarast ilma ta ei jäta. Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes
2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10.Mille poolest erinevad ja sarnanevad 2 preestrik pühitsetud vararenessanssaja maalijat?- 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
